ADMIN.

online

online

Pakkumised võivad olla eksitavad Pakkumistega tutvumiseks külastage kodulehte: https://www.elisa.ee/et/eraklient/internet/kodus/koduinternet KODUINTERNET Kiire ja kindel internet igasse Eestimaa kodusse. Sest elu on elamust väärt. Kaabliga Üle õhu Kõige kiirem internet on kaabliga internet Ülikiire internet kuni 500Mbit/s. Ülikiire koduinternetiga saad vaadata filme, mängida online’s. Kodune WiFi võrk Loome Sinu kodus WiFi võrgu, mida kõik internetti vajavad seadmed kasutada saavad. Lihtne internetti tellida Telli pakett internetist ning tehnik tuleb koju ja teeb asjad korda. Vali endale sobiv teenus Internet XL Ulmelisel kosmosekiirusel kihutav süstik kogu interneti vallutamiseks. Vaata, mis seadet teenuse juurde pakume Allalaadimine kuni 500Mbit/s Üleslaadimine kuni 50Mbit/s 32.99 € /kuus Internet L Filmivood ja hiiglaslikud failid, andke tulla! Jätkub kogu perele ja jääb ülegi. Vaata, mis seadet teenuse juurde pakume Allalaadimine kuni 150Mbit/s Üleslaadimine kuni 20Mbit/s 25.99 € /kuus Internet M Kiire kui Pikne McQueen. Sobib netiraadioks, YouTube’iks ja selgeteks videokõnedeks. Allalaadimine kuni 50Mbit/s Üleslaadimine kuni 10Mbit/s 19.99 € /kuus Internet S Väärt internet sotsiaalmeedias müramiseks, kirjavahetuseks ja Skype‘i vestlusteks. Allalaadimine kuni 10Mbit/s Üleslaadimine kuni 2Mbit/s 14.99 € /kuus Liiga palju infot? Pole viga! Võtame sinuga ise ühendust ja valime koos välja sobivaima lahenduse. Jäta oma andmed siin. https://www.elisa.ee/et/liitu Võta internet koos TV teenusega Elisa Elamus peletab igavuse! Loo oma TV-maailm, kuhu leiavad tee ainult sinu lemmikud Vaata lemmiksaateid järele just siis, kui sulle sobib Laenuta videolaenutusest filme tuhandete meistritööde hulgast Vaata telekat ka liikvel olles – oma nutiseadmest või arvutist

Pakkumised võivad olla ekslikud! Täpsemalt pakkumistega tutvumiseks külastage lehte: https://tele2.ee/internet/internet/pusiuhendus Mis? Kus? Palju maksab? Sel sügisel veab Elektrilevi 14 000 Eesti koduni kiiret internetti võimaldava valguskaabli. Esimesed liitumiseks avatud piirkonnad on: Veskimetsa, Alutaguse, Jõelähtme, Mustvee, Valga, Räpina, Peipsiääre, Põlva, Tartu, Rõuge, Saue, Viljandi, Võru, Kose, Saarde, Paide, Toila, Põltsamaa, Saku ja Harku. Lähiajal lisandub uusi piirkondi, nii et kui Sa ei kuulu hetkel avatud piirkonda, siis palun täida siiski ankeet ära. Et valguskaablist ka kasu oleks, peab sinna internetiteenuse muretsema. Tele2 alustab kõigis Elektrilevi väljaehitatud piirkondades sellise teenuse pakkumisega 2020. aasta alguses. Kõik Tele2 paketid on piiramatu mahuga ja erinevaid ainult kiiruse poolest: Kuidas käib ülikiire Tele2 võrguga liitumine? Piirkonnas avatakse liitumine Elektrilevi teatab liitumisvõimalusest uues piirkonnas. Liitumistasu ja operaatori valik Klient maksab Elektrilevile liitumistasu 199 EUR (+km) ja võtab Tele2ga ühendust. Lõppühenduse loomine Tele2 sõlmib kliendiga uue lepingu ja teostab kliendi kodus lõpp-ühenduse. Miks valida valguskaablile põhinev internet? Ebamaiselt kiire Optilise valguskaabliga saad netti nautida kuni 1 Gbit/s kiirusega. Jätkusuutlik Valguskaabli abil saad tulevikus veelgi suuremaid kiiruseid tarbida. Kvaliteet Kvaliteetne ühendus, mis on vähem sõltuv ilmast, levist ja teistest kasutajatest samas piirkonnas.

MM eelis? Hoidmaks ära võimalike pettuste tekkimist. Kuidas toimub? Müüja annab MMile mängus raha Ostja kannab raha müüja pangakontole MM annab ostjale millid Läbi Vahvli või Discordi Pank: SEB/BITCOIN

online

Mis on krüptoraha? Krüptorahaks (või krüptovaluutaks) nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksetesüsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Krüptoraha on üks alaliik digitaalrahast. Digitaalraha on alternatiiv füüsilisele rahale nagu paberraha või mündid. Digitaalrahaks nimetatakse digitaalses vormis ühikut, mis esindab mingisugust vääringut. Digitaalraha jaguneb omakorda virtuaalrahadeks ning krüptorahadeks. Virtuaalraha on kasutusel näiteks erinevates arvutimängudes, esindatuna tokenite või krediidina. Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel (matemaatilistel) alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksetesüsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Nii virtuaalrahad kui krüptorahad jagunevad veel omakorda hajutatud ja tsentraliseeritud rahasüsteemideks, olenevalt sellest, kuidas on välja töötatud emiteerimisloogika, kas lähtekood on avalik ning kuidas käib kogu arenduse juhtimine. Hajutatud krüptoraha iseloomustab veel võimalus, et seda saab kasutada ilma kolmandate osapoolte, näiteks pankadeta. See tähendab seda, et raha saab saata üle interneti ükskõik kellelt kellele ilma tsentraalse vahendajata. Tuntuim hajutatud krüptoraha täna on Bitcoin kuid on olemas üle 600 teise krüptoraha, nende hulgas ka mõned tsentraliseeritud nagu näiteks Onecoin jt. https://youtu.be/Um63OQz3bjo Bitcoini süsteem on Bitcoini protokolli alusel loodud avatud lähtekoodiga tarkvara ja keskse osapooleta P2P-võrgustik, mille võrgusõlmed peavad koos andmebaasi, mis kajastab kõiki tehinguid ja bitcoin’ide kuuluvust adressaatidele ehk omanikele. P2P-võrgustiku võrgusõlmedes asuvad arvutid osalevad kaevandamisel ning tehingute tegemisel. Bitcoin ehk krüptograafiline valuuta on selle süsteemi arveldusühik. Andmebaas ehk avalik raamatupidamisregister ehk tehinguplokkide ahel kajastab kogu ringluses olevat ehk kaevandatud raha ja sellega tehtud tehinguid, aga samuti infot kõigi kontode kohta, millega on krüptoraha olnud seotud. Kui raharingluses ei ole võimalik jälgida konkreetsete pangatähtede liikumist, siis Bitcoini süsteem võimaldab jälgida iga bitcoin’i liikumist algusest lõpuni. Tavapäraselt rõhutatakse krüptorahaga seotud anonüümsust, kuid kuna kõikide transaktsioonide ajalugu on nähtav, on mõnes mõttes tegemist palju avatuma süsteemiga kui tavapärane pangasüsteem. Kaevandamine on protsess, mille käigus kaevandajad moodustavad juba kontrollitud tehingutest ülimat ressurssi nõudva arvutuse abil tehinguplokke ja saavad selle eest preemiaks ringlusesse lastavaid uusi bitcoin’e. Uute bitcoin’ide ringlusesse laskmisega kompenseeritakse kaevandajate panust süsteemi tööshoidmisel. Arvestades, et tehinguplokkide eest saadavate bitcoin’ide arv väheneb, tuleb ühel hetkel hakata kaevandajate panust kompenseerima teenustasudega. Kaevandaja kasutab spetsiaalset riist- ja tarkvara, kusjuures selle keerukuse juures kasutatakse üldjuhul ASIC (application specific integrated circuit) riistvara ja koos sellega tarnitavat vabavaralist CGmining tarkvara. Kaevandamiseks vajaliku arvutusressursi suurenemine on esile kutsunud kaevandajate ühistegevuse (mining pools), mille eesmärgiks on arvutusressursside koondamise teel suurendada uute bitcoin’ide teenimise võimalusi. Kõigepealt kaevandatakse krüptoraha tekke- ehk esmaplokk. Bitcoin’ide loomine toimub tsüklitena, kus igas tsüklis kinnitatakse 210 000 tehinguplokki ja kokku väljastatakse X arv bitcoin’e. Esimeses tsüklis väljastati iga plokiga 50 bitcoin’i, kokku 10,5 miljonit. Pärast igat tsüklit väheneb iga tehinguploki kohta loodavate uute bitcoin’ide arv poole võrra. Aastal 2012 sai 50-st bitcoinist 25 kuni 07.2016, millest alates käib kolmas tsükkel ning iga ploki eest on võimalik saada 12,5 bitcoin’i. Järgmises tsüklis on iga ploki eest võimalik saada 6,25 bitcoin’i. Kokku lastakse ringlusesse 21 miljonit bitcoin’i, protokolli kohaselt lõpeb emissioon 2140. aastal. Tehinguplokk moodustatakse võrgu poolt kontrollitud, aga seni veel tehinguplokkidesse lülitamata tehingute andmetest. Tehinguploki õigsuse kinnituseks ja võltsimiskindluse tagamiseks arvutatakse tehingute andmete põhjal krüptograafiline räsi, mis saab ploki osaks ja mis peab vastama Bitcoini protokolliga etteantud reeglitele. See arvutus peab kogu kaevandajate võrgustikul võtma aega umbes 10 minutit. Kui ilmneb, et kaevandamine võtab rohkem aega, vähendab protokoll automaatselt arvutuse keerukust. Vastupidisel juhul arvutuse keerukus suureneb. Tehinguplokki võib erinevatel ajahetkedel kuuluda väga erinev arv tehinguid (vt Number of Transactions per Block). Krüptorahaga tehingute tegemiseks on lisaks riist- ja tarkvarale vaja rahakotti, mis moodustub krüptoraha omaniku identifitseerimist võimaldavatest digitaalsetest tõenditest, mida kasutades omanik pääseb oma rahale ligi ja saab sellega teha tehinguid. Omanikul võib olla mitu rahakotti. Muus osas võrdlust füüsilise rahakotiga kasutada ei saa – bitcoin’i rahakotis ei hoita raha. Bitcoini süsteemis kasutatakse avaliku võtme krüptograafiat. Iga andmebaasi kirje omistab mingi koguse krüptoraha kindlale aadressile, kusjuures aadressiks on krüptograafilise võtmepaari avaliku poole kontrollsumma (hash-väärtus). Võtmepaari privaatset poolt teab vaid selle omanik ning privaatvõti on vajalik raha ülekandmiseks teisele omanikule. Tehingukirjed koondatakse eespool kirjeldatud tehinguplokkideks, millest igaühel on unikaalne plokiräsi (hash), mis genereeritakse mingi krüptograafilise räsialgoritmiga. Bitcoin’i räsialgoritm on SHA-256, litecoin’il scrypt jne. Krüptoraha aadresside inimloetav kuju on 33-täheline tekstijupp, näiteks “1rYK1YzEGa59pI314159KUF2Za4jAYYTd”. Krüptoraha aadressi esimene täht on igal rahal erinev (bitcoin – 1, litecoin – L jne). Igaüks võib luua niipalju erinevaid aadresse kui vaid hallata jaksab, aadresside loomine on hetkeline ning ei vaja suhtlust võrguga. Ühekordsete ja sihtotstarbeliste aadresside kasutamine võimaldab hoida anonüümsust. Enamik krüptorahasid baseeruvad Bitcoini protokollil, on selle mingis osas muudetud variandid. Kuid üha rohkem tuleb turule ka nullist ehitatud ning teistsugustele põhimõtetel baseeruvad krüptorahade süsteemid. Proof-of-work protokolli kasutavate krüptorahade süsteemide toimimiseks vajalik arvutiressurss on väga suur ja kasvab pidevalt vastavalt kaevandamise keerukuse kasvule. 14. aprilli 2014 seisuga on bitcoin’i kaevandamisvõimsus 55PH/s(e+11) (55e+15 hash’i sekundis), sellele kuluva elektri hind oli 2013. aasta lõpus 15 miljonit dollarit päevas12, praegu oletatavalt kümneid kordi korda suurem. Bitcoini süsteemi üleval hoidmiseks kasutatakse hinnanguliselt arvutiressurssi, mis on 1400 korda suurem kui 500 maailma parima superarvuti ressurss kokku. Järgnevalt video (inglise keeles), mis räägib veel kord lahti, kuidas Bitcoini süsteem toimib. https://youtu.be/Lx9zgZCMqXE Miks on Bitcoin parem kui tavaraha Rahvusvaheline, globaalne. Saab kasutada üle maailma. Võimatu võltsida või järgi teha Võimatu krüptoraha (Bitcoini) võrku lõhkuda või manipuleerida. Toimimise eelduseks on internett ja kasutajad ise. Võimatu devalveerida. Fikseeritud summa võrku disainitud. Deflatsioonivaba raha. Ülekannete avalikkus. Võrk on täiesti anonüümne kuid avalik. Miks on Bitcoin on parem kui kuld Kuld ei ole lihtsasti väiksemateks osadeks jagatav. Bitcoin näiteks on kuni 8 komakohta jagatav. Kulla väärtust pole võimalik koheselt tõestada. Bitcoini väärtust tõestab võrk iga 10 minuti järel. Kulla kogust ei ole võimalik koheselt määrata. Küll aga on seda parem Bitcoini puhul Kuld pole ülekantav interneti teel. Kulda saab konfiskeerida, Bitcoini mitte. Allikas: www.kryptoraha.ee/tehnoloogia/, www.wikipedia.org/

Vastake ka palun.

Online

Lets do this 30 years

Müüa RS3 kasutaja. Paku hind. Kontakt: Vahvli messenger või orunescapemarket.com

Online

1) Mis teenusepakkujat kasutate Teie? 2) Kui palju maksate ja mis sinna hinna sisse kuulub? Vastajate vahel loosime välja 3 kuuks VIP paketi Vahvlis

Siia võite postitada kõike, mis on seotud Elisa teenusepakkumistega

Siia võite postitada kõike, mis on seotud Tele2 teenusepakkumistega

Siia võite postitada kõike, mis on seotud Telia teenusepakkumistega

online

online

Ostan

online

Soovin edu tegemistes!

online

Online

Online

Kallis Vahvli pere soovime kõigile rahulikke ja kauneid jõule!