Mine sisusse
Otsi siit
  • Rohkem valikuid...
Otsi tulemusi mis sisaldab...
Otsi tulemusi...
Jälgi teemat sisse logides  

oleks ruttu abi vaja!

Soovitatud postitused

ok teema on siis selline, et pean tegema ajaloo valik eksamo töö ja 1. veebruar peab olema mustand õpetaja käes

tüüp kellest teen on hubert pärnakivi.

kui keegi viitsib äkki aitab mind. copy/pasteb siia infot tema kohta oleks vaja lapsepõlve kohta, saavutustest , elulugu noh.

kõik kellel on olemas olev inf saab vastu +1tehing...

Jaga seda postitust


Postituse link
Share on other sites
Külaline blu

Esiteks tehinguid selle eest anda ei tohi ;)

Teiseks ma proovin leida, tasuta.

 

Hubert Pärnakivi (16. oktoober 1932 Tallinn28. oktoober 1993 Tartu) oli eesti kergejõustiklane ja loomaarstiteadlane. Ta võitis 11 korda järjest Viljandi ümber järve jooksu.

1982. aastal pani ta Viljandi 4. Keskkooli (tänane Valuoja Põhikool) vilistlasena aluse kooli iga-aastastele jooksuvõistlustele, mille korraldamist on jätkatud Pärnakivi auks ka pärast tema surma.

Viljandisse Ranna puiesteele on püstitatud tema ausammas, mis kannab nime "Jooksja" ja mille autoriks on skulptor Riho Kuld.

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Hubert_P%C3%A4rnakivi"

Kategooriad: Eesti sportlased | Sündinud 1932 | Surnud 1993

 

// VEEL

 

Tallinnas sündinud, Viljandis keskhariduseni jõudnud, Tartus loomaarstiks õppinud Hubert Pärnakivi oli varases nooruses üsna kleenuke väike poiss. Miski ei eeldanud, et temast võiks saada mõnel spordialal tegija. Ometi sirgus temast aga meie kergejõustikuajaloo säravamaid tegijaid.

Tema deviisiks sportlasena oli: jooksen alati lõpuni. Ja seda ta ka tegi.

Spordimees Pärnakivi esimene äramärkimine jooksurajal tuli kooli 5.–7. klasside õpilaste VTK normide täitmiseks korraldatud 10 kilomeetri kiirrännakult, mille ta läbis joostes ja lõpetas kaaslastest enam kui kümme minutit varem.

Teist korda oli ta päevakangelane 1945. aastal, kui viljandlased korraldasid nelja linnaosa vahelise õpilaste kergejõustikuvõistluse ja Kantreküla linnaosa pikamaajooksjaks oli valitud 13aastane Hubert Pärnakivi. Kleenuke poiss, kes jooksjatest noorim, oli selle jooksu võitja.

 

Hilise alustaja kõrge tähelend

 

Pärnakivi sai pikamaajooksjana tuntuks eelkõige oma tahtejõu, visaduse ja võitlejahinge poolest, mis talle jooksjana edu tõid. Jooksmine kujunes talle lahutamatuks osaks tema igapäevaelus. Elmar Ardma targal juhendamisel kiindumus jooksu aina süvenes.

Koolinoorena Pärnakivi medaliteni ja auhinnaliste kohtadeni ei jõudnudki. Aga Viljandist lahkus ta siiski oma karjääri esimese suurvõiduga. See tuli 1952. aasta 1. mail ümber Viljandi järve jooksul.

Teise kursuse üliõpilasena oli ta 1953. aastal jooksnud end kindlalt Eesti koondvõistkonda. Sama aasta üks tähtvõistlusi oli matškohtumisel Leningradiga joostud 1500 meetrit. Koos Meinhard Pukiga jätsid nad selles Tallinnas toimunud võistlusel enda selja taha hilisema jooksukuulsuse Vladimir Kutsi.

Targa ja võimeka juhendaja Elmot Heido kaasabi ja enda arukad kaalutlused ning üha täienev taktikaline arsenal viisid Pärnakivi üha enam maailma tipp-pikamaajooksjatele lähemale.

Maailmaklassi tõusis Pärnakivi 1958. aastal, mil Nõukogude Liidu - USA esimesel kergejõustikumaavõistlusel Moskvas otsustas just tema võistkondliku võidu saatuse. Seda matši viimasel alal, 5000 m jooksus.

Kui läbitud oli 3000 m, tundis Pärnakivi endas jõudu eest ära minna, kuid ameeriklased püsisid takjana kannul. Viimasel ringil alustas eestlane oma mitu korda edu toonud pikka lõpuspurti, ent ameeriklaste esinumber Bill Dellinger ei jäänud maha. Paarisrakendis joosti lõpujooneni ja jooksu võitis Hubi. See oli jooks, mis pani maailma pikamaajooksjate seltskonnas Pärnakivi nime särama.

Samal aastal alistas ta Tallinnas peetud liidu meistrivõistlustel 5000 meetris esimese eestlasena 14 minuti piiri, kaotades napilt vaid Pjotr Bolotnikovile. Lõpujoonel lahutas teda kuldmedalist vaid mõni meeter. Saadud hõbemedal uue Eesti rekordiga 13.59,8 viis teda Stockholmi Euroopa meistrivõistlustele. Pärnakivi oli esimese Eesti pikamaajooksjana tõusnud impeeriumi staierite etteotsa.

Stockholmis piirdus ta vihmas ja poris joostud finaalis 14.34,8ga, mis andis vaid 11. koha.

 

Pärnakivi sangarijooks Philadelphias

 

Hiilgavale hooajale järgnes sama edukas 1959. aasta. Taas pani Pärnakivi maailma endast rääkima. Kõigepealt 5. juulil võitis ta Moskvas vendade Znamenskite mälestusvõistlustel ungarlase Joszef Kovacsi ees peaauhinna 10 000 meetris ja seda hooaja maailma tippajaga 29.25,0.

Sellega kindlustas ta endale koha Nõukogude Liidu koondisse 18.-19. juulil Philadelphias toimunud maavõistluseks jänkide vastu.

Teise kergejõustiku maavõistluse (Nõukogude Liit - USA 175 : 160) traagilisemad sündmused leidsid aset teisel võistluspäeval toimunud 10 000 m jooksus. Esimesed 5 km jooksid neli jooksjat (Aleksander Desjatšikov, Hubert Pärnakivi, Max Truex ja Bob Soth) koos. Siis hakkas USA meister Truex 36kraadises leitsakus maha jääma.

Esimeseks kuumuse ohvriks langes aga 20. ringil Soth, kes korraks rajal seisatas ning järgmisel ringil vaaruma hakkas. 22. ringil langes jänki söerajale kokku ja ta kanti minema.

Samal ajal võitles teadvuse piiril Pärnakivi, kes distantsi teisest poolest mäletas vaid üksikuid episoode. Kaks ringi enne lõppu hakkas eestlane vaaruma finiši poole kummaliste liigutustega, tehes kõrget põlvetõstejooksu. Tundus, et kohe-kohe langeb mees rajale. Seda siiski ei juhtunud ja imelise tahtejõu varal lõpetas päikesepiste saanud Pärnakivi siiski jooksu. Lõpujoonel püüdis kukkuma hakkava Pärnakivi kinni talle päästerõngana vastu tormanud teivashüppaja Bulatov.

Jooksu võitis Desjatšikov, kes muide ainsana nelikust jäi finišijoonel täie mõistuse juurde, 31.40,6ga. Pärnakivi ei olnud teine, nagu venelased toona kirjutasid ja protokolli kanti, viidates USA kohtunike apsudele, mistõttu sportlased olevat jooksnud ringi rohkem.

“Tegelikult lõpetasin kolmandana, kuid kuumus tegi ka kohtunikega oma töö,” pihtis Pärnakivi meie viimasel jutuajamisel.

Hooaja maailma edetabelis oli Pärnakivi 10 000 m 29.25,0ga kaheksas. Kolmas oli samal aastal tema konkurent ja kaaslane Lembit Virkus 29.16,2ga.

 

 

Hubert Pärnakivi

 

16. oktoober 1932 – 28. oktoober 1993

Treener Elmot Heido

Eesti meister 28 korda

Püstitanud 11 Eesti rekordit

Eesti koondises 1952–1963; 36 korda

Nõukogude Liidu koondises 7 korda

EM-võistluste 11. koht 5000 m 1958

Võitis ümber Viljandi järve jooksu 1952–1962

Isiklikud rekordid: 800 m 1.54,1 (1959), 1000 m 2.30,7 (1959), 1500 m 3.50,3 (1961), 3000 m 8.12,2 (1959), 5000 m 13.59,8 (1958), 10 000 m 29.17,4 (1958), 3000 m takistusjooks 8.54,4 (1958)

Jaga seda postitust


Postituse link
Share on other sites
VIP

Põhimõtteliselt , selle eest ei tohi sa panna + tehingut , see ei kuulu nn "musta Turu" alla.

Kasuta Google.ee ja wikipedia-t (wikipedia-st olen saanud päris palju tarka informatsiooni)

Otsingutes kasuta sõnu : "Referaat" , "Essee" , "Biograafia" jms.


Uus_rasterpilt__4_.bmp

49169619_2350179511881888_6597539902366154752_n.png

Marginaal_2019-05-05_145320.png

Jaga seda postitust


Postituse link
Share on other sites
VIP

Kriz, ära siis kohe nii paanikasse satu, et googlet lahti ei viitsi võtta ;)

Jaga seda postitust


Postituse link
Share on other sites
VIP

Valuoja põhikooli huvijuht Anne Mäll ütles, et kirjutatu on väga emotsionaalne ja faktiderohke. Sealt leiab huumorit ja meeliliigutavad kirjeldusi. Ametilt loomaarst Hubert Pärnakivi oli tunduvalt enamat kui lihtsalt sportlane.

 

Hubert Pärnakivi (16.10.1932-28.10.1993) õppis Valuoja koolis aastatel 1940-1947. Aime Pärnakiviga tutvus ta ühel koolipeol. Seepärast otsustati raamatut esitleda Hubert Pärnakivi 75. sünniaastapäeval just selles koolis.

 

Esitlusel saab näha ka filmikaadreid spordimehe hingematvatest lõpumeetritest NSV Liidu ja USA maavõistlustel. Õpilased üritavad vana foto põhjal järele teha ka kolmekordset püramiidi, mille tipus Hubert Pärnakivi seisis.

 

Aktuse eel avatakse Valuoja põhikooli fuajees spordimehele pühendatud stend tema sportlasekarjäärist ja eluteest. Selle on kokku pannud spordimuuseum Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi rahalisel toel.

 

Anne Mäll lisas, et Viljandi Valuoja Põhikool korraldab igal aastal murdmaajooksu võistluse oma vilistlase Hubert Pärnakivi auks. Sel aastal toimub jooks 15. oktoobril ja seda juba 26. korda.

 

Hubert Pärnakivi tuli 28 korral Eesti kesk- ja pikamaajooksu meistriks ning sai NSV Liidu meistrivõistlustel kaks hõbe- ja ühe pronksmedali. Ta on võitnud Viljandi järve jooksu (esimest korda joosti umber Viljandi järve 1928. aastal, Pärnakivi osales selles esimest korda 1952. aastal) kokku üksteist korda ning suutis parandada raja rekordit viis korda, viies selle 42.41,0-lt 36.34,8-le. Pärnakivi rekordi lõi 2002. aastal Pavel Loskutov.

 

Hubert Pärnakivile püstitati ausammas juba tema eluajal. Viljandi järve ääres staadioni kõrval on Hubert Pärnakivi pronksi valatud kuju “Jooksja” aastast 1990. Selle on loonud skulptor Riho Kuld ja arhitekt Ülo Stöör.

Jaga seda postitust


Postituse link
Share on other sites
VIP

Väga tubli ,et otsida viitsisid ,aga kuna tegemist on valikeksamiga , siis peaks asi pikem olema , vb 2-3lehte "mustand" ?


Uus_rasterpilt__4_.bmp

49169619_2350179511881888_6597539902366154752_n.png

Marginaal_2019-05-05_145320.png

Jaga seda postitust


Postituse link
Share on other sites
Külaline
This topic is now closed to further replies.
Jälgi teemat sisse logides  

×
×
  • Loo uus...

Oluline informatsioon

Selle veebisaidi paremaks muutmiseks oleme teie seadmesse paigutanud küpsised . Võite kohandada oma küpsiste seadeid , vastasel juhul eeldame, et te olete küpsiste kasutamisega nõus kui jätkate veebisaidil sirvimist.. Palun lugege läbi Kasutustingimused ja Privaatsuspoliitika.