Real life and biking

[ailar100 0]

Hello.

 

Mõtlesin juba kunagi ennem, et võiks midagi blogi moodi asja arendada siia.

Selle blogi näol hakkan rääkima enda igapäevaelust, rattasõidust ratastest.

Kui ei meeldi blogi, ma nutma ei hakka su kommentaaride peale...

Igatahes, alustan siis.

 

Minust:

Mina olen Ailar . 15 aastane Tallinna poiss, käin Tallinna 32. keskkoolis, 9.b klassis. Hobideks on downhill biking, vähesel määral kalapüük. Olen igati rõõmsameelne, aktiivne kutt,

kes ei suitseta, õlut vahest tarbin; Saku Originaal for sure. 183 cm pikk olen, sportlik. Küllaltki seltskondlik, aga rahvas peab olema siiski sobiv. Ei hooli eriti teiste arvamusest, tegelikult vist isegi hoolin... väga võibolla isegi, proovin seda lihtsalt mitte välja näidata. Ei ole eriti rikast perest pärit. Vanemad lahutasid kui olin alles päris väike. Mu ema ja kasuisa on riigitöötajad kõrgharidusega, isa on logistikkeskharidusega. Ema kasuisa seadusetäitjad täielikult, isa jagab natukene elu matsu ka. Ema ja kasuisa jaoks on nt kutsekool mõeldud lollidele, nad otse seda välja ei ütle aga nii nad mõtlevad. Minu jaoks on siiski "ülikooli paberist" tähtsam, see palju inimene tegelikult teab. Koolis ju teatavasti meile kõike tarkust ei õpetata. Paraku et tänapäeva ühiskonnas edukas olla, peab sul olema magistrikraad, muidu oled sa kui minig teisejärguline isik. Minujaoks on haridus tore asi, aga peamine siiski, et naudiksid mida sa teed.

 

Koolist/õppimisest:

 

Minu näol on tegemist vist suhteliselt klassi klouniga. Mind saab ka tõsiselt võtta, aga varjan end pigem "klouni" maski taga, sest mulle väga ei meeldi et inimesed minust väga palju teavad.

Kuulun enda kooli õpilasesindusse, tahaks saada gümnaasiumi ka meie kooli, kas siis teater või ajalugu klassi. Hinded on sellised, äkki veidi üle harju keskmise. Eelmine aasta lõpetasin ühe kolmega, vene keel ofc, ei saa sellest üle ega ümber. Mul on venelastest tuttavaid palju, aga enda kahjuks olen väga laisk, kuigi ma tahaks seda keelt osata hea meelega. See aasta üritan siis siis võimalikult hästi õppida KESKENDUDA õpitööle. Üldiselt, kui mul asja vastu huvi puudub, ei suuda ma ka absoluutselt keskenduda ja see ongi minu põhiprobleem.

 

Kalapüük:

 

Huvi selle vastu tekkis sel suvel, kui sattusin vaatama saadet "Kalamehe jutud". Mulle üldiselt ei pakkunud pinget, aga peale seda saadet tekkis huvi, panin enda spinna kokku ja läksin merele. Kuna muu maakoht asub Pärnumaal, Varbla vallas, vaiste külas ja maja on 200m merest, siis ei ole see eriline probleem. Isa käib seal tavaliselt iga nädalavahetus, tema süda kuulub sinna. Ma tean ta tahaks seal väga elada, aga ta tunneb et tal on oma laste ees kohustusi, ja maal on teadupärast väga raske leida tööd, kui ei ole ise eriline ärihunt. Tegemist on vanaema sünnikoduga, mis kuulub nüüd isale, ja tema seal põhiliselt ka toimetab, vanaema ise elab Pärnus. Vahepeale naerame, kui muidu käivad lapsed vanematel külas, sisi meil on vastupidi, Igatahes tagasi teemasse, merel tegin 2 päeva tühja loopimist, kuni sain aru, et siit kala ei saa. Naabripoisiga, kes on minust vanem (käib ülikoolis 2 kursusel), on ka väikese huviga, siis võtsime miu juurest paadi ja põrutasime Ermistu järvele. Pool päeva püüki, kala seis ikka 0. Mina nii lihtsalt alla ei anna. Paari nädala pärast toimusid Tõstamaa Lusti Ja Lõbu Seltsil Ahvenapäevad. Seal olid kalatargad koos, ja ma uurisin kust püüda ja millega. Kõvasti teadmisi juurde saanud, sain vedades esimese haugi umbes 15 cm, too ei avaldanud mulle eriit muljet. Järgmine päev naeratas mulle õnn ja juba 40cm. See oli juba vägev tunne, lõugasin keset järve. Polnud küll eriline saavutus, aga esimene mõõdus haug. Nüüd igakord kui Vaiste satun, proovin arturi ära rääkida, et ikka järve peale minna.

 

Rattad:

 

Bikes are my love. Huvi rataste vastu tekkis mul juba mingi 2 aastat tagasi. Käisime sõpradega veska döördis vaatamas kuidas oskajamad hüppavad. Veidikene peale seda, oma optimatega hakkasime ka seda tegema. Alguses oli tegemist ikka rämeda adrelaksuga. Kunagi pool aastat peale optimatega hüppamist, sain enda esimese ratta, milleks oli mongoose ritual street.

See rõõm oli tol hetkel ulme. Veidi ma selleks ajaks juba jagasin juppidest ja asjadest. Siis hakaks pihta MTB Street/döört/park. Ma olin kuidagi aeglase arenguga, sõbrad juba tegid 180, ma ei saanud kõrgemast ääre kivist bunnyga isegi ülesse. Döördi skill oli vahepal päris hea, aga peale ühte matsu kadus kogu oskus. Ajapikku ei olnud ala enam nii huvitav, ja ei olnud enam ilget sõidu isu. Selle aasta kevadel hakkas mind tõsiselt kiskuma metsa poole. Tegu oli siis downhilliga, millest lähemalt järgmises osas.

 

Downhill:

Selleks ajaks jagasin juppidest ikka päris kõvasti, kuna sünnipäev oli lähedal kaalusin mitu päeva kas DH või mitte. Siiski õnneks sai huvi võidule. Suuresti tänu sellele et sünna oli kohe tulemas, ja sünnipäeva rahade eest oleksin pidurid ostnud. Mul oli enne ka se mõte olnud, aga asi oli just raha taha jäänud. Esiemesed sõidud, tegin ainult tagapiduriga, sõbra käest ostsin hästi odavalt uued vändad ja käiguvahetus süsteemi. Peale esimest sõitu sain aru, et see ala on loodud mulle. Kevadel oli siis mul Mongoose Ritual street avid code 5 piduritega. Pilt siin: http://www.pinkbike.com/photo/5177727/Mind looomulikult ajasid kiima Suured susserid 200mm traveliga, aga teadsin et mul ei ole niipea sellist asja oodata.

Põhiasjad miks ma vahetasin streedi DH vastu:

1. Ei ole survet teiste poolt et pead mingi triki ära tegema

2. DH on sportlikum, võistlused jms

 

Koos DH alustamisega, rääksin isale ka loo ära et tahan karate ära lõpetada kus olin 5a käinud. Ta küll punnis vastu aga siis austas mu otsust.

Minu kodurajad asuvad Nõmmel, vahest satun ka Piritale. Lemmikud sõidukohad on Vällmägi Võrumaal, Kalpalinn Soomes.

2010 hooaeg, oli minu jaoks alguses see, et teeksin kõik eesti võistlused kaasa. See ülesanne sai täidetud, käisin isegi Leedus ühel võistlusel.

DH on ala kus oleneb väga palju ratast, ja väga palju sõitjast.

Pakub adrenaliini, võimalust trippida sõpradega, arengut ja veidi tehnilist taipu.

Suve lõpu poole sain isaga diilile et ta hakkab mulle iga kuu 1 kilo andma investeerinugks mu rattasse, seda poleks kunagi juhtunud kui ma oleks karates edasi käinud. Augusti lõpus käisin kalpalinnas sõitma, ja minu sõber nägi seal seina peal väga soodsa hinnaga fs raami, Specialized Big Hit 08. Hinnalipik küljes 400.- Euri. Sellest hetkest põlesin soovist koju jõuda ja ema ja isa ära rääkida et see raam ära osta. Kuna Muidu maksavad susseri raamid uued umbes 20000.- eeki, oli see väga odav diil. Sellest said aru ka õnneks mu isa ja ema, ja mõne päeva pärast oli mul raam olemas ( soomlased oskavad ikka asju ajada:-) ).

Eelmine nädal 1 päev enne hooaja viimast võistlust sain ratta kokku. Lisaks raamile pidin ostma uue esiamordi, mis oleks ka maksnud ligi 5 tonni korralik, aga sõber ostis endale uue ja müüs oma vana mulle ära 700.- eegiga, mis on selline ajutine lahendus, aga vist jääb pikemaks ajaks.

Uue rattaga sain teha mingi 5 laskumist nõmmel, uskumatu oli ikka susser, nii palju kiirem. Järgmine päev sõitsime siis Jälle kasuisaga võrumaale, minu õnneks elavad seal ta vanemad, eesti kõige pikemast DH rajast 500m kaugusel. Kütiorus ootas meid jube muda. Reedese päeva tegin kaasa, ei saanud kordagi alla ilma matsu panemata. Põhjus oli lihtne- mul puudusid muda rehvid ja polnud kunagi põhimmõtteliselt mudas sõitnud, kuna Tallinnas on igal pool liiv. Laupäeval otsustasin siiski et ma ei sõida, kuna sõber ütles, et tal jäid rehvid maha, kütiorgu jõudes, selgus välja, et ta "tegi nalja". Väike pettumus, aga noh kaasa elada on ka alati tore, tuli ju kindel olla, et eestlased teeksid ikka lätlastele ära. Lätlaste jalgratta kultuur on kõvasti parem kui meil, nagu teate, sealt on päris ka BMX racing olümpiavõitja. Pühapäeva veetsin Vällamäel treenides, ma lihtsalt armastan neid radu. Oligi jälle Tallinnasse tuleks ja kohutav kool.

Minu jaoks on DH: Adrenaliin, väga palju julgust vajav, sinu aeg sõltub tavaliselt sellest, kes vajutab vähem pidurit, ja ei kuku. Tõeline sport

Ainus miinus on see, et eesti pikimad rajad on umbes 5 korda lühemad kui maailmaklassi omad, samas sama rasked.

Fakte, Eesti edukaim Downhiller Viljar Teppo, on saanud MMil 66. koha, mis on väga hea tulemus arvestades, meie laskumise pikkused on pikimad siin mingi 50 sekki vast, Maailma klassi radu panevad prod mingi 4 minutiga.

Eestist on võimalik tulla maailma tasemele, peab olema kuradi palju tahtmist ja peab olema kuradi kiirem. Minu puhul on miinuseks see, et ei julge veel nii hullu panna kui näiteks Balti juunioride meister Tartlane Paul. See mees on ulmeliselt kiire, ja ma looda südamest, et jõuab veel kaugele sel alal. Hetkel lähen nüüd sõitma, et järgimine kevad enda esimene poodiumi koht võtta. Räägin ka veel sellest, alast kui kedagi huvitab, siis Trükkige googlesse Downhill biking, ja samas eks ma ise räägin ka rohkem kunagi hiljem.

 

Cheers hetkel, loodame et täna sisi raskelt matsu ei pane !

Õhtul ka hetkelisest ratast pilti.

[Edi Murfi 0]

nael kummi siis:D.Kõva ala on küll, aga maru kallis:D.Endale meeldib bmx aga ei sõida, sest ei taha vigastusi tekitada:D

[HuXy 0]

nael kummi siis:D.Kõva ala on küll, aga maru kallis:D.Endale meeldib bmx aga ei sõida, sest ei taha vigastusi tekitada:D

 

ega ta nii mega kallis pole kui õieti investeerida. Ostad mingi ratta millega sul on veidi arenemis ruumi ja siis vastavalt oma arenemisele uuendad jupppe ja lõpuks kui skill high, on ka ratas täitsa okei olemas nagu sa ailari jutust lugeda võid siis kui vähegi õnne on , võib väga odavalt endale ikka kobeda ratta saada ;D

ailarile soovin jõudu ja jaksu ning edu võistlustel = ), kes teab vbl üritan ka järgmisel aastal mõne võistluse kaasa teha

[ReStart 0]

Kena blogi

Edu tulevikus.

[Slacker 0]

Döört ehk Dirt?

Kena blogi.

[ailar100 0]

Döört on Dirt jah.

Õnne peab olema sitaks, et odavalt saada, aga ala on siiski kallis. Samas võrreldes krossiga on ta ikka väga odav, ratastel on odavam tipp tasemel sõita DHd kui XCd, point on selles, et DH pole nii popp, kui XC (loe sponsoreid on kordades vähem).

Eile oli siis hea päev, 2 kordne eesti juunioride meister Sten Väinaste käe all sain trenni. Sain aru mis vahe on väntamisel ja väntamisel, kõvasti kiirust, mõne uue raja. Ta lubes mind nüüd kõvasti koolitama hakata. Peale 3,5h sõitu jõudsin kodu mingi 20.30, siis õppima ja siis sõin, nii vässu oli et magama sain juba 22.30 ülimõnus.

Ala on kallis, kuna jupid kuluvad, üks asi saab vahetud vahetad teise, kolmanda, ja varsti on üks asi läbi jälle.

Tagapiduri klotsid on kutud siis. Põhjus on selles, kuna htle horisontaalsetele drop outidele oli saada head regulli raske, loodan et seekord läheb paremini. Täna lähen külastan pirita hawaiid, kust saan uued klotsid ja siis piritale paugutama.

Ja muidu, kui kellegil on vanematel rikkad firmad/naeil on palju raha, või olete ise mõne sellise toreda firma omanik, siis loomulikult on sponsorlus vägagi oodatud. Nii rattajuppide koha pealt, kui rahaliselt, kui autokütuseliselt, et saaks treenimas käia kuskil kaugemal. Ärge siis küsija suu pihta lööge.

 

---------- Postitused liidetud 09-09-10 09:52 ---------- Esimene postitus oli tehtud 08-09-10 15:53 ----------

 

Ma mõtlesin, kui on andekaid pildistajad, kes oleks huvitatud Downhilli pildistamisest, siis oleks hea meelega teie katsejänes !

Eile siis käisin Pirital, otsin Sepa käest uue klotsid, ta mulle alla ka nagu ikka

Rajad olid, tõeliselt mõnusad, aga mu lemmik koht, mingi 75 kraadi all olev kivisein, kust saab täiega läbi minna, sinna oli puu kukkunud ja ta ei olnud maapinnal, niiet seda ei saanud sõita. Igatahes, mind hämmastas kui kiiresti ma suutsin seal neid radasi sõita võrreldes viimase korraga. Üliäge oli rada kus oli metsavahel selline väga lauge kurv, aga puud olid kohe raja ääres, niiet andsid täiega vänta, peale seda oli väike drop. Kaiff. Pärast külastasin Pirita Step- Upi, mis oli tõelliselt hea. See on koht, kus venelas käivas sõitmas, lasevad trikke joovad hängivad. Mina harjutasin seal oma hüppe oskust, sest hüppamine on mul kõige kehvem. Sellega tegelen, et leida endlas kindlust, täna lodetavasti Väintsiga Nõmmele jälle. Ma loodan ,et on tore päev, ja õpin midagi toredat. Kool on ka täna päris normaalne, hetkel olengi koolis.

Igatahes ma mõtlesin, ja ma eraelust ei kirjuta siia väga, kuna Eesti on lihtsalt nii kuradi väike, et pärast on probleeme. Aga sõitmisest ja võistlustest ja tegevustest kuulete ikka. Ma eile mõtlesin, et kuradi kahju et hooaeg läbi sai, sest olen uue rattaga ära harjunud, kiirus on parem kui kuangi varem, julgust on rohkem kui eales olnud on mul. Aga järgmine võistlus on heal juhul veebruaris kütiorus snowdownhill, halval juhul mai lõpus. Aga no pole hullu, mina aga kavatsen kiirust koguda ja chillida, elu oleks eriti lill, kui oleks olemas naine.

[HuXy 0]

mis tahad öelda et ei saa FS'iga naisi v ? :D

aga noo õnnitlused ratta puhul jaa küll saa veel võistelda ka jõuad ;DDD

[ailar100 0]

mis tahad öelda et ei saa FS'iga naisi v ? :D

aga noo õnnitlused ratta puhul jaa küll saa veel võistelda ka jõuad ;DDD

 

no mingil määral ikka saab, aga neid ei satu väga palju metsa. Täna sisi oli jälle nõmmel, mind ikkagi kohutavalt hämmastab see koht. Siin on veel nii palju õppida, tunnen kuidas munakesed püksid päev päevalt kasvavad. Varsti plaanis big air ära lasta. Täna ma lihtsalt lasin piduri lahti, ja lendasin üle juurikate. Kui filmimehele aega on, siis tuleb promo ka kunagi !

[Genius15 31]

Downhill ftw, ma rohkem harrastan, eriti hea kui mp3'lt tuleb hea laul, tõmbab adrenaliini käima, ise sõidan Mongoose Fireballiga.

[ailar100 0]

Põrutan nädalavahetusekls maale puhkma, õnneks on tegemist internetiseeritud kohaga, seega oma häid mõtteid annan kindlasti teada. Tahaks ka Ermistu järvele jõuda.

 

---------- Postitused liidetud 22:32 ---------- Esimene postitus oli tehtud 15:12 ----------

 

Käes on siis reede õhtu. Päev oli mul selline tavaline kool, nali, naer. Kehalise tundides, mis olid meil 2 viimast oli mul väikene nördimus. Üldiselt kunagi olin ma väga hea kõikides alades, praegu suudan ma hästi teha ainult pikamaa jooksu. Ma sain 60ne meetri jooksus pähe vennalt kes jooksis skeitidega ja on 4 aastat suitsetanud. Minu aeg oli täpselt 9.0 sekki. Suhteliselt masendav, aga noh, õnneks ma pikka viha ei pea. Spordiga on üldse nii, et ma midagi saavutaks pean ma selleks kõvasti vaeva nägema. On vennikesi, kes kord nädalas käivad trennis, suitsetavad joovad, võistlustel ikka teevad kõigile pähe, neil on lihtsalt geenidega rohkem antud. Mina seevastu olen pidanud ise kõvasti vaeva nägema, et seda saavutada, olen selle üle uhke, samas mul pole millegiga veel hõisata. Üldiselt ma ei peagi eriti oluliseks mingeid kaugushüppeid, 100m jookse jms. Minu jaoks on oluline see, et igakord annan endast ma 110%. Ma usun, et mu töö ja vaev tasuvad kunagi ära. Hetkel on oluline järgmine hooaeg endast anda 200% ja saada see aasta kool nüüd ilusti läbi.

Jaanipäevla sain ma tuttavaks ühe vägagi huvitava mehega, ta on 30 aastane mees, väga elutark, mind tõeliselt inspireeris, kuidas üks inimene võib teada nii hästi mida ta elult tahab. Ta ütles et selle, et ta omab hetkel oma firmat ja on oma eluga rahul, võlgneb ta kõik tänu ühele raamatule "Rikas isa, Vaene isa". Ta ütles, et see raamat avas ta silamd elust ja rahast, ta mõistis et pole oluline õppida ülikoolis saada hea töö, vaid panna raha enda jaoks tööle. Ta ütles loe see raamat läbi ja võta minuga ühendust, "Ma õpetan sulle, kuidas teha 0st mitte midagi". Ta pidi mulle raamatut isegi laenama, aga tol hetkel ma ei tundnud nii suurt huvi, ja loomulikult veidi kartsin peaaegu võõra inimese käest raamatut laenata. Ta ise omab mingit IT äri ja on sellega väga rahul. Igatahes, täna lõpuks ometi sain ma selle raamatu endale, kuna see tundus mulle tõeliselt huvitav, kuna ma olen alati olnud sellise suhtumisega "Kool ei õpeta elu, kool teeb su süteemi orjaks". Samas, jagab kool ka teadmisi, mille pärast ma siiski leian, et magistri kraad ei tee halba. Igatahes siis ma ei teadnud mida sealt raamatust oodata, arvasin et mingi selline räägib ära kuidas teha raha, aga 70 lehekülge loetud sain aru, et see on hoopsi teistsugune. See paneb su aju tööle, et sa suuudaksid võimalusest kinni haarata, et raha teha. Raamatu autor ütleb maailmas on 2 sorti inimesi; kes on orava ringis, ehk need kes töötavad riigi heaks, käivad küsivad palka juurde, maksavad makse, neil võib olla isegi väga kõrge palk, ikkagi on naad end ära liisinud ja laenanud ja on võlgades, probleem on selles, et nad kardavad raha, kardavad et seda on liiga vähe. Ja siis on teine sort, inimesesi, kes ei karda mitte raha vaid paneb selle enda jaoks tööle, nii et nad ei pea ise kohal iseig olema. Minujaoks on tegu tõelise geeniuse suhtumisega, see raamat on päris keeruline, ma olen suhtelist kindle et enamik 15 aastasi, ei saaks eriti aru mida autor on mõelnud. Igatahes, otsustasin ka mina nüüd hoida silmad lahti, igasuguste äri asjade suhtes, on olemas ju igasuguseid moodusedi ka meile 15 aastastele et pappi teha, jutt ei käi siin kümnetest tuhandetest, aga oma rattale saaks ma küll juppe, ja saaks ehk isegi ka lubada vahepal Macist läbi astumist, sest hetkel iga viimne kui sent läheb ratta alla.

Üsna paljud minust vanemad inimesed, ütlevad et ma tundunb palju vanem kui number näitab, ma tunnen end ka vanemana, sest minuarust jagub mul palju rohkem ühist juttu teemat 18 aastasega, kui 15 aastase nolgiga, kelle ainus mure on "Ei tea, kuhu pidusse see nv peaks minema ?"

Kindlasti, ei ole miu näol tegu mingisuguse supergeeniusega, kellel puudub igasugune eraelu, kes suhtleb enda klassikaaslastega. Ma saan küll öelda, mul on vähe sõpru aga palju tuttavaid, need sõbrad kes mul on väga head tuttavatega on tore niisama hängida. Mulle meeldib vahest pidutseda, end välja elada, kuid tundub liiga mõtettu iga nädalavahetus end pildituks juua ja täis ropsida, paraku näib, et enamus pubekaid ainult nii elabki.

Ja siis, ei saa ka mina puutumata Justin Bieberi teemat. Kõk räägivad, "Ta on nii pede, tal on nii pede soeng, nii pede hääl jne". Minuarust räägib siin puhas kadedus, okei mulle ei paku pinget lakutud soenguga tukapede, kes veedab hommikul pool tundi peegli ees, veendumaks, et tema soeng on piisavalt "äge" et kooli minna. Samuti ei fännama ka kutte, kellele meeldib naiste teksasi kanda, kuigi pean ütlema et tight jeans on mingil määral äge, aga see ei tohi olla liiha tight eriti, nii et pool perset paistab. Kadedus siis jätkub nüüd. Olgem ausad, missugusele 16 aastasele kutile, ei meeldiks omada nii palju raha, et võiksid elada oma ette kuskil hollywoodi villas, sind teenindavad inimesed, sul on oma autojuht, saad mööda ilma ringi reisida, osta kõike mida hing ihaldab. Samas ihaldavad sind ka neidude hordid, ja ei ole need fännid kõik ikka 12 aastased midagi, on ka 18 aastaseid. Jutu lõpuks ütleks, et ma soovitan igale vähegi intelligentsele isikule, kes tahab "raha teha", " Rikas isa, vaene isa" läbi lugeda, sest see on tõeline kuld. Isegi mina, kes on oma vabast soovist vist oma elu jooksul heal juhul 1 raamatu läbi lugenud, siis ma arvan et see võib pinget pakkuda ka teilegi. Ja teine asi mida ma ütlen, mõelge enne kui te midagi ütlete.

Ma loodan, et see tekst ei kõlanud nüüd väga "isa" jutuna, aga ma tahtsin selle lihtsalt siia kirja panna !

 

Cheers, Ailar, ma keeran tuttu ka nüüd varsti kel juba 22.32, suht vässu on täna kuidagi..

[Foofy 0]

mingeid juppe pole myya?

[ailar100 0]

Raam, amort, käiguvahetus, üks piduriketas, ketaspiduri adapterid, on huvi millegi vastgu ?

 

---------- Postitused liidetud 20:40 ---------- Esimene postitus oli tehtud 16:52 ----------

 

Saun ja õlu panid mõtte käima.

Igatahes hetkel üks neiu on mul silmapiiril, tal on küll oma kutt olemas, aga eks ma uurin vaikselt,

Niisiis minu hetke unistused elust

 

1. Lõetada põhikool korralikult, lõpetada keskkool korralikult.

Samal ajal teha ka sõitmisega väga ilma, niiet keskkooli lõpuks oleks suur sponsor taga mis mind maailma viiks. Sõidaksin MMil jagaksin autogramme, tooksin koju häid medaleid, innustaksin noori, näitaksin et on võimalik saada väga kiireks ka tulles kohast kust kõrgeim mägi on Nõmme.

Pensionipõlve veedaksin eesti, omaksin mingit rattapoodi, sponsoreeriks andekaid noori jne.

See on liiga ulmeline võibolla, eks aeg näitab

 

2. Lõpetan ära põhikooli, keskkooli ja lähen ülikooli kaugõppesse, mingit ala õppima millest on ärijuhtimisel kasu oleks. Soovitavalt teen seda Tartus, samal ajal sõidan Baltikumi tasemel väga kiiresti, ja vaikselt kogun pappi, ja paigutan seda erinevatesse firmadesse, kinnisvarasse. Kui mul on pappi piisavalt ostan endale ära lõuna eestis mingi mäe, millel oleks võimalikult pikk nõlv, soovitatavalt mets peal vähemalt poole nõlva peal, all võisk olla üks väike järveke, kui seda pole lasen kaevata. Kindlasti võiks olla tegu mitte loodus kaitse all oleva kohaga. Rajaksin sinna parima rattapargi baltikumis, ostaksin liftid jms, äkki kunagi hiljem avaksin oma rattapoe, kas tartus või tallinnas, sest mujal ei tasuks ära. Talveks investeeriks mäekülge et suusatajad/lumelaudurid saaksid nautida seda, ja mulle raha sisse tuua. Laenutaksin varustust, müüksin seda.

 

Kui esimene ei õnnestu, siis teine peab õnnestuma. Ma armastan rattaid ja loodust, ja inimestega suhtlemist. Kui esimene mul läbi ei lähe siis läheb teine, ja ma kavatsen leida selle noore, kes minu asemel kunagi saavutab esimese. Kõlab küll veidi robustselt aga niimoodi armastaks ma oma tööd ja elu täielikult.

 

Olen avastanud õnne valemi nii inimestele kui endale turismi vallas.

1. Mõistlikud hinnad ! Mis ei ole liiga soodsad, ega liiga kallid

2. Mäe kvaliteet ja mugavus, et rahvas ikka käiks.

3. Hea organiseeritus

4. Kõva reklaam.

5. Usaldusväärsed töötajad.

 

Need kõik on asjad mida ma hetkel pole näinud kuskil sarnases asutused korraga koos, kõige lähemal sellele oli Kalpis Bikepark Soomes.

[Slacker 0]

Siiski on need natukene ulmelised plaanid, kuid edu.

[ailar100 0]

Siiski on need natukene ulmelised plaanid, kuid edu.

 

 

 

I know, thats why they call it "Dreams" !

 

---------- Postitused liidetud 13-09-10 15:18 ---------- Esimene postitus oli tehtud 12-09-10 20:04 ----------

 

Kool oli igav, esimene 1 ka käes vene keeles siis, nii tore :S

Igatahes, nüüd juhtus nii et mõni päev peale kooli sain tööd balti jaamas ehitustööde järelkoristus.

60 eeki tund, väga korralik värk

Eks ma annan teada, kuidas töökoht on siis..

[Silver. 0]

I know, thats way they call it "Dreams" !

 

---------- Postitused liidetud 13-09-10 15:18 ---------- Esimene postitus oli tehtud 12-09-10 20:04 ----------

 

Kool oli igav, esimene 1 ka käes vene keeles siis, nii tore :S

Igatahes, nüüd juhtus nii et mõni päev peale kooli sain tööd balti jaamas ehitustööde järelkoristus.

60 eeki tund, väga korralik värk

Eks ma annan teada, kuidas töökoht on siis..

 

nice english cyka

[ailar100 0]

nice english cyka

 

No shit häppens ära nüüd nuta.

Igatahes jube kiire nädal on.

Töö on mõnus, aga ma ei kujuta ette kui terve aasta peaksin nii laskma.

Ma ei oskagi midagi kirjutada, sõitma tahaks minna, aga samas on vaja varustuse/juppide raha ka teenida.

Igatahes saan ma iga päevaga järjest rohkem aru, et minust mingit kellegi teise heaks töö tegijat ei saa. Oma firma on ikka hoopis teise maiguga.

Igatahes homme selgub kas on rohkem tööd või ei ole, mina sain enda 2 päeva raha kätte, aga minu ülemuse ülemus on vist suht munn vend, ja otsusime et enne ei teem idagi, kui eelimse asja eest on rahad käes. Ma mõttes siin juba teen otsuseid ja usun kui homme ka tööd on siis, ma uute sõidkuetside ja body asemel ostan hoopis amordi ära. Ja siis kui viitsimist on teen veel tööd teiste asjade jaoks. See pole ka muidugi väga nauditav, iga päev 21.30 koju jõuda, siis pessu, siis õppima ja siis sööma ja kohe magama, seega vaba aega pole üldse ja oled õhtuks surnud täiesti.

Ei tea millal aega on järgmise ettekande jaoks

[ailar100 0]

No nädal on läinud lennates.

Tööots on vist ka suht perses, 2 päeva eest raha sain, 2 eest pole saanud.

Ülemuse ülemus, ei taha ülemusele eriti raha maksta.

Aga no arvata võib et raha ei tule ka sealt enam, iga päev on mingi vabandus "raha ei tulnud üle, arved tegemata "vms...

Igatahes siis, iga päevaga saan ma järjest rohkem aru, et siin maailmas ei või sa usaldada peaaegu mitte kedagi. Ema, isa, vanaema, tädi, ja onu tütart Älist julgeksin mina 100% usaldada, sest tänapäeva maailm on lihtsalt inimesi täis kellele on tähtsaim asi maailmas raha või feim. Vahel on selline tunne, et koliks kuskile maailma otsa mäe otsa ja elaks seal lihtsalt. Just praegu vaevab mind selline tunne. Igatahes, olin enne rattatiim Nõmme Forces, aga otsusin seal lahkuda, kuna asi oli pointless, mingeid üritusi ei toimunud jne. Igatahes, ma ei tea kas ma olen liiga egoks läinud või mitte, aga Taavi oli ka NFis, ja mind sitaks häiris see kuidas ta iga kord oigas kui ma teda kuskile kaugemale sõitma kutsusin. Ta siis kutsus mind Soome Kalpasse sõitma, aga ma juba olen öelnud talle, mul pole raha üldsegi. Siis ütlesin davai lähme parem Kütiorgu, ja vend hakkas räigelt oigama "See on nii kaugel, kes siinna sõita viitsib, mulle on rajad seal pähe kulunud". Mind häiris see jutt sitaks ja küsisin "Kui nii pähe kulunud on, siis miks ühtegi medalit pole ?" Vend läks väga närvi ja hakkas minuga paukuma räigelt. Ja ütles "Mis sa tõesti arvad, et oled siis nii kiire ?". Ma loomulikult vastasin et järgmine hooaeg näitab, võibolla olen ma liiga suure tükki hammustanud, aga ju järgmine hooaeg näitab. Igatahes hetkel aitab mind Eminemi laul "Not Afraid". Ma olen tegelikult suht suur räppi fänn. See läheb mulle hinge ja eminem on eriti hea, sest ta räppib sellest, et maailm on perses aga mul on pohhui. Räpp ongi hea, kuna ta on elust enesest, muidugi mingi 50 senti in da club ei paku eriti pinget. Igatahes, mulle ei meeldi sõitjad kes koguaeg oigavad ja hädaldavad, eriti kui venna lon kõik olemas. Taavi näiteks, tal on tõeliselt hea ratas, mitte küll WC tasemel, aga liigub sinna poole. Ise ta pole selle heaks sittagi teinud, isa ja vanaema annavad pappi talle, kui midaig vaja on. Hetkel on tal ratas "Liiga raske". Täna ka pidime nõmmele ehitama minema, aga kuna mul töö oli siis ei saanud. Hellasin Taavile küsisin, et tegite ka midagi ? Vastas "Miks sa ise ei tee midagi ?" See ajas mul sita ikka väga keema, eriti kui ma olin natukene mõelda saanud. Türa seda räägib, vend kes pole kunagi labidatki kätte võtnud, vanemad annavad raha, raha et ratas "kergemaks teha". Käib koolis, ja räägib mul pole aega sõita, sie ei tee mingit trenni isegi ega midagi. Vittu mul on kella 8saks kooli, kell 15 lõppeb, ja kell 16 pean tööl olema juba, töö lõppeb kell 20.00 ja koju jõuan umbes 21, ja siis võtan dushi, söön ja õpin, ja tema tuleb mulle ütlema, et miks ma midagi teha ei saa. Ühesõnaga pointless vend minu silmis on selline.

Ja kuna mul juba selline kirjutamsie tung tuli siis kirjutan ühe luuletuse vms sellist ka:

 

Igakord kui keerab sulle sitta,

astu elule vastu ja anna jalaga näkku.

Perse kas tõesti on elu kellegi teise heaks orjamine

Nagu kuradi seebikorjamine.

Vahest aru eii saa, miks on vahest nii vahest naa

Üks päev saad tonni, teine päev taha.

aha perse ma rohkem mõelda ei taha.

Mingi vittu kõik rikkad, kes nussivad tavainimese ajusid.

Mine parem tee korra tööd, saad teada mis see on

Ega see poli nahhui mingi komm.

Aga mul on pohhui, sest üksord olen ma

rikkam kui sina kuradi sitaimejast türa.

Ja kui ma ratta selga istun siis näksid mu tuult,

ma lihtsalt sõidan sust üle ja sa lendad vastu puud.

Ja veedad haiglas mõne kuu ja sa ei saa isegi aru, kuidas sa kaotada said.

Aga lihtsalt ellu jäävad tugevad,

mitte pissudest rasedad .

 

 

Ega ma ei tea isegi, mis jama ma nüüd kirjutasin, aga oli vaja end välja elada kuskile.

[TartuBoy 0]

tublipoiss, hea blogi

[Foofy 0]

nice blog, hoia kõva

[ailar100 0]

Jaaa, käes on laupäeva hommik ja ma olen tõesti vaba päeva oodanud:)

Igatahes täna on plaan sõitma minna, ja siis see neiu kellest ma kunagi rääkisin, vaikselt meil hakkab midagi juba arenema isegi ja mul on selle üle kuradima hea meel :-)

Nautige ka enda laupäeva, ja tõesti rahvas võisk rohkem kommenteerida, päevikud pole enam nii kuulsad kui kunagi ma vaatan..

[Foofy 0]

mis raam on?ma mõtlen myya?

[ailar100 0]

mongoose ritual 09 koos kaelakate ja sadulapostiga

 

---------- Postitused liidetud 12:56 ---------- Esimene postitus oli tehtud 12:13 ----------

 

Nii ma nüüd jälle riimin.

 

Ma olen hetkel suht vihane

ma ei teagi miks türa

aga kindel on see, et tean mis on jura,

mul puudub hirm

mul on selle vastu tahtejõud, mis on mulle nagu kivist sirm.

ma tean et mu elu pole raske, võrreldes mõne kopli rotiga

tal raipel pole vahel isegi süüa, raha saab põranda pühkimise eest mopiga.

Isegi selle eest ta ei saa sittagi.

Ostab paki suitsu ja otsas on kõik

niimoodi ta elab nädalast nädalasse ja see on tõeline seik.

Meil pole aimugi kuidas nii oleks, muudkui ulume nagu naised.

Aga vaata kopli tsurkal on mädapaised

ja näed türa isegi siis ta ei ulu,

kuigi hinges põleb kulu,

sest tal puudub tulu,

millest elada nahhui.

Aga meil on pohhui,

me nutame, et issi ei andnud raha et koolist saia osta.

No türa, kas sa oskad selle peale veel midagi kosta ?

Ma ei tea isegi hetkel miks praegu neid sõnu teen,

ju siis mul ikka veel hinges faking keeb.

 

Tervitaks kõiki kopli parme kellel süüa pole,

hoidke kõva nahhui !

[ailar100 0]

Täna sain siis teada, et Älis läheb kuu aja pärast Austraaliasse aastaks.

Suhteliselt kurb, aga noh mis teha. Igatahes see tärgatas minus olemasoleva huvi veel suurema.

Igatahes mul on nüüd huvi vahetusõpilaseks minemise vastu. Mul oli see ennem ka huvi, aga nüüd on isu suur.

Saaks minna siit Eestist na huisse. Hetkel huvitab mind eriti Uus Meremaa, Austraalia, Kanada, USA, ja odavam variant Slovakkia.

No põhimure on see, et aastane programm on 115 kilo esimestes, slovakkias oleks 79, pluss suur võimalus saada stipendiumi 40 tonni.

Miks, just need maad ?

Sest seal on mäed ja saan sõita. Igatahes elu on nagu ikka, kool sõitmine, aga olen veidi liimist lahti, ma ei tea miks..

[ailar100 0]

Pole ammu kirjutanud.

Igatahahes kool ei ole üldse mõnus. Ootan juba maale minekut, ja täna venda ei tule, seega saan elu arutada.

Rattasõidu kohta niipalju, see nädal ainult 2 korda metsa saanud. 1 kord oli vähemalt Väintsiga. Igatahes super on see, tänu uuele rajale on mulle järsakud meeldima hakanud, ja nüüd kohad kus ma end kindlalt ei tuune on ainult väga suured hüpped. Treenin ja ootan juba järgmist hooaega. Igatahes tuju on paranenud..üritan nädalavahetusel mõne luuletuse ka kirjutada.

[ailar100 0]

No uus nädal on käes. Nädalavahetuse veetsin Vaistes ja lihtsalt olin. Igatahes tuju pole sittagi, ja ma saan ikka aru, et peale sõitmise pole siin, midagi muud tarka teha eriti. Kool imeb reaalselt, üldse ei viitsiks käia. Saaks see aasta öäbi, ja oma kooli gümnaasiumi sisse, oleks väga lebo jälle. Aga ei saa nii lihtsalt. Hetkel on jälle väike masekas peal. Plaan on nüüd ühe sõbraga jooma minna varsti, sest mul on nii pohhui lihtsalt. Juua ja naisi, kuuluks ära küll see väike vaheldus. Igatahes saan ma aru, käin vaikselt koolis, ajan oma sõidu asja, ja nii ta peabki olema.