Putsi küll! Tahad Eesti motosporti ja iseennast arendada aga ei saa, mingid munnid hakkavad ikka sitta keerama. Talvel sai selgeks, et oopelist ikka mingit tõsist masinat ei ehita ja kuna kiirendustel ikka põhiliselt usakad, siis sai ka ise sinnapoole vaatama hakatud. 25 märts oligi siis pidulik päev, millest ja kahest järgnevast suurt midagi ei mäleta - ostsin 83 aasta Chevy Camaro! Tra, hull pill. Mootorit 2.5 liitrit e. kaks korda rohkem, kui asconal. Sõita kahjuks ei ole saanud veel, kuna mootor kotis aga räme lennuk pidi olema. Esmalt plaanis mootorile korralik remont ja tuuning ära teha, et sellega siis sõidaks see suvi madalaid neljateistkümmneid stripil ja harjutaks enne kätt, kui suuremate mootorite peale minna. Pealegi pidi see 2.5 võtma kolm korda vähem bena, kui mingi v8 ja praeguste benahindadega jääb nõnda kõvasti pappi joogi peale panemiseks.
Elan juba pool aastat ühe tsiki juures ja sellel on **rdla tänaval üürikas. Alguses üritasime masinat Matuga väljas ehitama hakata aga mida sa ehitad, kui kari tatte ja penskareid ümber vahib ja möliseb, vahepeal tuleb taevast sitta alla ning tööriistad peab iga õhtu kokku panema. Kakkusime mootori maha lohistasime rõdu alla ja hui jõudsime teda neljandale korrusele tõmmata. Käbe Matu onu rekka koormarihmadest tühjaks, isa garaazist ka veits juurde, rihmad üksteise otsa ja saimegi kokku vajalikud 120 meetrit köit. Plaan siis, et paneme köie üle maja, ühe otsa kinnitame mootori külge ja teiselt poolt maja autoga tõmbame. Lihtne! Moosisin Raitsi kolme õlle eest Calibraga platsi, lõikasin relakaga trepikoja katuseluugi luku läbi, vedasin köie ära, ehitasin mingi tali laadse asja viienda rõdu kohale, et mootor mööda seina ei lohiseks ja leppisime kokku, et hoiame mobla kaudu ühendust. Alguses ei saanud Raits normaalselt tõmmata, sest köis venis ja tõusis seetõttu maja ja auto vahel puu okstesse, kuhu ka kinni jäi. See oli nagunii mingi vana puu ja seetõttu tegime puu ühe külje okstest lagedaks. Nüüd sai juba normaalselt tõmmata ja rõõm oli näha, kuidas mootor maast lahti tuli ning neljanda korruse poole kerkima hakkas. Kui mootor rõduga kohakuti oli, ütlesin läbi mobla Raitsile "Stopp!", tema vastu "ah?" ja "ok!" ning mootor pani üle viienda rõdu ja tali kolaki maja katusele... Tra küll! Vot, veel üks R4 mootori eelis V8 ees - oleks-oleks V8 maja katuseluugist läbi mahtunud! Ok, õhtuks oli plokk siiski kenasti keset elutuba ja seibideks ning kaks nädalat hiljem uute kolvirõngastega kokku laotud. Pännasime Säästuka juurest kolm euroalust ja ehitasime nendest mootorile stendi. Võttis terve päeva, et radikas ja kõik värk püsti saada, sumpat ei olnud tema pikkuse tõttu puht füüsiliselt võimalik tuppa ära mahutada ja seetõttu sai aknad-uksed lahti tehtud ning asi ilma käima aetud. Ai sa raisk, oli ikka hea tunne küll oma mootori häält kuulda! Mootor ei jõudnud isegi soojaks minna, kui naabri vanamutt sisse tungis ja nii hüsteeriliselt käitus, et korraks isegi hirm hakkas. muhv raisk! Nüüd on siis sumpa ka küljes, ots aknast väljas ja ilge mölisemine, ühistuga ähvardamine ja muu kamm käib edasi. Et üldse saaks karpat timmida on mootori jahutussüsteem korteri kuuma vee kraani otsas. Enne käivitamist kütab niimoodi ploki soojaks ning ei pea pikalt soojendama aga ikka mölisevad türanahad!
