Mine sisusse
Otsi siit
  • Rohkem valikuid...
Otsi tulemusi mis sisaldab...
Otsi tulemusi...

    Otsi Vahvlist

    Kuvatakse tulemused sildile ''valuuta''.

    • Otsing siltide järgi

      Sisesta sildid eraldades komadega.
    • Otsing autori järgi

    Sisu tüüp


    Foorumid

    • Vahvel.Net
      • Uuendused & Tähtsad teated
      • Kampaaniad & Loosimised
      • Tööpakkumised
      • Tagasiside
    • Meelelahutus
      • Pubi
      • Meedia
      • Isikuteemad
      • Haridus
      • Sport
      • Pokker
      • Küsimused ja vastused
      • Foorumi meelelahutused
      • Puhkus ja reisimine
    • Infotehnoloogia
      • Tehnika/Seadmed
      • Äriblogid
      • Programmeerimine
      • Krüptorahad
      • Andmeside
    • Mängud
      • Counter-Strike
      • Minecraft
      • Runescape
      • GTA V
      • GTA San Andreas Multiplayer
      • League of Legends
      • Mängud üldine
    • Kunstinurk
    • Varia
    • Vahvel.net's Teemad
    • RuneScape's Klubi foorum
    • Debt Collectors's Liitumine
    • Debt Collectors's Foorum
    • Debt Collectors's Clani info

    Blogi

    Tulemused puuduvad.

    Tulemused puuduvad.

    Kalendrid

    • Community Calendar
    • RuneScape's Klubi sündmused
    • Debt Collectors's Üritused

    Kategooriad

    • Loosimised
    • Tasuta äraandmised
    • Vahvel.Net
    • Vahvel.net's Loosimised
    • RuneScape's Klubi loosimised

    Kategooriad

    • Moderaatorid
    • Mänguserveri haldurid

    Kategooriad

    • Elektroonika
      • Arvutid ja IT- tehnika
      • Mobiiltelefonid ja lisatarvikud
      • Foto- ja videokaamerad
      • Kodutehnika
    • Sõidukid
      • Autod
      • Autoosad ja tarvikud
      • Mopeedautod, Mopeedid, Mootorrattad, ATV-d, Mootorsaanid
      • Mototehnika osad ja tarvikud
      • Veesõidukid
      • Veesõidukite osad ja tarvikud
      • Põllu- ja metsatehnika
      • Põllu- ja metsatehnika osad ja tarvikud
      • Veoautod, bussid, eriotstarbelised
      • Veoautod, bussid, eriotstarbelised osad ja tarvikud
      • Üldehitus
      • Tööriistad, ehitusseadmed
    • Kinnisvara
      • Korterid
      • Majad
      • Maa/krundid
      • Ärikinnisvara
      • Garaažid
      • Kinnisvara välismaal
    • Kodu
      • Mööbel
      • Kodutehnika
    • Ehitus
      • Üldehitus
      • Tööriistad, ehitusseadmed
    • Garderoob, stiil ja ilu
    • Lastekaubad
    • Vaba aeg
    • Koduloomad
    • Töö ja äri
    • RuneScape's Klubi pood

    Kategooriad

    • Õpetlikud videod
    • Striimid
      • Youtube
      • Twitch
    • Naljad ja vembud
    • Mänguvideod
      • Counter-Strike Global Offensive
      • GTA 5
      • GTA 6
      • RuneScape
      • League of Legends
      • Dayz
    • Filmitreilerid
      • 2020 a. filmid
    • Muu

    Otsi tulemusi...

    Otsi tulemusi mis sisaldab...


    Loomise kuupäev

    • Start

      End


    Viimati uuendatud

    • Start

      End


    Filter by number of...

    Liitunud

    • Start

      End


    Group


    Minust


    Asukoht


    Hobid


    Elukutse


    Veebileht


    MSN


    SKYPE

    Leitud 2 tulemust

    1. Hei!! Kuna eelmine postitus kustutati ära teadmata põhjustel juba ammu-ammu, siis teen siia uue postituse oma teekonnast kus kauplen robotitega, jah siiani kauplen. Kui mõnel moderaatoril on põhjust, et see postitus ei ole sobilik, võiks sellest ka viisakalt teada anda, sest vastust pole ma siiani saanud, miks see postitus ära kustutati. Aasta algul sain sõbralt kirja, et hei hei, mul on sulle üks äge toode mis sulle võib meeldida, rääkis, et kaupleb robotitega valuutaturgudel ja tulemused olid esialgu üsna uskumatud. Skeptiline olin alguses kogu forexi turu koha pealt ja nüüd mingid robotid? Tundus liiga hea, et tõsi olla. Mõtlesin, et proovida ju võib, kui töötab, vinge, kui mitte, mis seal ikka. Alustasin oma teekonda jaanuari algul demokontoga, ehk kauplesin virtuaalrahaga. Robotit siiski rentisin, ehk kulu robotile siiski kaasnes. Demo kontost mul pilte pole, tol ajal ei võtnud asja liiga tõsiselt. Mõte miks ma demoga kauplesin, oli see, et robotit reklaamiti kui 99% hands off toodet, sea püsti, pusi sellega 30 minutit nädalas ja vaata kuidas kasvab. Mõni aeg hiljem hakkasin kauplema päris raha kontoga. Tänaseks on mul ette näidata 4 erinevat kontot, mis eri aegadest jooksma hakanud. Mis asi on see robot? AI peal ülesehitatud kauplev robot paneb tehinguid erinevate valuutaindeksi paaridele kas long või short. Roboteid on tänaseks sellel turul üles ehitatud sadu mis kõik eri strateegiaga kauplevad turul. Ma olen proovinud tänaseks 2 eri robotit, millest lemmikuks on jäänud Gearbox. Miks ma olen valinud just Gearboxi - sellega saan kujundada just ise kui suurelt riskin, mis strateegia üles ehitan, mis paare kauplen. Vastavalt turu aktiivsusele saan seda lihtsalt muuta, riski maandada või tõsta. Konto 1 eesmärgid selleks aastaks: 07.06.2022 - 1366,86/5000€ profit 31.12.2022 - 1366,86/12000€ profit Konto 1: Hästi kirju ajalooga konto, millel strateegiat vahetatud 3 korda, robotit 2 korda. Edasi tagasi väljamakseid, sissemakseid tehtud mitmeid. Aprill kuni august kaubeldud robotiga "Neo", peale suuremat kaotust võtsin asja jälle tõsisemalt kätte ja sain aru, et selle roboti "risk-reward" saadused olid minu jaoks paigast ära, hästi palju oli silma peal hoidmist ja käsitsi roboti kaasa aitamist. Vahetasin roboti välja ja võtsin roboti "Gearbox" Samalajal kui kolisin üle gearboxile, võtsin ette ka meie enda eestlaste kauplemiskursuse, mida õppisin ja jälgisin september-oktoober, lihtsalt enda lõbuks, et ennast kõrvalt natuke rohkem turgudest harida. Tänaseks ma enam seal ei kauple, kuna ma olen laisk. Manuaalselt kaubeldes on vaja väga pingsat graafikute jälgimist ja tihti nõuab see väga palju tunde arvuti taga istumist, stressi rohket arvuti taga istumist. Mulle see ei istu. Lõppude lõpuks kaotasin selle käsitsi kauplemisega raha, ehk gearbox tegi mulle september-oktoober väga ilusti kasumit, kuid oktoobris tuli käsitsi kauplemisega rohkem miinust kui kasumit, jäin ma gearboxiga kokku "tasa" Tänaseks kaupleb selle konto robot minu eest, kord kuus vaatan üle oma VPS'i, et kõik ilusti toimiks (see on see koht, kus eeskujulik laps teeb seda iga nädal korra) Siiani näen, et minu enda valitud strateegia vajab veel veidi lihvimist, kuid mulle meeldib olla eksperimentaalne, annab mulle möllamis ruumi ja huvi asjas sees olla. Kommuun on Eestis ka olemas ja me kutsume end "Market Hackersiteks." Roboteid on meil mitmeid erinevaid. Alustades robotist mille üles seadmine võtab 5 minutit (sinna aja arvestuse alla ma ei loe kontode tegemist nullist) lõpetades robotitega mille strateegiat võid lihvida nii, kuidas ise soovid, kaubelda paare mida soovid, riski manageerida kuidas soovid. Näen, et siin foorumis on palju tehtud postitusi a.la "Nullist finantsvabaduseni" ja see on minu tee. Tore kui võtsid aja lugeda see postitus läbi, hakkan siia alla postitama oma võitudest ja kaotustest tihedamini pilte, küsi julgelt minult privaatselt või kirjuta oma küsimus siia alla. Natuke forexi turust.
    2. Mis on krüptoraha? Krüptorahaks (või krüptovaluutaks) nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksetesüsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Krüptoraha on üks alaliik digitaalrahast. Digitaalraha on alternatiiv füüsilisele rahale nagu paberraha või mündid. Digitaalrahaks nimetatakse digitaalses vormis ühikut, mis esindab mingisugust vääringut. Digitaalraha jaguneb omakorda virtuaalrahadeks ning krüptorahadeks. Virtuaalraha on kasutusel näiteks erinevates arvutimängudes, esindatuna tokenite või krediidina. Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel (matemaatilistel) alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksetesüsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Nii virtuaalrahad kui krüptorahad jagunevad veel omakorda hajutatud ja tsentraliseeritud rahasüsteemideks, olenevalt sellest, kuidas on välja töötatud emiteerimisloogika, kas lähtekood on avalik ning kuidas käib kogu arenduse juhtimine. Hajutatud krüptoraha iseloomustab veel võimalus, et seda saab kasutada ilma kolmandate osapoolte, näiteks pankadeta. See tähendab seda, et raha saab saata üle interneti ükskõik kellelt kellele ilma tsentraalse vahendajata. Tuntuim hajutatud krüptoraha täna on Bitcoin kuid on olemas üle 600 teise krüptoraha, nende hulgas ka mõned tsentraliseeritud nagu näiteks Onecoin jt. https://youtu.be/Um63OQz3bjo Bitcoini süsteem on Bitcoini protokolli alusel loodud avatud lähtekoodiga tarkvara ja keskse osapooleta P2P-võrgustik, mille võrgusõlmed peavad koos andmebaasi, mis kajastab kõiki tehinguid ja bitcoin’ide kuuluvust adressaatidele ehk omanikele. P2P-võrgustiku võrgusõlmedes asuvad arvutid osalevad kaevandamisel ning tehingute tegemisel. Bitcoin ehk krüptograafiline valuuta on selle süsteemi arveldusühik. Andmebaas ehk avalik raamatupidamisregister ehk tehinguplokkide ahel kajastab kogu ringluses olevat ehk kaevandatud raha ja sellega tehtud tehinguid, aga samuti infot kõigi kontode kohta, millega on krüptoraha olnud seotud. Kui raharingluses ei ole võimalik jälgida konkreetsete pangatähtede liikumist, siis Bitcoini süsteem võimaldab jälgida iga bitcoin’i liikumist algusest lõpuni. Tavapäraselt rõhutatakse krüptorahaga seotud anonüümsust, kuid kuna kõikide transaktsioonide ajalugu on nähtav, on mõnes mõttes tegemist palju avatuma süsteemiga kui tavapärane pangasüsteem. Kaevandamine on protsess, mille käigus kaevandajad moodustavad juba kontrollitud tehingutest ülimat ressurssi nõudva arvutuse abil tehinguplokke ja saavad selle eest preemiaks ringlusesse lastavaid uusi bitcoin’e. Uute bitcoin’ide ringlusesse laskmisega kompenseeritakse kaevandajate panust süsteemi tööshoidmisel. Arvestades, et tehinguplokkide eest saadavate bitcoin’ide arv väheneb, tuleb ühel hetkel hakata kaevandajate panust kompenseerima teenustasudega. Kaevandaja kasutab spetsiaalset riist- ja tarkvara, kusjuures selle keerukuse juures kasutatakse üldjuhul ASIC (application specific integrated circuit) riistvara ja koos sellega tarnitavat vabavaralist CGmining tarkvara. Kaevandamiseks vajaliku arvutusressursi suurenemine on esile kutsunud kaevandajate ühistegevuse (mining pools), mille eesmärgiks on arvutusressursside koondamise teel suurendada uute bitcoin’ide teenimise võimalusi. Kõigepealt kaevandatakse krüptoraha tekke- ehk esmaplokk. Bitcoin’ide loomine toimub tsüklitena, kus igas tsüklis kinnitatakse 210 000 tehinguplokki ja kokku väljastatakse X arv bitcoin’e. Esimeses tsüklis väljastati iga plokiga 50 bitcoin’i, kokku 10,5 miljonit. Pärast igat tsüklit väheneb iga tehinguploki kohta loodavate uute bitcoin’ide arv poole võrra. Aastal 2012 sai 50-st bitcoinist 25 kuni 07.2016, millest alates käib kolmas tsükkel ning iga ploki eest on võimalik saada 12,5 bitcoin’i. Järgmises tsüklis on iga ploki eest võimalik saada 6,25 bitcoin’i. Kokku lastakse ringlusesse 21 miljonit bitcoin’i, protokolli kohaselt lõpeb emissioon 2140. aastal. Tehinguplokk moodustatakse võrgu poolt kontrollitud, aga seni veel tehinguplokkidesse lülitamata tehingute andmetest. Tehinguploki õigsuse kinnituseks ja võltsimiskindluse tagamiseks arvutatakse tehingute andmete põhjal krüptograafiline räsi, mis saab ploki osaks ja mis peab vastama Bitcoini protokolliga etteantud reeglitele. See arvutus peab kogu kaevandajate võrgustikul võtma aega umbes 10 minutit. Kui ilmneb, et kaevandamine võtab rohkem aega, vähendab protokoll automaatselt arvutuse keerukust. Vastupidisel juhul arvutuse keerukus suureneb. Tehinguplokki võib erinevatel ajahetkedel kuuluda väga erinev arv tehinguid (vt Number of Transactions per Block). Krüptorahaga tehingute tegemiseks on lisaks riist- ja tarkvarale vaja rahakotti, mis moodustub krüptoraha omaniku identifitseerimist võimaldavatest digitaalsetest tõenditest, mida kasutades omanik pääseb oma rahale ligi ja saab sellega teha tehinguid. Omanikul võib olla mitu rahakotti. Muus osas võrdlust füüsilise rahakotiga kasutada ei saa – bitcoin’i rahakotis ei hoita raha. Bitcoini süsteemis kasutatakse avaliku võtme krüptograafiat. Iga andmebaasi kirje omistab mingi koguse krüptoraha kindlale aadressile, kusjuures aadressiks on krüptograafilise võtmepaari avaliku poole kontrollsumma (hash-väärtus). Võtmepaari privaatset poolt teab vaid selle omanik ning privaatvõti on vajalik raha ülekandmiseks teisele omanikule. Tehingukirjed koondatakse eespool kirjeldatud tehinguplokkideks, millest igaühel on unikaalne plokiräsi (hash), mis genereeritakse mingi krüptograafilise räsialgoritmiga. Bitcoin’i räsialgoritm on SHA-256, litecoin’il scrypt jne. Krüptoraha aadresside inimloetav kuju on 33-täheline tekstijupp, näiteks “1rYK1YzEGa59pI314159KUF2Za4jAYYTd”. Krüptoraha aadressi esimene täht on igal rahal erinev (bitcoin – 1, litecoin – L jne). Igaüks võib luua niipalju erinevaid aadresse kui vaid hallata jaksab, aadresside loomine on hetkeline ning ei vaja suhtlust võrguga. Ühekordsete ja sihtotstarbeliste aadresside kasutamine võimaldab hoida anonüümsust. Enamik krüptorahasid baseeruvad Bitcoini protokollil, on selle mingis osas muudetud variandid. Kuid üha rohkem tuleb turule ka nullist ehitatud ning teistsugustele põhimõtetel baseeruvad krüptorahade süsteemid. Proof-of-work protokolli kasutavate krüptorahade süsteemide toimimiseks vajalik arvutiressurss on väga suur ja kasvab pidevalt vastavalt kaevandamise keerukuse kasvule. 14. aprilli 2014 seisuga on bitcoin’i kaevandamisvõimsus 55PH/s(e+11) (55e+15 hash’i sekundis), sellele kuluva elektri hind oli 2013. aasta lõpus 15 miljonit dollarit päevas12, praegu oletatavalt kümneid kordi korda suurem. Bitcoini süsteemi üleval hoidmiseks kasutatakse hinnanguliselt arvutiressurssi, mis on 1400 korda suurem kui 500 maailma parima superarvuti ressurss kokku. Järgnevalt video (inglise keeles), mis räägib veel kord lahti, kuidas Bitcoini süsteem toimib. https://youtu.be/Lx9zgZCMqXE Miks on Bitcoin parem kui tavaraha Rahvusvaheline, globaalne. Saab kasutada üle maailma. Võimatu võltsida või järgi teha Võimatu krüptoraha (Bitcoini) võrku lõhkuda või manipuleerida. Toimimise eelduseks on internett ja kasutajad ise. Võimatu devalveerida. Fikseeritud summa võrku disainitud. Deflatsioonivaba raha. Ülekannete avalikkus. Võrk on täiesti anonüümne kuid avalik. Miks on Bitcoin on parem kui kuld Kuld ei ole lihtsasti väiksemateks osadeks jagatav. Bitcoin näiteks on kuni 8 komakohta jagatav. Kulla väärtust pole võimalik koheselt tõestada. Bitcoini väärtust tõestab võrk iga 10 minuti järel. Kulla kogust ei ole võimalik koheselt määrata. Küll aga on seda parem Bitcoini puhul Kuld pole ülekantav interneti teel. Kulda saab konfiskeerida, Bitcoini mitte. Allikas: www.kryptoraha.ee/tehnoloogia/, www.wikipedia.org/
    ×
    ×
    • Loo uus...

    Oluline informatsioon

    Selle veebisaidi paremaks muutmiseks oleme teie seadmesse paigutanud küpsised . Võite kohandada oma küpsiste seadeid , vastasel juhul eeldame, et te olete küpsiste kasutamisega nõus kui jätkate veebisaidil sirvimist.. Palun lugege läbi Kasutustingimused ja Privaatsuspoliitika.