Kuidas algab kolmas maailmasõda ehk parim artikkel üle pika aja

[Henry 0]

Kuna mulle meeldib mõelda, et mul on suur silmaring ja ma näen, et tulevikus on tulemas sõda siis see artikkel kirjeldab kõike täpselt nii nagu ma arvan ja veelgi paremini. Soovitan kõigile lugeda, saate ehk targemaks

 

USA luure keskagaentuuri CIA endine terrorismivastase võitluse spetsialist ja sõjaväeluureametnik ning hilisem kolumnist ja telekommentaator Philip Giraldi (sündinud 1946) kirjutas hiljuti artikli sellest, milline näeks välja sõjaline konflikt USA ja Iraani vahel ja kuidas see viiks kolmanda maailmasõja puhkemiseni.

Vaatamata president Barack Obama kinnitustele, et ta kavatseb avada dialoogikanalid Iraaniga, ei ole ta seda teinud, ta on lükanud tagasi Iraani algatused dialoogi alustamiseks ja näitab igal viisil välja soovimatust ükskõik mis tasemel läbi rääkida, kirjutab Giraldi. USA kongress on isegi astunud samme, et blokeerida igasuguseid kontakte USA ja Iraani diplomaatide vahel. Iraani pangandussüsteemivastaseid sanktsioone, mis hiljuti jõustusid, võib pidada sõjategevuseks, eriti seetõttu, et Iraan pole pakkunud mingit casus bellit. Edasised sanktsioonid, mis piiravad energiakandjate importi Iraanist, on jõustumas ja võivad Iraani majanduse seisma panna. On märke, et Iraani valitsus tunneb end kohustatud olevat näitama oma rahvale, et teeb midagi olukorra lahendamiseks. See "midagi" võib olla vastasseis USA mereväega, millel oleks õnnetud tulemused, ütleb Giraldi.

 

Giraldi sõnul võiks kõik alata väikese intsidendiga, milles ilmselt osaleks Iraani väike alus revolutsioonilise kaardiväe võitlejatega. Kuigi Hormuzi väina peetakse üldiselt rahvusvaheliseks veeteeks, väidavad iraanlased, et pool väinast on nende territoriaalveed. Vastuseks karmistuvatele sanktsioonidele kuulutab Teheran, et nüüdsest otsustab tema, kes võib väina kasutada ja astub samme, et takistada USA sõjalaevu sinna sisenemisel. Fregatt USS Ingraham, mis patrullib Bushehri lähistel, satub vastasseisu väikese alusega, millel kästakse eemalduda, kuid käsk jääb täitmata. Iraani komandör, kes eirab käske taganeda USA mereväega kokku puutudes, avab tule reaktiivmürskudega. USA fregati kiirtulepatareid Phalanx vastavad viivitamatult, hävitades Iraani aluse, tappes kogu revolutsioonilistest kaardiväelastest koosneva meeskonna, aga hukkub ka kaks USA meremeest ja neli saab haavata.

Edasi kirjeldab Giraldi, kuidas USA lennukikandjalt USS John C. Stennis tõusevad kohe õhku lennukid, mis hävitavad mereväebaasi, kust Iraani alus väljus. President Obama kutsub kokku pressikonverentsi ja nimetab intsidenti sõjategevuseks ning lubab teha kõik vajaliku, et toetada USA jõude regioonis, aga jätab siiski napilt välja kuulutamata täiemõõdulise rünnaku Iraani vastu. ÜRO julgeolekunõukogu kiiresti kokku kutsustud istung lõpeb häältega 17-1, USA-d kutsutakse vaoshoitusele, aga Washington ise hääletab ainukesena "ei". Peaassambleel toetavad võimalikku sõjalist tegevust vaid USA, Iisrael, Mikroneesia ja Costa Rica.

Ühendriigid on põhimõtteliselt üksi, aga Iisrael kasutab ära kasvavad sõjameeleolud USA-s ja alustab rünnakut Iraani tuumarajatiste vastu, kirjutab Giraldi. Hävib hiljuti valminud tuumareaktor Bushehris, kus hukkub 13 seal töötanud Vene spetsialisti. Maatasa tehakse ka Natanzi tuumauurimiskeskus. Vene päritolu Iraani õhutõrje laseb alla kuus Iisraeli lennukit. Washington ei saa Iisraeli rünnaku kohta eelhoiatust, kuigi eeldab raadioside jälgimisest, et midagi on toimumas. USA ei tee samas mingit katset Iisraeli peatamiseks, kui Iisraeli lennukid lendavad läbi Iraagi õhuruumi, mida keegi ei kaitse, kirjutab Giraldi.

USA kongress ja meedia on häälekalt Iisraeli poolt ja nõuavad sõda. Esindajatekoda kutsub Valget Maja üles asuma sõjategevusse Iisraeli toetamiseks häältega 431-4. Senatis saab sama eelnõu vaid kaks vastuhäält. President Obama kõhkleb, aga kiidab siiski heaks piiratud rünnaku, mis on suunatud Iraani sõjaväe, tuumaobjektide ja eriti revolutsioonilise kaardiväe rajatiste vastu. Sõja esimestel päevadel hävitatakse USA ülevõimu tõttu õhus ja merel Iraani peamised õhu-, mere- ja maaväebaasid. Iraani revolutsioonilise kaardiväe rajatised pühitakse maa pealt, nagu ka tuumauurimis- ja arendamisobjektid. Piiratud rünnakust saab peagi kõike muud kui see, kui strateegilised pommitajad pillavad 30 000-naelaseid punkreid purustavaid Big BLU pomme maa-alustele laboritele ja arvutuskeskustele. Asustuskeskusi välditakse, kuigi tarku relvi kasutatakse side-, käsu- ja kontrollkeskuste hävitamiseks. Ometi tekib suur hulk tsiviilohvreid, sest paljud sihtmärgiks olevad tuumaobjektid on suurte linnade lähedal. Pihta saab ka infrastruktuur, eriti sillad, maanteed ja jõujaamad, mis on lähedal teada olevatele tuumauurimiskeskustele ja sõjalistele objektidele, kirjutab Giraldi.

Rünnakutes tekib paus ja Iraan annab vastulöögi. Vaid 10-aastase ettevalmistusajaga on Teheran peitnud ja tugevdanud paljusid oma militaar- ja tuumaobjekte, millest suur protsent jääb kahjustamata, nendib Giraldi. Lennukikandja USS John C. Stennis, mis opereerib Omaani lahel, saab pihta Hiina päritolu tiibraketiga Siidiuss, mis saabub madalalt ja väldib kõiki vastumeetmeid. Stennis siirdub Bahreini sadamasse. Veel kolm USA toetusalust saavad pihta ja tõsiselt kahjustada, kui neid ründavad väikelaevad, mis on mehitatud enesetapjalike revolutsiooniliste kaardiväelastega, kes sarnanevad Teise maailmasõja kamikazedega. Iraanlastest ründajad hävitatakse, aga Pentagon keeldub ütlemast, kui palju Ameerika mereväelasi tulevahetustes hukkus.

Beirutis algavad Iraani-meelsed rahutused. Liibanoni lõunaosast saadab Hizbollah rakette Iisraeli, tabades Tel Avivi ja tappes sadu iisraellasi. Iisrael vastab Liibanoni ja Süüria pommitamisega, süüdistades viimaseid enese ründamise toetamises. Iraani edasi arendatud raketid Shahab-3 tabavad samuti Iisraeli, tappes veelgi tsiviilelanikkonda. Iisraeli kaitsejõududes toimub täismobilisatsioon, väed saadetakse põhjapiirile. Meeleavaldajad Bagdadis ründavad USA saatkonda, kust nõutakse, et Iraagi valitsus midagi ette võtaks selle kaitsmiseks, aga peaminister Nouri al-Maliki kehitab õlgu ja ütleb, et olukord on tema kontrolli alt väljas. Suurtel meeleavaldustel nõutakse, et Iraak toetaks Iraani vennalikus võitluses Ühendriikide vastu.

Iraani-meelsed šiiidid süütavad Saudi Araabia idaosa naftaväljad. Saudi Araabia julgeolekujõud lasevad maha sadu väidetavaid sabotööre. Kuveidist lahkunud naftatanker saab Siidiussi tabamuse ja sõidab uppumise vältimiseks madalikule. Teine tanker sõidab miini otsa. Lloyd'si kindlustajad Londonis keelduvad Pärsia lahte läbivate naftatankerite edasisest kindlustamisest. Naftatarned regioonist, mis hinnanguliselt moodustab veerandi kogu maailma tarnetest, peatuvalt täielikult, ja nafta hind tõuseb 300 dollarini barrelilt. Wall Streetil toimub viimase 20 aasta suurim kukkumine, Dow Jones sööstab 900 punkti allapoole.

Ühendriigid pakuvad Iraanile relvarahu, mille Teheran tagasi lükkab. Kaks päeva hiljem tapab šiiidist ihukaitsja Teherani käsul Afganistani presidendi Hamid Karzai. Pakistan kuulutab, et on konfliktis neutraalne ja annab käsu, et USA saatkond vähendaks personali 50 protsendi võrra, sealhulgas CIA kohalik resident ja tema asetäitja. Käsk hirmutab mõlemat riiki ja Pakistani armee pannakse häireseisundisse, piir Afganistaniga suletakse. NATO kutsub kokku hädakoosoleku ja otsustab alustada Afganistani lõksu jäänud vägede hädaevakueerimist õhu teel, jättes maha palju relvi ja raskevarustust.

Võimuvaakumis taganevad NATO väed oma baasidesse, samas kui Talibani toetatud mässulised võtavad üle Kabuli ja Kandahari. Šiiitidega asustatud Mazar-i-Sharifi piirkond kuulutab end Iraani osaks. Liibanoni valitsus astub tagasi, uue moodustab Hizbollah. Iraani Siidiuss paneb Saudi Araabia idaosa naftaväljad põlema. Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid saadavad Teherani diplomaatilise kiirsõnumi, milles kuulutavad, et on neutraalsed ja ei aita USA-d mingil viisil. Kuveit saadab samasuguse sõnumi ja Egiptuse vabatahtlikud kogunevad Siinai poolsaarel Iisraeli piirile, nõudes, et Kairo astuks samme nende araabia vendade toetamiseks Liibanonis. Kuveit keeldub allumast USA taotlusele kasutada Camp Doha personali ja varustust Iraani vastu. Märatsev šiiitide mass kukutab Bahreinis šeik Khalifa al-Khalifa ja asutab islamivabariigi, ajades USA 5. laevastiku välja viimasest kindlast baasist regioonis. Dow Jonesi indeks kukub veel 1000 punkti võrra.

USA püüab saada Hiinat ja Venemaad vahendajaks, et lõpetada sõjategevus Iraaniga, aga nad keelduvad Washingtonile teeneid tegemast, viidates sellele, et olid algusest peale rünnaku vastu ning sellele, et USA rünnakus hukkus nende kodanikke. Londonis, Washingtonis, New Yorgis ja Los Angeleses toimuvad enesetapurünnakud. Need on halvasti kavandatud ja ohvreid on vähe, aga tekib paanika, rahvas nõuab, et valitsus võtaks midagi ette. USA teatab Iraani valitsusele, et kui vastupanu ei lõpetata, kasutatakse valitud sihtmärkide vastu tuumarelvi. India ja Pakistan võtavad USA ähvardust tõsiselt ja panevad oma armeed häireseisundisse. Iisrael, Venemaa ja Hiina suurendavad samuti valmisoleku astet.

Iraan keeldub kaotust tunnistamast ja rahvas avaldab valitsushoonete juures meelt. USA avalikkus nõuab tegutsemist. Naftahinnad tõusevad kiiresti. Veel üks USA laev saab enesetapurünnakus Pärsia lahel raskelt kahjustada. Kogu regioonis rünnatakse USA saatkondi. USA-vastased rahutused toimuvad Jakartas, Kuala Lumpuris, Mindanaos ja Dhakas. USA peakonsulaat Pakistanis Karachis rüüstatakse ja põletatakse maha. 40 ameeriklast hukkub koos terve hulga kohalikega, kui merejalaväelased tule avavad.

USA linnades kardetakse terrorirünnakuid, valmisolekutase on punane, kuigi tegelikke rünnakuid ei toimu. Riigisisest lennuliiklust on vähendatud poole võrra. Ettevaatusabinõuna vahistatakse massiliselt USA moslemite juhte. Sõjavastaseid aktiviste hoitakse sõjaväevanglates, sealhulgas Guantánamos, 2012. aastal vastu võetud uute seaduste alusel. Iisraeli pommitatakse jätkuvalt Liibanonist. Iisraeli lennuväe rünnakud teevad suurt kahju tsiviilelanikkonnale, kuid rakette saadetakse endiselt välja. Iisreli valitsus kukub ja selle asendab karm parempoolne režiim, mida juhib endine välisminister Avigdor Lieberman. Läänekaldal ja Gazas toimuvad suured rahutused, Palestiina president Mahmoud Abbas on suunitud tagasi astuma ja põgeneb Pariisi. Uue ajutise valitsuse moodustab Hamas. India ähvardab rünnata Pakistani, kui Pakistani tuumaarsenali julgeolek peaks kuidagi küsitavaks muutuma.

USA kasutab neutronpommilaadset pommi Iraani peamise tuumauurimiskeskuse vastu Natanzis, mida nii USA kui ka Iisrael on juba tavarelvadega pommitanud ja hävitanud. USA lubab uuesti pommitada, kui Iraan veel vastupanu osutab. Iraan on kangekaelne ja tulistab veel Siidiusse USA laevade pihta, tabades üht. Venemaa ja Hiina panevad oma tuumajõud häireseisundisse. Pakistani mässulised, keda aitavad äärmuslased armees ja luureteenistus, saavad kontrolli oma kätte. India annab ennetava löögi Pakistani peamiste tuumakeskuste vastu Wahis ja Multanis, kus arvatakse sealne tuumaarsenal asuvat. Osa Pakistani tuumarelvadest liigub aga ringi sellise stsenaariumi vältimiseks ja vasturünnak tabab Delhit.

Väike intsident USA ja Iraani vägede vahel Pärsia lahel on süüdanud kolmanda maailmasõja, kirjutab Giraldi.

 

 

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/endine-cia-ekspert-kuidas-vaike-intsident-iraaniga-algatab-kolmanda-maailmasoja.d?id=63778556

[Next 0]

väga huvitav, mis aastal see peaks juhtuma?

[Henry 0]

See aasta või järgmise alguses kui võtta praeguseid sündmuseid.

[Logic 0]

Päris karm, aga küllaltki usutav. Elame näeme...

[Jason 0]

Ise küll väga uskuda ei taha, kuid jah, eks me näe.

[Tankist 0]

Suhteliselt reaalne värk on see, kui arvestada varasemat USA käitumismustrit. Iraani ümber on palju USA baase ja üksusi keda saaks koheselt Iraani saata.

[Henry 0]

“The opponents of [iran's Islamic] Revolution and the nation's progress should have no doubt that the punitive response to the US, the Zionist regime (Israel) and their criminal accomplices will be delivered in an opportune time,” Iran's Press TV quoted deputy armed forces chief, Brig.-Gen. Massoud Jazayeri as saying on Sunday.

 

http://www.jpost.com/IranianThreat/News/Article.aspx?id=253693

[SpY 0]

Üks kõige targemaid uudiseid mis siia foorumisse postitatud on

[Logic 0]

http://www.jpost.com/IranianThreat/News/Article.aspx?id=253693

 

Väga hea, et ma füüsikat ei õpi

Huvitav, mis seisus me 10 aasta pärast oleme.

[McPirat 10]

Hea, et ma Austraalias elan

[Paris 0]

Pärast selle loo avalikustamist on, mille üle mõelda ja mida võiks teistmoodi teha. Ilmselgelt kõik täpselt sõna-sõnalt nii minema ei hakka, kuid Kolmas Maailmasõda on meil silmapiiril ja käega katsutav.

Suuremad maailmajuhtivad riigid - USA, Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa,(Hiina, Jaapan) on üksteise vahel mingisuguse kompromissi leidnud, aga kui Venemaa ja USA suhteid pingsamalt vaadelda, siis ega need pole ka teab mis kiita(USA raketikilp Lääne-Euroopas; ebaõnnestunud planeetidevaheline missioon, milles Venemaa süüdistab USA'd ), aga mõlemad on samas n-ö olnud, teinud ja näinud ning nii kergekäeliselt enam sõtta ei minda, kui seda teeksid näiteks kolmanda maailma riigid.

Tulevikus tulebki enamasti keskenduda korra hoidmisele Aasias ja Aafrikas, kus paiknevad hetkel noored kuked ja kus stabiilsuse nimel tuleb veel palju tööd teha. Kui Kolmanda Maailmasõja juurde uuesti tulla, siis on huvitav mõtiskleda koosseisude üle - kuhu leeri astub Hiina, Jaapan, Venemaa. Üks on kindel, et kui Euroopa ja EU püsivad ühtsena, siis USA, suure tõenäosusega ka Kanada on ühes potis. Paljusid ühendab ka NATO ning see on üks põhjuseid miks koostööd otsustatakse teha. Venemaa koha pealt on lugu teine, USA neile teadagi ei meeldi ja kui asi kisub ära tuumasõjaks nagu suure tõenäosusega ta teebki, siis on endised punased huvitatud Lääne esirinde purustamisest. Aga kes teab, üks on arvamus, teine on tegelikkus.

[hiihi 0]

ühe tegelase postitus Delfi kommentaarides =)

 

Edasi, kui india raketid on pakistani maapealt pühkinud ja usa vabadussammas ulbib soome lahes, siis tabab edgari rünnak andrust kõige ebasobivamal hetkel, kui see parasjagu lossi peldikus hambaid peseb. Andrus paiskab seepeale viivitamatult lahingusse raskekahurväe - juristid ja kaitsepolitsei, kes kuulutavad edgari antarktika vabariigi mõjuagendiks. Need argumendid teevad edgari pihuks ja põrmuks, tüüp tagaeb neljakäpakil hundisilmale ja avab sealt läbi moskva massiivse küberünnaku toompea pihta. Pikk herman langeb mitmemegabaidiste pommide all, desinformatsioonipakett plahvatab ka keset vabaduse väljakut ja muudab selle rusuhunnikuks. Vahepeal sekkub konflikti soome, kes nõuab moraalse kahju viivitamatut hüvitamist (enne kui kuld jälle hinda läheb ja kalevipojad sellele järele tulevad). Vahepeal jagab riigikogu tõekomisjon hiinlastele vestibüülis elamislube, kelle arvates nüüd nad alles hakkavad sõdima ja näitavad maailmale kuidas asjad käivad. Kaali meteoriit hakkab kartma ja läheb taevasse tagasi. Vahepeal luusivad mööda tallinna ringi tammsaare pargis peksasaanud ufod kes nõuavad õpetajatele palgatõusu ja töötukassa reservide kiiret ärakulutamist. Daisy indeks langeb -100 punkti ja juhan läheb ära pensionile. Õnneks õigel ajal, enne kui äraostmatud talle nõmme turuväravas jälile jõuavad.

Ja muide, ka edaspidi on eesti hiina piiril kõik rahulik ja kui tuumatalv läbi saab siis hakkame lossivaremetes suuri rediseid kasvatama.

[Mihkuž 10]

Mitu aastat vana teema aga mis toimub praegu...

Me oleme kolmanda maailmasõja piiril, jällegi aga lähemal kui kunagi varem.

[Aly 10]

Kui vaid Venemaa ei saadaks vägesid Ukrainasse...

[Külaline blu]

http://1.bp.blogspot.com/-gNS2J2kt0nQ/UxImUT1nPLI/AAAAAAAAA1I/Sq8_diFLnOw/s1600/CRIMEA.png

[Netsky 30]

Eestist peaks jooksu panema või mis?

[czahr 10]

Kui üks sõdur kasvõi kogemata teeb lasu, siis läheb sõda lahti. Igatahes on perses keiss. Ise arvan, et ülejäänud maailm lihtsalt vaatab, kuidas Krimm ära võetakse. Keegi ei sekku.

[Finnish 10]

USA ju maailmaparandaja. Nemad ikka sekkuvad.

Ukraina esitas ÜRO'le abipalve, et vene jõud on sissetunginud, elame-näeme

[Cunnilingus 10]

Kolmas maailmasõda on paratamatus, see on kõik rahaahnete relvatöösturite ja pankurite unistus.. Aga ilus oleks mõelda, et seda ei juhtu..loodan kuigi ei usu et Eestigi välja sellest jääb..eks siis tuleb mobilisatsiooni sõnumit ootama jääda.

[midaasja 0]

ega eesti vist suht persses case siis kui peaks 3ms lahti minema

[Logic 0]

ega eesti vist suht persses case siis kui peaks 3ms lahti minema

 

Ei, NATO tuleb meid päästma. (sarcasm)

[Fr0sty 0]

-

Muudetud 26. jaanuar, 2020 liikme Fr0sty'i poolt

[Aly 10]

Ma ei taha surra.

[Külaline blu]

USA ju maailmaparandaja. Nemad ikka sekkuvad.

Ukraina esitas ÜRO'le abipalve, et vene jõud on sissetunginud, elame-näeme

 

Sittagi, kahtlen sügavalt selles. USA-l on alati huvid mängus, kui ta sekkub, seekord näidatakse lihtsalt sõrme Putinile ja asi vestlemise ja sanktsioonidega piirdubki. Putja keerab Merkelile ka gaasitorusid veidi rohkem lahti ja asi ants. Muidugi kui Putja otsustab, et Krimmi sai edukalt, et võiks Lääne-Ukrainas elavatele venelastele ka appi minna, siis võib-olla sekkutakse. Kõik ÜRO-d ja asjad võib kõrge kaarega põlema panna, need ei oma absoluutselt mingit mõjuvõimu antud situatsioonis. Keegi ei taha konflikti Venemaaga ja keegi ei taha, et Venemaa gaasi- ja muud torud kinni keeraks. Overall mängib raha ja majanduslikud huvid kõik üle. Krimmi suhtes peale Ukraina armee enda ja võib-olla mõningate vaatlejate ühest küljest ja venelaste teisest küljest keegi lisaks küll ei roni. Aga as I said, see võib muutuda siis, kui Lääne-Ukrainasse on ka vaja venelasi päästma minna.

 

 

Eks lähitundidel asjad arvatavasti eskaleeruvad; http://www.postimees.ee/2714406/ukraina-sodurid-lubasid-perevalnoi-asulas-pusida-kuni-langemiseni

[Aly 10]

Reaalne võimalus siis, et algab maailmasõda?