Seda järvekest nimetatakse ka Pühajärveks. Ta asub Saaremaal, Kõljalast 2,5 km loode pool, ning on vaevalt 0,15 ha suurune. Ovaalse järvelohu läbimõõt on kuni 110 m, sügavus 8,5 m. Järve sügavus on olenevalt veeseisust 3-6 m, vahel isegi 9 m. Järve ümbritseb 3-7 m kõrgune ringvall, millel kasvab lopsakas salu-lehtmets.
Kaali järv on ainulaadne veekogu mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas, sest ta on tekkinud 2460-2860 aastat tagasi maapinnale langenud meteoriidi plahvatuse tagajärjel moodustunud kraatris. Seda tõendavad krateroloog I. reinwaldi poolt leitud meteoriiditükikesed, puidusüsi ja kraatrit ümbritsevate dolomiitpankade asend, samuti ka kuus väiksemat kraatrit, nn. kuivjärve, Kaali järve ümbruses. Oletatakse, et Kaali järve tekitanud meteoriidi kaal oli 20-80 t, kiirus langemisel 15-45 m/s. Meteoriit on tulnud ida poolt 45-kraadise nurga all.
Järve kaldad on järsult libamisi ning koosnevad dolomiiditükkidest ja klibust. Põhi on sügavamal kaetud kollakasvalge dolomiidimudaga, mille paksus järve keskel on kuni 5 m. Mõisniku poolt on omal ajal rajatud järve keskele kunstlik saar, millest on säilinud vaid kivikari.
Vesi on kollane ja vähe läbipaistev (0,9 m).Teistest Eesti järvedest erineb Kaali järv oma kõrge magneesiumisisalduse poolest, mis on põhjustatud ilmselt dolomiitidest.
Järve taimestik on liigivaene, kuid rohke. Ka füto- ja zooplanktonit on vähe. Vetikaist leidus peamiselt ränivetikaid, vesikirpude hulgas esines meie vetes haruldasi hiidriiviku (Daphnia magna) rübisid. Kaladel ei ole järves elamistingimusi. Ummuksisse jäämine on hävitanud sissetoodud haugid. Varem olevat olnud ka luukaritsat.
Juba ammu on Kaali järv rahva tähelepanu äratanud ja põhjustanud arvukate muistendite tekkimise. Üheks järve tekkimise põhjuseks peetakse muistendis mõisa maa alla vajumist venna ja õe pulma ajal.
Google is your friend.. Vaata, kas saad siit midagi.
Ülesse!