jäoujou, emmsii karm teie konnusid täis ninade ees jou
olen karm, mul peas on arm,
mille sain ma eile ruuni mängides,
tegin vastu koolimaja seina heedbängi
kuid panin jooksu sest nägin meisri gängi
pea oli täitsa puruks mul, ei teadnud mida teha
bronze arroweid täis oli mu keha
võtsin kätte rune axe,
hakkasin koguma makse
et osta omale draakoni kirves
olin pilves, mitte midagi ei tajunud
sest runeskape on nii raju ju
ei suuda ühtegi minutit ilma selleta
sest olen karm ma, ära seleta
minu pihta oma faking hernesõnu
ma ei tunne sellest mõnu,
sellepärast et see on nii mõru ju
tammetõrud ju kukuvad alla tammepuu otsast
kui tuleb sügis, võtan välja kummikud ja kooli tõttan
terve koolitee ruuni peale mõtlen
vahepeal mõnda goblinit kätlen
tapan ära nad, saan kakskümmend senti
ära ei julge võtta, muidu lähen menti
jõuan kooli varsti, olen karm ma
lähen garderoobi, selga viskan mitril armori
ära mitte iialgi vastu mulle tule sa
sest mul taskus on marmorid
mille sain ma kaevates varrokis labidaga
mööda maad , sest alkoholi napib ka
ei julge poodi minna ma, äkki eksin ära
ja sellest tuleb faking suur kära
kuna ema hakkab mind öösel laternaga otsima
mine putsi sa, mind see ei huvita
sest elu ilma ruunita on justkui persenuss ilma kummita
natuke hoogu sattusin, sorri
