Vabateema

[Geir 0]

Tegin Vahvlile Discordi:

 

https://discord.gg/RDenvMh

 

Võite kirjutada, mis kanaleid veel näha sooviksite ja aja jooksul täiustan.

[Külaline K3lm1k4s]

Tegin Vahvlile Discordi:

 

https://discord.gg/RDenvMh

 

Võite kirjutada, mis kanaleid veel näha sooviksite ja aja jooksul täiustan.

 

link invalid ütleb

[Genius15 31]

see nädal lubab korralikku suve ilma, mis plaanid on?

[zpfqz 10]

saada pruuniks teiseks juuliks

[Geir 0]

link invalid ütleb

 

Hmm, ikka ei saa? Mul töötab

[Külaline K3lm1k4s]

Hmm, ikka ei saa? Mul töötab

 

ei saa ütleb link expired või mul pole accessi sinna

sul näitabki sest sa tegid selle

[Geir 0]

huvitav.

https://discord.gg/RDenvMh

[Metsakutsu 4]

Mul näiteks töötab

[Külaline K3lm1k4s]

aa sain, ei olnud discord updated hahah

[Gabriel 0]

Nonii! Siin ka veel elu käib.

[Külaline K3lm1k4s]

kus sa olid siis need 4 aastat, 5 kuud, ja 3 päeva?

või 53 kuud ja 3 päeva?

või 230 nädalat ja 5 päeva?

või 1615 päeva?

või 38 760 tundi?

või 2 325 600 minutit?

või 139 536 000 sekundit?

 

arvad et meid võib nii kauaks unarusse jätta??

[Genius15 31]

kus sa olid siis need 4 aastat, 5 kuud, ja 3 päeva?

või 53 kuud ja 3 päeva?

või 230 nädalat ja 5 päeva?

või 1615 päeva?

või 38 760 tundi?

või 2 325 600 minutit?

või 139 536 000 sekundit?

 

arvad et meid võib nii kauaks unarusse jätta??

 

kindel ei!

[Külaline K3lm1k4s]

huhhh mata eksami sain 3 ja 0,5p jäi neljast puudu

[Free Man 11]

lol.

[Jaanus 2]

Nonii! Siin ka veel elu käib.

 

 

 

 

lol

 

 

[Genius15 31]

huhhh mata eksami sain 3 ja 0,5p jäi neljast puudu

 

jäi puudu? kas ülesse poole ei pidanud ümardama?

[Külaline K3lm1k4s]

jäi puudu? kas ülesse poole ei pidanud ümardama?

 

50p max ja ma sain 37 ehk 74%, 37,5 oleks 4 olnud

[Genius15 31]

kirjeldage naljakaid juhtumeid liiklusest.

 

___________

 

vähe parem kui mumble räpp ...

 

Muudetud 12. juuni, 2019 liikme Genius15'i poolt

[Külaline K3lm1k4s]

kirjeldage naljakaid juhtumeid liiklusest.

 

___________

 

vähe parem kui mumble räpp ...

 

 

idk mulle endale meeldivad sellised laulud umbes:

 

[Genius15 31]

idk mulle endale meeldivad sellised laulud umbes:

 

 

igal ühel oma maitse.

 

 

[Külaline K3lm1k4s]

https://epl.delfi.ee/lp/strong-jatke-mind-rahule-votke-lihtsalt-valu-ara-koolilapse-depressiooni-moistukone-strong?id=86491151

 

full lugu keegi palun?

[Robert 9]

https://epl.delfi.ee/lp/strong-jatke-mind-rahule-votke-lihtsalt-valu-ara-koolilapse-depressiooni-moistukone-strong?id=86491151

 

full lugu keegi palun?

 

Klaasistunud pilk seinale suunatud, ei lahku laps päevade kaupa oma toast. Telefon on välja lülitatud, mitte keegi, mitte miski ei paku talle huvi. Isa leiab tütre käsivarrelt kahtlased kriimustused, ilmselt enesevigastamise jäljed.

Nii algab ka Maria (16, nimi muudetud) lugu. Maria õppis ühes Eesti mainekamas koolis ainult viitele. Seitsmendas klassis hakkas ta kummaliselt käituma.

„Aeg-ajalt jooksis tütar koolist ära ja otsis üksindust. Ta on tagantjärele rääkinud, millised mõtted tal peast läbi käisid ja kuhu ta rahu leidmiseks läks. Ta hulkus mööda mereranda, muulipealset, peitis end jõeäärses sopis või käis koguni minu ema haual Metsakalmistul,” meenutab isa Margus (nimi muudetud). Isa mäletab päevi, mil sõitis koos tütrega autos ega tohtinud või osanud sõnagi rääkida. „Üks peamisi põhjusi võis olla sõbrannadevaheline rivaalitsemine. Kaasnesid koolide vahetused ja ühte klassi kordama jäämine. Sellest polegi lõpuks midagi, oluline oli eelkõige vanemate arusaamine probleemi olemusest ja selle tunnistamine. Minul läks sellega kauem kui tüdruku emal, sest see tundus ilmvõimatu – probleeme ju polnud?!”

Lühiühendus korraliku särakaga

Margus on hakanud mõistma, et tänapäevane ühiskonnamudel on forsseeritud. „Ma pole mõistagi enamat kui lapse isa, kes on sellega rinnutsi kokku puutunud. Järeldusi olen aga teinud ja mitte vähe: põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad on üle pingestatud ja panevad lapse suutlikkuse proovile. Kui siis suhetes koolikaaslastega või klassijuhatajaga – nagu Marial oli – tekivad ahelad, mis tekitavad lühiühendusi koos korraliku särakaga, tõmbub laps ohust instinktiivselt eemale. See on ju inimlik.”

ILLUSTRATSIOON: SANEL MITTAL Margus rõhutab, et tema tütre probleeme klassijuhataja märgata ei osanud. „Eliitkoolis eelistatakse töötada nendega, kellega on õppeedukuse poolest lihtsam. Paraku on nii, et ühed ajud söövad mentaalselt ära teised, kes on erinevad ja kellel võivad ometi olla meid ümbritsevale arenenumad vaated. Need ei vasta aga kujunenud keskmisele ja igasugune erisus on ju hälve.” Margus ei süüdista otseselt kooli, küll aga klassijuhatajat ja direktorit, kelle jutul ta samuti käis – talle jäi mulje, et koolis valitseb ringkaitse ja keegi ei suhtu tema tütre muresse piisava tõsidusega.

Ka imikud võivad põhilisest hooldajast ilma jäädes langeda depressiooni ja see võib pidurdada nende üldist arengut. 14–15-aastasena hakkas Maria end lõikuma. Koolist puudumise põhjendamiseks oli vaja arstitõendit, mis viimaks õnnestus hankida, ent isa sõnutsi polnud perearstist koostööpartnerit. Kooli vahetades leiti õnneks arusaaja psühholoog ja Maria tervenes tablettide abita, kuigi arstide sõnutsi olnuks ravimid esimene lahendus.

Depressioon ei küsi vanust

Depressioon vanust ei küsi, päris pisikesed ei oska lihtsalt oma tundeid sõnadesse panna. „Ka imikud võivad põhilisest hooldajast ilma jäädes langeda depressiooni ja see võib pidurdada nende üldist arengut. Laps muutub passiivseks ja loiuks, kuigi sellel ei paista olevat füüsilisi põhjuseid,” selgitab Tartu ülikooli kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse kliiniline psühholoog Marta Valdmann. „Väikelastel võib depressioon väljenduda söömis- ja magamistoimingutes, samuti on laps nutlikum ja pahuram. Stressis laps võib näiteks lasteaias käituda teiste suhtes agressiivselt.”

ILLUSTRATSIOON: SANEL MITTAL Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa lisab, et väiksematel võib peale kurva oleku või energiapuuduse esineda valusid nagu kõhu- või peavalu, vahel väljaelavat käitumist, noortel ka riskikäitumist, ärrituvust, pinges olekut, konflikte. „Kindlasti on ohu märk, kui noor sõpradega suhtlusest tagasi tõmbab. Tavalised on ka unehäired, söögiisu muutused. Tujutus, tahtetus... Vahel ei pruugi meeleolu olla otseselt kurb, vaid nimetatakse täitsa tühja tunnet, ükskõiksust.” Ta tõdeb, et kooliaasta lõpp suurendab lapse ja noore stressi, mis pikapeale võib depressiooniks kasvada. „Kuna depressiooni vallandumise üks riskitegur on ülemäärane stress, siis on eksamite aeg paljude jaoks keeruline. Ärevust, pingetunnet, võib-olla ka uneprobleeme võib pingerikkamal ajal olla, aga kui need eksamite aja lõppedes ei taandu, võiks ikkagi kohe abi otsida, mitte uue õppeaasta alguseni kannatada,” toonitab ta.

Iseäranis raske võib olla tublidel

Valdmann lisab, et iseäranis raske on neil tublidel, kel on endale väga kõrged ootused ja usk, et läbi põruda ei tohi. Samuti on hädas õpiraskustega lapsed, kelle jaoks hakkab selguma, kas õnnestub üldse klass lõpetada või peab suvetööle jääma. „Lapsed võtavad kooli väga tõsiselt ja hirm läbi kukkuda on suur. Kui vaadata laste ärevust ja muret, võib pisut liialdades jääda mulje, nagu oleks 8. klassi loovtöö olulisem ja elu määravam kui ülikooli lõputöö. Muidugi on positiivne olla tubli ja sooritusele orienteeritud, kuid paindlikum mõtteviis on jätkusuutlikum. Kui mõelda mustvalgelt, et pean saavutama kõik või muidu olen inimesena läbi kukkunud, on see depressioonile soodne pinnas. Kunagi ei tea, mis takistusi elu toob, ja alati ei õnnestu tipus püsida,” selgitab ta. „Praeguses ühiskonnas on rohkem võimalusi kui kunagi varem, teisalt on ka noortele seatud ootused väga kõrged: ta sai ju kalli telefoni ja firmariided, käib kallites trennides, viime teda muusikakooli ja reisidele – miks siis hinded suurepärased ei ole? Vanematel ei ole töökohustuste kõrvalt tihti laste jaoks aega. Ei ole eeskuju, kuidas stressiga toime tulla, sest nad on ise läbi põlenud.”

Iseäranis raske on neil tublidel, kellel on endale väga kõrged ootused ja usk, et põruda ei tohi. Valdmann sõnab, et teismeliste puhul on oluline jälgida, kas neil on sõpru, kellega nad suhtlevad. Kas nad tegelevad hobidega või on hakanud veetma rohkem aega oma toas. Kuidas läheb koolis? „Halvad hinded või puudumised võivad olla samuti seotud depressiooniga, mis vähendab keskendumisvõimet ja energiataset. Kas on probleeme unega? Kui noor hakkab oma keha pikkade ja lohvakate riietega peitma, võib selle taga olla enesevigastamine või söömishäire.” Tema peab keeruliseks sihtrühmaks depressiivseid lapsi, kelle probleemid avalduvad käitumishäiretena. „Võib juhtuda, et ümberkaudsed näevad vaid probleemset käitumist ja laps võib saada märkuseid, tema käitumist võib olla raske taluda, igal pool pahandatakse temaga. Samas on lapsel suur mure,” nendib ta. „Teatud vanuses poisid ei kipu eriti oma tundeid väljendama, vastavad rohkem „ei tea, ei huvita” ja rikuvad koolis korda. Ent mitmekordsel vastuvõtul tuleb võib-olla välja elutüdimuse mõtteid või väärkohtlemist. Hästi on läinud nendel, kes üldse vaimse tervise spetsialisti juurde jõuavad. Teine keeruline sihtrühm on „tublid lapsed”, kes pingutavad kõvasti, et sooritus oleks maksimaalne, ja pealtnäha tulevad oma kohustustega hästi toime. Nad võivadki jääda varju, sest kõik tundub olevat hästi, nad ei jää probleemse käitumisega silma.”

Märgata, märgata, märgata Psühholoogide sõnutsi on kõige olulisem inimest hinnanguteta ja kannatlikult kuulata. Anda märku, et ollakse olemas, märgatakse, peetakse oluliseks. „Vahel öeldakse: noor inimene, kogu elu ees, mis sul siis häda on? Noorte mured võivad täiskasvanutele tunduda nii tavalised ja lahendatavad, et neile tõesti tähelepanu ei pöörata. Siiski peaks arvestama, et kui napib elukogemust ja oskust raskustega toime tulla, on seda enam tuge vaja,” märgib Oidermaa. Ta soovitab esmalt noorega jutuks võtta selle, mida oled märganud, ja öelda, et tahaksid aidata. „Küsida, kas ta ise ka on neid asju märganud. Kui depressioonitunnustest juttu tuleb, võiks küsida, kas on sellist tunnet, et üldse elada ei taha, või soovi endale viga teha. Oluline oleks hinnata, ega olukord ei ole eluohtlik, mispuhul tuleks kohe kasvõi valvepsühhiaatri poole pöörduda ja mitte jätta noort üksi ka füüsilises mõttes,” ütleb ta. „Kui elu otseselt ohus ei ole, saab esitada avatud küsimusi ja arutada, mis variandid on. Kui tundub, et tegu võib olla depressiooniga, saab anda infot, et on võimalik abi saada. Noorele võib soovitada näiteks kogemuslugude videoid vaadata või selle kohta lugeda. Kas ta tunneb midagi enda juures ära? Ja muidugi ravi, perearst, psühhoteraapia, eneseabivõtted, vajaduse korral psühhiaater.” Samal arvamusel on ka Valdmann: „Tihti on mures olev laps kinnine, hirmul või tajunud juba oma probleemi suhtes moraliseerivat ja hukkamõistvat hoiakut. Aitab see, kui esmalt rääkida laiemalt muudel teemadel ja luua usalduslik õhkkond. Oluline on võtta aega, et laps avaneks,” rõhutab ta. „Oma töös avastan end tihtipeale rääkimas kassidest, koertest või multikategelastest. Oluline on kasutada kontakti loomiseks kerget suhtlusstiili, mis last eemale ei peletaks.” Valdmanni sõnutsi on tüüpfraase, mis teevad asja ainult hullemaks – seda nimetatakse invalideerimiseks. „Et sa peaksid end kokku võtma, üle saama. Et kellelgi teisel on veel hullem... Või et peaks mõtlema positiivselt. Depressioonis inimese jaoks on see tühi targutamine. Tal on niigi raske oma tunnetega toime tulla ning osa depressioonist on ka süü- ja alaväärsustunne sellepärast et ta on omaenda mustade mõtete või motivatsioonipuuduse pärast teistele koormaks. Inimene ise enamasti juba teab, mida kõike ta valesti teeb.” Psühholoogide hinnangul mõjub psühhoteraapia hästi, sest pikemas perspektiivis on tagasilanguse oht väiksem. „Samas kaalutakse nii teenuse kättesaadavust kui ka valmisolekut teraapiaprotsessis osaleda. Raske depressiooni ravis peab kindlasti olema medikamentoosne variant, aga seda haigust ravitakse antidepressantidega, rahustid-uinutid on mõeldud väga lühiajaliseks abiks,” selgitab Oidermaa. Valdmann lisab, et vanemad pigem kardavad antidepressante ja nende kohta levib ka palju müüte. „Teatud juhtudel on ravimeid väga vaja, et laps jaksaks mustast august välja tulla.”

Kui noor inimene tundub omadega kimpus olevat, siis ei ole isegi niivõrd oluline, mis on täpne diagnoos, kuivõrd just see, et ta saaks abi. Kui noor inimene tundub omadega kimpus olevat, siis ei ole isegi niivõrd oluline, mis on täpne diagnoos, kuivõrd just see, et ta saaks abi, rõhutab Oidermaa. „Eriti noortel võib olla vahel raske eristada, mis probleemiga on täpselt tegu, aga kui halvenenud enesetunne elu segab, on vaja midagi ette võtta. Uuringud näitavad, et umbes pooltel inimestel kulgeb teismeiga suuremat või väiksemat sorti kriisina, milles noor inimene vajab abi. Ja siin on oluline, et oleks vähemalt üks inimene, kellega saab asju arutada.”

Sekkumisvalmidusega on nii ja naa „Vahel ei osata midagi teha, kardetakse inimesega üldse juttu üles võtta, ja kui tulebki vastuseks, et jah, tunnen end halvasti, või on isegi surmamõtteid, siis ei osata selle infoga midagi peale hakata. Kui laps paistab end halvasti tundvat, on vanematel kohe oht selles süüdi jääda: ju siis on nad midagi valesti teinud. Kuigi vanemad tahavad head ja teeksid midagi, mida oskavad, et oma lapsi kaitsta. Vahel loodetakse, et läheb ise üle, või pole jaksu teise muredega tegeleda, sest endalgi on raske olla. Nii kummaline, kui ka ei tundu, ei pruugi ka lohutamine toimida.”

Tartu ülikooli kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse arst-õppejõud psühhiaatria alal Jürgen Kütner rõhutab stabiilse kasvukeskkonna vajadust. „Endas tuleb leida suhtlemiseks vajalikku ruumi ja ressurssi, proovida välisest tõrksusest, vastuhakust ja provokatsioonidest või manipulatsioonidest kaugemale vaadata. Mitte nende emotsioonidega kaasa minna, kuna see vaid kinnitab nooruki ettekujutust, et tema seisund on nii möödapääsmatult raske, et isegi täiskasvanud kaotavad enesevalitsuse.”

Hiljuti oma teismelise tütre „tagasi saanud” Margus kinnitab, et vanemad peavad oma lapsi eelkõige usaldama. „Vaid nii saab hoida seda habrast kontakti, kui see veel alles on. Minulgi kadus see vahepeal käest. Nüüd jälgin iga tema mõttekäiku, lauseid, vihjeid, et ta tunneks, et ma kuulan teda ja märkan tema pisemaidki võnkeid, mis võivad kaldesse viia. Oska näha, oska kuulata ja oska mõista, tehes järeldusi lapse mõistukõnest. See on meie ühine võit depressiooni üle – võitlus, milles ei tohi last üksi jätta.”

Pärast mitut koolivahetust ja vanemate tingimusteta tuge jätkab Maria õpinguid täiskasvanute gümnaasiumis taas viielise õpilasena.

HÄIRIVATE ARVUDE JADA: NOORED EI TUNNE TOETUST JA MÕISTMIST 33% noori on kogenud kurvameelsust ja depressiivseid meeleolusid, tüdrukutel esineb seda rohkem kui poistel, väidab tervise arengu instituudi korraldatud uuring.

654 võrra on suurenenud viimase kaheksa aastaga on psüühikahäiretega laste arv, selgub Elise Aheri tänavu Tallinna ülikoolis valminud magistritööst „Vaimse tervise teenused – noorte teadlikkus ja ootused”.

50% täiskasvanutel esinevaid probleeme on alguse saanud enne 14. eluaastat, on esile toodud sotsiaalministeeriumi laste ja noorte tervisega seotud kontseptsioonist.

21,8% Eesti 15-aastaseid üldhariduskoolis õppivaid noori arvas, et elu ei ole elamist väärt. 15,2% soovis olla surnud ja 32,9% noori oli end tahtlikult vigastanud, selgus Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi korraldatud uuringust (2015).

Vaimse tervisega seotud teenused ei ole küllalt kättesaadavad, mistõttu abi ei ole jätkusuutlik ega efektiivne. See pärsib vaimse tervisega seotud abi tulemuslikkust ja järjepidevust. Järjepidevuse puudumine omakorda tekitab olukorra, kus abi saamiseks vajalik aja- ja rahakulu muutub ebamõistlikult suureks. Vaja oleks ühtset andmebaasi, kuhu vaimse tervise spetsialistid oleksid lihtsama kättesaadavuse huvides koondatud piirkondade ja tegevusvaldkondade kaupa. Samuti soovitakse, et vaimse tervise spetsialistide jaoks oleks kättesaadav teave inimeste varasema vaimse tervise ajaloo ja kasutatud ravimeetodite kohta, et spetsialisti vahetudes ei peaks kogu haiguslugu uuesti rääkima. Päevakorras on tagajärgede likvideerimine, probleemide ennetamine on teisejärguline. Ennetamiseks, märkamiseks ja nõustamiseks pakutakse ainult üksikuid toetavaid tegevusi. Tihtipeale on need erateenused või projektipõhised.

14,2% teismelisi kasutasid vaimse tervise hindamiseks hinnangut „väga halb ehk probleeme esineb väga sagedasti”, kuid näiteks 20–23-aastased andsid sama hinnangu 3,5% juhtudel.

79% 15–19-aastastest on tundnud spetsialisti poole pöördumise vajadust, neist läks vastuvõtule 51,3%. Noorimas vanusegrupis avaldavad suuremat negatiivset mõju koolikiusamine ja halvad suhted sõpradega. Kõikides vanuserühmades oli üle poole noorte oli näinud ja/või kuulnud, kuidas kedagi halvustatakse tema vaimse tervise probleemide tõttu.

LAUSED, MIDA SOBIB ÖELDA DEPRESSIOONIGA HÄDAS OLEVALE LAPSELE – Ma saan aru, et tunned ennast kohutavalt. Ütle, mida sa praegu vajad.

– Ma saan aru, et sa ei taha kooli minna, kui sind on eelmises koolis kiusatud. Püüame koos leida lahenduse.

– Näen, et sul on paha, aga ei saa täpselt põhjustest aru, kuid tahaksin rohkem teada, et sulle toeks olla.

– Ma ei saa täpselt aru, kuid püüan sinu jaoks olemas olla.

VÄLJAVÕTTEID NOORTEGA TEHTUD INTERVJUUDEST „Me olemegi sellised suletud ja me ei räägi lähedastega tihtipeale sellest, mida me tunneme, me kardame seda, kuidas nende arvamus meist muutub, kuna me kõik peame olema tublid ja head ja korralikud.”

„Kapitalism või selline inimese saavutuste põhjal väärtustamine... Oluline ei ole see, kes sa oled inimesena, vaid oluline on see, mis on sul pangas, milline on sinu töö, kus koolis sa oled käinud, millised olid sinu hinded.”

„Kuna meil on kogu aeg see meeletu testimine ja seda tuleb aina juurde... ja selle kõrval laps kaob täielikult ära ja ka tema erilisus. [---] kui neid ei võeta arvesse, siis ta ongi lõpuks nagu inimvare.”

„Ei ole seda, et astud juurde ja küsid, et kas ma saan aidata või mida iganes, pigem on just see, et hoitakse eemale ja ollakse nagu, et las nad olla omaette ja omamoodi inimesed.”

„Et ei usutud, et sul on depressioon. Ka võib-olla, et laisk või et pole nii hull ju. Mul oli vanaema, kes niimoodi rääkis. Ja ta ütles, et tema nagu ei näe neid sümptomeid, nii et mul ilmselt siis ei ole.”

„Stigmad algavad juba kasvõi kodust. Kui vanemad ütlevad, et sa oled laisaks läinud ja ma ei tea... Lihtsalt mine tööle või tee midagi, et siis läheb üle. Kuidas sa seletad inimesele, kes ise pole kogenud seda, mida sa koged, eks ju?”

„Läbipõlemist saaks raudselt ennetada. Minu kogemus – läbipõlemine, depressioon, ärevus, suitsiidikatse... Selles mõttes: kui läbipõlemist ei oleks olnud, siis neid kolme asja ka ei oleks olnud.”

„Kui ma lõpuks sain erakorraliselt psühhiaatri juurde, siis ainult tänu sellele, et mul oli kaasas sõbranna kes ütles: kas ma pean talle kiirabi kutsuma... ta on suitsidaalne, ma lähen siit majast välja, kutsun talle kiirabi ja kiirabi toob ta siia sisse, kas ta siis saab? Kuna tema oli selline väga konkreetne, siis ainult tänu sellele ma sain.”

Väljavõtted Elise Aheri magistritööst

[Genius15 31]

uuuh, gdpr saab selle peale kurjaks

[Genius15 31]

kuidas teenida lisaraha?

[Külaline K3lm1k4s]

kuidas teenida lisaraha?

 

credit card fraud