Mine sisusse
Otsi siit
  • Rohkem valikuid...
Otsi tulemusi mis sisaldab...
Otsi tulemusi...

    Blogi

    Meie kommuuni blogi

    1. Varem vaid inimesi kurnanud keha moonutav haigus on esmakordselt avaldunud metsikutel šimpansidel.

      Juba iidsetest aegadest saadik inimesi kimbutanud pidalitõve levik hakkas 1980. aastatel antibiootikumide kasutuselevõtu järel taanduma. Ehkki juhtumeid esineb ka tänapäeval, pole need omandanud epideemia mõõtu. See on üks põhjustest, miks pidalitõve ehk leepraga seotu pole just kõige populaarsem uurimisvaldkond. Hiljutised murettekitavad uudised Aafrikast võivad aga seda trendi muuta.

      Kui pikalt arvati, et pidalitõbi puudutab vaid inimesi, siis viimase paarikümne aastaga on ilmnenud, et ka Ameerika üheksavöölastel ning Briti oravatel esineb bakteriaalset genotüüpi, mida on seostatud Euroopa keskaegsete nakkuspuhangutega. Nüüd on nii Elevandiluuranniku kui Guinea-Bissau metsikutes šimpansikogukondades avastatud isendeid, kes põevad leeprat.

      Võiks arvata, et haigus on lihtsalt inimeselt loomadele üle hüpanud, nagu varemgi juhtunud on. Uurijad aga arvavad, et sedapuhku võib nakkusallikas peituda kusagil mujal. Kus täpselt, on raske öelda.

      Nagu juba mainitud, pole pidalitõbi väga populaarne uurimisobjekt ja haigust tekitavaid baktereid Mycobacterium leprae ning M. lepromatosis ümbritseb endiselt saladuseloor. Katseklaasis neid kasvatada ei osata ja patogeeni paljundamiseks tuuakse mängu kas üheksavöölased või hiired, kelle jalgadesse haigustekitajat süstitakse . Katseloomadel nähtavaid haigustunnuseid ei esine, küll aga on Lääne-Aafrika looduses nakatunud šimpanside välimus tugevalt moondunud.

      Arizona Osariigi Ülikooli geneetik Anne Stone'i sõnul on ammu olnud kahtlus, et leepra bakterid on lisaks inimkehades toimetamisele ka mujal staape rajanud. Stone toob välja, et pidalitõbe genoom on väga väike ja mõneti kummaline, mis annab märku suurest vajadusest peremeesorganismi järele.

      Kuna bakterid on meist vanemad, pidi leepra enne inimeste tekkimist kimbutama kedagi teist. Võimalik, et seesama "kodu" on leepral endiselt olemas. Teadlased püüavad välja selgitada, kes see võiks olla ning mil määral pidalitõve bakterid ilma peremeesorganismita ehk iseseisvalt looduses hakkama saavad.

      Nakatunud šimpansidel hoitakse silma peal, aga ravima neid ei hakata. Isegi inimeste puhul tuleb haiguse kontrolli alla saamiseks rangelt jälgida tihedat raviplaani ning alles pärast kuudepikkust antibiootikumikuuri on lootust paranemisele. Veterinaar Fabian Leendertzi sõnul ei oleks metsikute primaatide puhul selline režiim mõeldav. Haigestunud isendid näivad sümptomitest hoolimata igapäevaeluga hakkama saavat, ehkki üks neist on oluliselt kõhnunud. Olukorral hoitakse silma peal.

       

      Allikas: https://novaator.err.ee/

       

    2. Kohati tundub, et tänapäeva lapsed on nutikate ekraanide hoida ning digimäng kestab hommikust õhtuni. Kas nutimängud võivad ka olla last arendavad ja kuidas digimängu juhendada, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor Elyna Nevski.

      Tänapäeva lapsed kasvavad sageli meediarikastes kodudes, kus leidub erinevaid nutiseadmeid, aga ka nutikaid mänguasju, mis näevad välja justkui tavalised lelud. Kaasaja karud, nukud , autod on tihti varustatud sensorite ja kiipidega, mis reageerivad ning suhtlevad lastega pea sama aktiivselt ja vahetult nagu puutetundlikud ekraanidki. Traditsioonilise mängu kõrval on tänaste laste jaoks olulisel kohal ka digimäng.

      Digimäng on kaasaegne mänguvorm, mis viitab enamasti ekraanil põhinevate rakenduste kasutamisele ja toimub puuteliigutuste abil. Samuti tähendab digimäng ka ekraanilt nähtu matkimist, kus laps võib saada muusikavideost sisendi tantsuks või lauluks.

      Digimäng toimib ka vastupidi. Traditsiooniline mäng võib olla sisendiks ekraanil toimuvatele tegevustele. Seega võtavad lapsed digimängu kogemused kaasa rühmaruumi, kooli, õue, külla, poodi ja mujale ning enamasti ei olegi digiseadmeid füüsiliselt vaja, et traditsiooniline mäng saaks tõuke hoopis ekraanil toimuvast.

      "Digimäng ei ole passiivne videote ja piltide vaatamine ekraanil."

      Digimäng ei ole passiivne videote ja piltide vaatamine ekraanil ega selgeks õpitud rakenduste mängimine. Lapsed on digimängu aktiivsed algatajad ja osalejad. Selleks, et digimäng oleks lapse arengut toetav, peab ekraanidel nähtu ja kogetu olema lapsele mõistetav ja arusaadav. Võtmeisikuks siinkohal ongi täiskasvanu ja tema selgitused, sest ega ükski rakendus ega tark mänguasi üksi last ei õpeta. Arendavaks ja hariduslikuks teeb digimängu ikkagi lapse juhendamine.

      Laste digimängu juhendamine tähendab eelkõige suhtlust laste ja tema vanemate, samuti õpetajate , vanemate õdede-vendade vahel. Suhtlus võiks hõlmata selgitamist, suunavaid küsimusi, aga ka reegleid ja piiranguid.

      Lapse digimängu aktiivset juhendamist võib võrrelda ühise raamatu vaatamisega, kus vanem kommenteerib, selgitab, osutab nähtule või palub seda teha ka lapsel. Aktiivne juhendamine tähendab ühist meediakogemuse jagamist, kus vanem reageerib lapse tegevusele ja annab talle tagasisidet, on osavõtlik ja kaasaelav.

      Lapse iseseisev ja näiliselt asjatundlik toimetamine nutimänguasjadega (sh ekraanidega) on libe ja kiire tee nutika lapsehoidjani, kes ei toeta, ei suuna ega valmista last ette selleks, et ta ühel hetkel ise õigeid otsuseid langetaks – kui kaua, kus ja millist meediasisu tarbida.

      Soovitusi laste digimängu juhendamiseks:

      • Laste digimängu juhendajad ei ole ainult lapsevanemad, vaid ka suuremad õed-vennad. Seetõttu tuleks vanematel tähelepanu pöörata, millist ekraani kasutamise eeskuju vanemad õed-vennad noorematele annavad.
      • Kokkulepped ekraani kasutamise aja ning sisu piirangute kohta tuleb võimalusel teha kohe, kui lapsele digimängu tutvustatakse. Hiljem on kokkuleppeid palju keerulisem muuta või luua.
      • Selleks, et digimäng oleks lapse arengut toetav ja positiivselt suunav, peab täiskasvanu olema kursis, mida laps ekraanil teeb ja kõige parem viis oma nina heas mõttes lapse asjadesse toppida on jagada temaga ühist meediakogemust.

      Laste digimängu ja selle juhendamise vajalikkust uuris Elyna Nevski samuti on doktoritöös "0–3aastaste laste digimäng ning selle sotsiaalne vahendamine".

       

      Allikas: https://novaator.err.ee/

       

    3. Oktoober on aasta kõige judinaid tekitavam kuu, mida sobivad suurepäraselt sisustama õudusmängud. Hetkel on võimalik kõigil tasuta päriseks alla tirida eelmisel aastal ilmavalgust näinud õudukas “Layers of Fear 2” .

      Layers of Fear 2” on kõigile soovijatele tasuta saadaval Epic Game Store’is . Mängu on võimalik ilma rahata alla laadida kuni 29. oktoobrini.

      https://youtu.be/d4jYpEjIaFA

      Layers of Fear 2” on psühholoogiline õudukas, milles mängija kehastub Hollywoodi filminäitlejaks. Ühel saatuslikul päeval kutsub salapärane lavastaja sind kaasa tegema tema uusimas filmis, mis võetakse üles merel seilaval aurikul. Siit hakkavad asjad kiiresti kiiva kiskuma.

      Tegu on õudukaga, mis suudab efektiivselt mängida mängija reaalsustajuga. Kas sa näed asju, mis toimuvad reaalselt, või mängib sinu haige ja hirmust väsitud mõistus sulle vingerpusse? “Õigete” valikute tegemine muutub aina keerulisemaks, kuid valima peab, sest “ Layers of Fear 2” pakub olenevalt mängijate valikutest erinevaid lõppe.

      Seega tiri tasuta alla üks hea õudusmäng ja lase ennast korralikult ära hirmutada. Halloween ei ole enam kaugel. Muide, lisaks mängule “ Layers of Fear 2” annab Epic Games Store praegu tasuta ära ka oluliselt vähem hirmuäratava “Costume Quest 2” .

       

      Allikas: https://geenius.ee/

    4. Coop Pank AS-i nõukogu otsustas kolmapäeval suurendada panga aktsiakapitali uute lihtaktsiate väljalaskmise teel 795 700 euro võrra ligi 61,8 miljoni euroni.

      Aktsiakapitali suurendamise otsus võeti vastu panga 2017. aasta 11. detsembri üldkoosoleku otsusega kinnitatud optsiooniprogrammi raames väljastatud optsioonide realiseerimise võimaldamiseks. Aktsiakapitali suurendamine toimub kooskõlas panga põhikirjaga, teatas Coop börsile.

      Aktsiakapitali suurendamise käigus emiteeritakse kuni 1 167 700 uut lihtaktsiat arvestusliku väärtusega 0,6814546 eurot aktsia kohta. Pärast aktsiakapitali suurendamist on Coopil kokku 90 623 866 nimiväärtuseta lihtaktsiat.

      Aktsiakapitali suurendamisega ei teki panga lihtaktsiatega seoses mistahes erisusi või eriõigusi.

      Vastavalt panga selle aasta 28. mai aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsusele kuulub uute aktsiate märkimise eesõigus panga töötajatele, kellele laieneb 2017. aasta üldkoosoleku otsusega kinnitatud aktsiaoptsiooniprogramm ning kellega pank on sõlminud vastavasisulised optsioonilepingud.

      Seniste aktsionäride uute aktsiate märkimise eesõigus aktsiate osas, mis lastakse välja optsioonisaajatele aktsiaoptsiooniprogrammi realiseerimiseks, on välistatud.

      Märkimise eesõiguse teostamise tähtaeg ja uute väljalastavate aktsiate märkimise aeg on 22. oktoobrist 26. oktoobrini.

      Ühe aktsia väljalaskehind on 0,7305 eurot ühe aktsia kohta, millest 0,6814546 eurot on aktsia arvestuslik väärtus ja 0,0490454 eurot on ülekurss.

      Aktsiakapitali suurendamise ja uute aktsiate eest tasumine toimub täies ulatuses rahaliste sissemaksetega.

      Nõukogu otsustas ka anda panga juhatusele õiguse tühistada uued aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud, ning märkimata jäänud aktsiatele vastavas ulatuses ka aktsiakapitali suurendamine, või pikendada märkimise aega.

      Juhatus võib seda teha 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu või täiendava märkimisaja andmisel selle möödumisel. Kui panga juhatus tühistab märkimata aktsiad 15 päeva jooksul märkimisaja lõpust, loetakse märkimine kehtivaks ja õnnestunuks ning Eesti väärtpaberite registris ning äriregistris registreeritakse aktsiakapitali suurendamine optsioonisaajate poolt märgitud ulatuses.

      Aktsiakapitali suurendamise käigus väljalastavad uue aktsiad annavad õiguse dividendidele alates 1. jaanuaril 2020 alanud majandusaasta eest.

      Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 78 000 igapäevapanganduse klienti. Panga strateegiliseks omanikuks on kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.

       

      Allikas: http://majandus24.ee/

       

    5. Üsna inimlik on, et me tahame õigeid lahendusi ja tahame kontrolli olukorra üle . Eriti soovime , et keegi teine kontrolliks meie elu ja ütleks , mis on õige . Siiski , me võidame rohkem , kui oleme suutelised kuulama polüfooniat ehk erinevaid seisukohti , kirjutab Dagmar Narusson .

      Oleme enam kui kuu aega olnud eriolukorras ja see kogemus on olnud ainukordne . Arvan, et suur osa meist mõistab nüüd ( kui vähegi tahab mõista ), kuivõrd seotud me omavahel oleme . Minu koduspüsimine ja teised käitumisvalikud mõjutavad sind ning sinu vastutustundlik käitumine mõjutab mind.

      Individualistlikule ühiskonnale omane iga inimese vastutus on nii selgelt olukorda sisse kodeeritud . Iga üksiku tegevusel on mõju teise tervisele . Samal ajal ei ole mina taolist suure maailmakogukonna solidaarsust oma eluajal varem kogenud .

      Oleme kõik korraga siin planeedil olukorras , et üks viirus on meie senise elu peatanud . Põgeneda ei ole kuhugi . Ei saa planeeti peatada ja öelda , et aitab , ma ei taha enam ja ma astun maha . Olukorrast saame välja ainult kõik koos pingutades . Praegu on vaja kesta ja ebakindlust taluda .

      Avatud dialoog

      Uues ja tundmatus olukorras ei ole paljudele küsimustele täpseid vastuseid . Ebakindlust on aga võimalik õppida tolereerima . Ma arvan , et avatud dialoog ja tuleviku dialoog ehk etteaimamised ( ingl k. anticipation ) annavad ebakindlusega toimetulemiseks häid ideid . Avatud dialoogis on eriline tähelepanu kahel printsiibil , milleks on esiteks dialoogi ( k.a . polüfoonia ) kujundamine ja teiseks ebakindluse tolereerimine .

      Avatud dialoogi lubamine võimaldab luua mõtteruumi või teisisõnu psühholoogilise ruumi , kus on olemas avatus , vastutustunne inimeste ja suhete ees ning ei ole strateegilist kavatsust keerulises olukorras iseenda egoistlikku agendat ellu viia . Igasugune ühepoolne kavatsust avab ukse monoloogilisele objektisuhtele .

      Hea või toimiv muutus ei tule ühe inimese või osapoole agenda elluviimise kaudu . Üksnes paljude osavõtul toimuva avatud dialoogi kaudu saame ühiselt leida võimalusi edasiliikumiseks . Ja avatud dialoog annab võimalused ebakindluse talumiseks .

      Avatud dialoogi väärtuse kohta saab lühidalt öelda , et see võimaldab inimestele pakkuda kogemust olla kuulatud , respekteeritud ja valideeritud . Avatud dialoogi põhimõte on teise ja teistsuguse unikaalsuse kohene respekteerimine . Igaüks meist on kusagil ja mingisugustes tingimustes kellegi silmis see teine , teistsugune .

      " Avatud dialoogi arendajad ütlevad , et teistsugususega kaasneb polüfoonia ehk vaadete paljusus ."

      Keerulises ja mitmetahulises olukorras avatud dialoogi astudes tajume üsna ruttu , et me hoopis ise oleme kellegi teise silmis teistsugune või teistsuguste vaadetega . Seega saame me hakkama keerulistes olukordades ja omavahelistes suhetes juhul , kui võtame ise teistsuguse sallimise suhtlemisse , suhetesse ja olukordade lahendamisse kaasa . Kuid veelgi enam , avatud dialoogi arendajad ütlevad , et teistsugususega kaasneb polüfoonia ehk vaadete paljusus .

      Dialoogi teebki tegelikult võimalikuks üksnes polüfoonia . Polüfooniat ei pea kartma , vaid see viib edasi . Siinkohal tuleb tähele panna, et polüfoonia on mitmetasandiline .

      Esiteks , erinevatel inimestel on erinevad vaated , teadmised , kogemused elus ettetulevate nähtuste kohta . Teiseks , igal inimesel võib ühe olukorra või nähtuse suhtes olla mitu vaadet ( nt arvamus kodanikuna , teadlasena , praktikuna ).

      Ühe inimese vaated võivad kõik erineda . Ka see on loomulik . Avatud dialoogis ma ei pea n-ö ära otsustama , mida just parasjagu ütlen , vaid ma võin välja tuua kogu selle polüfoonia , mis minu sees on. Vaid sel viisil tekib terviklikum arusaam hetkeolukorra keerulisusest ja paradoksaalsel kombel ka edasi liikumise võimalustest .

      Polüfooniale lisaks on avatud dialoogis oluline vastus, teisele inimesele vastamine . Dialoogilise praktika uurijad ütlevad , et inimesele ei ole midagi hullemat kui vastuse puudumine . Inimene vajab vastust . Kuid see vastus ei tähenda hinnangu andmist või tingimata oma seisukoha juurde lisamist . Dialoogi mõistes tähendab inimesele vastamine eelkõige peegeldust . Ja veel , ka eitav vastus on vastus. Info andmine on vastus.

      Dialoogi aitab siiski eelkõige kujundada peegeldus selle kohta , mida kuulaja kuulis , milliseid rõhuasetusi märkas , tundeid tajus kõneleja jutus ja milliseid mõtteid , emotsionaalseid või füüsilisi reaktsioone kuuldu tekitas ning milliseid põhjus-tagajärg seoseid kuulaja kõneleja jutus märkas .

      Sel viisil avatult suheldes , polüfooniat lubades , olukorra komplekssust tajudes kujuneb dialoogiline ruum , kus igaühe panus viib edasi ja samas igaüks kogeb oma mõtlemise muutumist . See muutus toimub avatud dialoogis ilma surveta . Kriis küll survestab , kuid on vaja tarkust , millistes küsimustes vajame pikaajalist vaadet ja muutust .

      Avatud dialoogi hetki ( näiteks ühte kohtumist paljude kohtumiste seerias ) saab ühelt poolt raamistada mõttega , et oleme täna rääkinud väga erinevatest vaadetest olukorrale ja erinevatest kogemustest , kuid me ei ole jõudnud ühele seisukohale , ja teiselt poolt , rõhutada , et me oleme rääkinud olulistest asjadest ja miks me ei võiks seda jättagi nii ning tuleme homme selle juurde tagasi . Seeläbi õpitakse ebakindlust tolereerima . Kuid ega see ei tähenda , et lahenduse otsimise protsess ei jätku .

      Avatud dialoogi puhul on oluline psühholoogiline kestvus . Dialoogi fassilitaatorid ehk hõlbustajad ei tohiks ära kaduda . Avatud dialoogid aitavad siis , kui nad kestavad . Ennetavate otsuste tegemisest ja ka lõplike sekkumiste üle kergekäelisest otsustamisest hoidutakse .

      Siinkohal ei pea ma silmas olukordi , mis nõuavad kiiret reageerimist ja kus otseselt elu ja tervis on ohus , vaid kogukondade ja ühiskonna funktsioneerimist . Enne otsuse tegemist tehakse mitmeid kohtumisi , kus arutatakse sekkumisi . Hoolikas , avatud dialoogi põhimõtete järgi uue mõtteruumi ja polüfoonia lubamine viib olukorda , kus kogu ebakindluse juures on võimalik astuda samme lahenduste suunas .

      Kriisis, milles inimeste suhtlemine ja tegevus võib olla emotsionaalselt laetud, töötatakse meeskonnana. Erinevatel (meeskonna, grupi või kogukonna) liikmetel on seejuures erinevad funktsioonid. Koos töötamise väärtuseks peetakse asjaolu, et võimalikult paljude inimeste vaheline dialoog viib lõpuks välja hetkel kõige toimivama edasiliikumise võimaluseni (kuna ühe inimese emotsionaalselt laetud seisukohad maandatakse dialoogi käigus ja taandub hirmu, raevu, ebakindluse vms tõttu tekkinud vajadus ebaküpseid otsuseid teha).

      Muutus toimub tegelikult siis , kui meil ei ole individuaalset , fikseerunud kavatsust kedagi või midagi kindlal viisil muuta , vaid oleme valmis avatud dialoogiks ja vastastikuseks jagatud koostööprotsessiks .

      Tuleviku dialoogid

      Tulevikku ei ole olemas ja tulevikku tuleb kujundada , ütlevad avatud dialoogi uurijad . Kui hetkeolukord on keeruline ja vajab lahendust , siis kasutatakse tuleviku dialoogi põhimõtteid ja esimesena lepitakse kokku tuleviku ajaperspektiiv . Näiteks inimesed kujutavad ennast ette situatsioonis , kui praegusest ajast on möödas aasta ( aprill 2021).

      Dialoogiprotsessis esitatakse küsimusi tuleviku olukorra kohta nii nagu tulevik oleks kohal . Siinkohal toon mõned näited küsimustest . Nüüd , mil aasta on möödas ja asjad on üsna hästi , kuidas elu välja näeb ? Mida tegid , et see sai juhtuda ? Kes aitas ? Mis aitas ? Kuidas aitas ? Mis pani aasta tagasi muretsema ? Mis pani vähem muretsema ?

      " Inimesed räägivad , mis paneks neid vähem muretsema . Ja juba sätivadki samal ajal oma mõtet hetkekäitumise kohta ümber ."

      Tuleviku dialoogides saab nähtavaks , milliste asjaolude pärast inimesed kõige enam muretsevad . Inimesed räägivad , mis paneks neid vähem muretsema . Ja juba sätivadki samal ajal oma mõtet hetkekäitumise kohta ümber . Veel saavad selgeks vastastikused ootused , mittemõistmised , hirmud jmt ehk takistused edasiliikumisel .

      Samavõrd tuleb välja , milliseid varjatud ressursse ja võimalusi inimesed märkavad ning on valmis kasutama . Tuleviku dialoog võimaldab teha korrektiive oma mõtlemises ja käitumises . Ja jällegi – see juhtub üksnes siis , kui kellelgi ei ole oma kavatsust või ettemõeldud plaani , kuhu suunas vestlusi juhtida .

      " Avatus " tähendab avatud dialoogis läbipaistvust vestluse ja otsustamise protsessis . Mihhail Bahtin ütles , et me ootame vastuseid enda poolt öeldule ja see, kuidas me vastame neile on kujundatud sellest , milliseid vastuseid saame teistelt . Vastus kutsub esile uue vastuse . Selles peitub nii oht kui ka võimalus . Kõik , mida me ise otsustame või teeme , sisaldab teiste vastuseid meile , seega me peame olema tähelepanelikud .

      Bahtin rõhutab , et inimesed peavad märkama autoritaarseid diskursuseid , mis peatavad dialoogi ja kus ideid ei arendata koos . Need peatavad arengu . Teistsugusus asendatakse samasugususega ja see on ohtlik.

      Kui me muutume " samasugusteks " oma mõtlemises ja käitumises , siis peame arvestama , et samasugune kordab ennast ega näe võimalusi edasiliikumiseks . Dialoogi arendajad tuletavad meelde , et mure-aegadel on meil kalduvus soovida kontrollida olukorda ja tahame kiiret kindlat viisi , mis viib lahenduseni . Sel ajal me libastume arusaamises , et tegelikult on olukorrale vähemalt nii palju vaateid , kui on selle olukorra tunnistajaid .

      Üsna inimlik on, et me tahame õigeid lahendusi ja tahame kontrolli olukorra üle . Eriti soovime , et keegi teine kontrolliks meie elu ja ütleks , mis on õige . Siiski , me võidame rohkem , kui me oleme suutelised kuulama polüfooniat ehk erinevaid seisukohti , neid peegeldama ning seeläbi kujundame dialoogilise ruumi , kus kerkivad esile uued võimalused , mis võtavad arvesse just meie vajadusi ja ressursse .

      Ebakindluse talumist ja avatud dialoogi hoidmist võimaldab saavutada , kui inimesed kogevad , et neid kuulatakse , märgatakse , respekteeritakse , valideeritakse , kui dialoogid kestavad , kui polüfooniat ei kardeta ja mõistetakse isiklikku vastutust ning panust dialoogi.

       

      Allikas: https://www.err.ee/

       

       

       

    6. Plaanitava seadusmuudatusega lõpetataks praeguste doktoranditoetuste maksmine ja ülikoolid võtaks doktorandid tööle nooremteaduritena . Sammuga loodetakse vähendada doktorantuurist väljalangemist ja tõsta ühiskonnas doktorikraadi mainet .

      Senini on Eestis parimal juhul saanud doktorikraadi aastas veidi üle 250 inimese . Ministeeriumi analüüsi kohaselt pole viimastel aastatel rakendatud meetmed kraadini jõudvate doktorantide arvu oluliselt kasvatanud . Muu hulgas on laiendatud neile seni näiteks vanemahüvitist ja pensionikindlustust . Aastal 2018 tõsteti pikalt muutumatuna püsinud doktoranditoetust 660 euroni .

      Analüüsis nenditakse , et toetus pole ainult teadus - ja õppetööle keskendumiseks kaugeltki piisav . Seda kinnitab statistika näiteks 2015. aastal töötas 90 protsenti doktorantidest . Kõige sagedamini jäetakse doktorantuur pooleli pärast neljanda õppeaasta lõppu või hiljem , kui lõpeb riiklik doktoranditoetus . Keskmiselt võtab aga doktorantuuri lõpetaminenominaalajast poolteist aastat kauem . Sõltuvalt ülikoolist jõuavad vastuvõetutest kaitsmiseni heal juhul pooled.

      Isegi kui doktorantidel õnnestub saada nooremteadurina tööd samas ülikoolis , ei pruugi olla seotud nende tööülesanded seotud doktoritööga . Mõne aasta eest ilmunud uuringu kohaselt kulus neil nädalas keskmiselt kokku 22 tundi õppetööle ning juhtimis - ja administratiivülesannetele . Samal ajal nähakse doktorante kolleegide poolt noorte teadlaste asemel eeskätt üliõpilastena .

      Süsteemi kitsaskohad on analüüsi põhjal piisavalt suured , et neid pole võimalik lahendada praegu kehtivate õigusaktide raames . Abi poleks lihtsast rahastuse kasvatamisest ega olemasolevate regulatsioonide paremast jõustamisest . Lahenduste leidmise ainult ülikoolide kaela jätmisel on potentsiaali suurendada eri ülikoolides õppivate doktorantide vahelist ebavõrdsust .

      Doktorant-nooremteadurid
      Väljapakutavate muudatuste kohaselt tagaks ülikool tulevikus enamikele doktorantidele nooremteaduri ametikoha . Doktoranditoetus kui selline kaoks ja selle asemel eraldatakse ülikoolidele lisavahendeid doktorant-nooremteadurite palkamiseks . Kuna rõhku kavatsetakse panna lisaks tööstusdoktorantuurile , võib tagada neile koha ka mõni muu teadusasutus või ettevõte .

      Tähtajalised töölepingud aitaksid analüüsi kohaselt fikseerida senisest paremini nooremteaduri ja ülikooli vastastikused kohustused . Viimane kindlustaks , et nende tehtav teadustöö oleks seotud otseselt doktoritööga . Selle aluseks on individuaalplaan , mida täidetaks juhendaja juhtimise ja kontrolli all.

      Plaani järgimisel kindlustatakse doktorant-nooremteaduritele nominaalaja jooksul palk , mis pakub näiteks grandistipendiumist suuremat kindlustunnet . Pikemas vaates loodetakse see tõsta see Eesti keskmise palgani .

      Ühtlasi loodavad plaani autorid , et doktorandi ja ülikooli tihedama seotuse tõttu tunnetaksid doktorant-nooremteadurid oma juhendaja ja tööandja ees suuremat vastutust . Samal ajal võiks kasvatada juhendaja ja doktorandi võrdsem suhe juhendatava motivatsiooni teadustöö tegemiseks . Viimane peegelduks teadusprojektide kõrgemas kvaliteedis

      Tööstusdoktorantuur
      Eraldi käsitletakse analüüsis ülikoolide , ettevõtete ja avaliku sektori koostööd . Nn ettevõtlus - või tööstusdoktorantuuri puhul lähtuks doktorandi teadustöö lähtub asutuse vajadusest ning seda tehakse ülikooli - ja ettevõttepoolse juhendaja juhendamisel .

      Eestis on saadud seni häid tulemusi eriprogrammide raames , mille käigus on antud välja näiteks erialastipendiume . Enamik programmis osalenutest jätkasid ettevõtluses . Kuigi see ei aita tagada akadeemilist järelkasvu , ergutaks see eri sektorite vahelist koostööd ja kasvataks ettevõtjate silmis doktorikraadi väärtust .

      Mudeli rakendamisel immatrikuleeritakse doktorant ülikooli üliõpilasena , kuid tööleping sõlmitakse ettevõtte või mõne muu ülikoolivälise asutusega . Samas kehtiksid doktoriõpingutele ja doktoritööle samasugused kvaliteedikriteeriumid , kui nooremteaduri positsioonis olevatel doktorantidel

      Viimaks jäetaks võimalus doktorikraadi omandamiseks ka seda muu põhitöö kõrvalt tegelevatele doktorantidele . Doktorant peaks leidma sellisel juhul ülikoolist ise endale juhendaja ja teadustöö teema . Riiklikule toetusele see rühm loota ei saa . Lahendus sobiks näiteks neile , kes on varem doktoriõppe katki jätnud .

      Raha ja laiem mõju
      Doktorantide senise sissetuleku säilitamiseks tähendaks doktoranditoetuse nooremteaduri palgaga asendamine täiendavat 4,5 miljoni euro suurust maksukulu kohustust . Sama läheksid maksud tagasi riigieelarvesse . Järelikult ei muudaks see riigi eelarvepositsiooni .

      Pikemas plaanis loodetakse tõsta doktorant-nooremteaduritele makstav palk Eesti keskmise palgani . 2021. aasta prognoosi kohaselt nõuaks see kokku 19,5 miljonit eurot . Sellest moodustaksid riigile tagasi tulevad maksud 11 miljonit . Täiendavat kulu tahetakse katta kõrghariduse tegevustoetuse ja teaduse baasrahastuse kasvu ning muude teadusgrantide või lepingute arvelt .

      Kuna doktorantuuris õppivate inimeste arv on suhteliselt väike , hinnatakse analüüsis muutuste sotsiaalset mõju ühiskonnale väikeseks . Eeskätt aitaksid need väärtustada doktorikraadiga inimesi senisest rohkem . Hinnanguline mõju majandusele oleks keskmine ning positiivne . Rohkem doktorikraadiga inimesi tähendaks suuremat tippspetsialistide hulka , kannustaks innovatsiooni ja looks suuremat lisandväärtust .

      Keskmine oleks sammude mõju ka ülikoolidega koostööd tegevatele ettevõtetele ja asutustele .

      Eeldatavalt võiks jõustuda plaanitav õigusakt 2022. aasta alguses.

       

      Allikas: https://novaator.err.ee/

       

    • Blogi

    • Blogi statistika

      • Blogi kokku
        8
      • Kokku postitusi
        145
    • Blogi postitused

      • Dagmar Narusson: avatud dialoog ja ebakindluse tolereerimine eriolukorras
        MariV in Arvamus,
      • Ootamatu: pidalitõbi räsib Aafrika šimpanse
        MariV in Maailm,
      • Haridusministeerium soovib muuta doktorandid nooremteaduriteks
        MariV in Haridus,
      • Teadlane selgitab, kui arendav on lapsele nutimäng
      • Võta tasuta päriseks alles eelmisel aastal ilmunud kõhe õudusmäng
        MariV in Mängumaailm,
    ×
    ×
    • Loo uus...

    Oluline informatsioon

    Selle veebisaidi paremaks muutmiseks oleme teie seadmesse paigutanud küpsised . Võite kohandada oma küpsiste seadeid , vastasel juhul eeldame, et te olete küpsiste kasutamisega nõus kui jätkate veebisaidil sirvimist.. Palun lugege läbi Kasutustingimused ja Privaatsuspoliitika.