MariV

Eesti parim “CS:GO” mängija Robin “ropz” Kool astub täna esimest korda LAN-formaadis oma uue meeskonna FaZe Clan eest võistlustulle turniiril IEM Katowice. Kuigi turniir algas juba teisipäeval, pääseb Ropz mängima alles täna. Põhjuseks nakatumine koroonaviirusesse, mistõttu pidi Ropz oma meeskonna mängudest eemale jääma. Täna lõppes aga Ropzi karantiin ning uus PCR-test näitas õnneks negatiivset tulemust. Edasi lugemiseks: www.geenius.ee

Uue skeemiga sunnitakse inimesi pangakontolt sularaha välja võtma ja petistele andma – ja see on vähemalt ühel teadaoleval juhul ka läbi läinud. Mida sa teeksid, kui sulle helistab uurija, kes ütleb, et su kontol on valeraha, kahtlased tehingud või käib uurimine ja sellepärast on vaja sul raha kontolt kohe välja võtta ja uurimist teostava isiku kätte toimetada ning küll raha siis pärast tagasi antakse. Eestis on läinud liikvele just selline uskumatult jabur petuskeem. Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kumm ütles, et neile on praeguseks teada kaks juhtumit, kus kelmid veensid inimesi oma pangakontolt raha välja võtma ja sularahas petturitele üle andma. Ühel juhul läks pettus läbi ning kannatanu andis kelmidele enam kui 10 000 eurot sularahas. Teisel juhul õnnestus pangal inimesele selgitada, et tegemist on pettusega ning selliselt hoiti ära ligi 44 000 eurot kahju. Mõlemad juhtumid toimusid viimase kahe nädala jooksul. Kuidas asi käis «Mõlemal juhul võeti inimestega ühendust Viber äpi kaudu. Vene keeles kõnelev helistaja tutvustas end panga turvatöötajana ning teavitas, et kontol on kahtlased tehingud ja pakkus abi nende peatamiseks. Kelmid said pangakontole ligipääsu ja üritasid sealt ülekandeid teha, kuid pangal õnnestus need kohe peatada. Seejärel muutsid kelmid oma skeemi ja veensid inimesi minema pangakontorisse, et välja võtta sularaha,» rääkis Kumm. Esimesel juhul paluti naise abi ebaausa pangatöötaja paljastamisel. Nimelt selgitas kelm telefonis, et panga ja politsei koostöös on käimas operatsioon selgitamaks välja panga töötajat, kes kelme pettuste läbiviimisel aitab. Selleks paluti inimesel minna pangakontorisse, kontolt raha välja võtta ja see anda üle nn agendile. Naine jäi kokku lepitud kohas ootama, kuni tema juurde tuli prillide ja nokamütsiga mees. Kannatanu palus mehel end tutvustada, kuid viimane keeldus dokumenti näitamast, veenis naist raha üle andma ja lahkus. Kahju on enam kui 10 000 eurot. Politsei teatel praegu menetlus selle juhtumi osas käib. «Ka teisel juhul veensid kelmid inimest minema pangakontorisse, et raha välja võtta ja sularahas üle anda. Pank selgitas inimesele, et tegemist on pettusega, ning selliselt õnnestus ära hoida ligi 44 000 eurot kahju,» ütles Kumm. Kumm rõhutas, et mitte keegi – ei politsei, pank ega keegi teine võimuasutus küsi inimeselt telefoni teel sisselogimise andmeid, paroole ega käsi ka pangakontolt raha välja võtta ja see kellelegi üle anda. «Kuigi meile õpetatakse juba lapseeast, et võõrale ei tohi raha anda, võib inimestes olla hirm ära öelda või soov aidata. Sellele vaatamata tuleb hoolikalt mõelda selle üle, mida võõras helistaja palub teha ja seda olukorda hinnata. Paraku on kelmid osavad manipuleerima ning nad muudavad oma juttu ja skeeme pidevalt, kasutades kannatanuid ära. Kelmid rõhuvad kiirele tegutsemisele, väites, et vastasel juhul võib ilma jääda oma rahast. Kelmid ei luba ka telefonikõnet katkestada, et inimesel ei tekiks võimalust näiteks panka üle helistada ja infot kontrollida või küsida nõu politseist või tuttavalt,» ütles Kumm. Üldiselt kehtib rusikareegel: kui keegi telefonis või arvutivestluses midagi pakub või nõuab ja sellesse pakkumisse on kuidagi segatud sinu raha, siis võib olla 100 protsenti kindel, et tegu on petuskeemiga ja kõne tuleb kohe lõpetada. Allikas: https://www.postimees.ee/

Tööturg muutub ajas meeletu kiirusega ning saamaks olukorrast kõige paremat ülevaadet, kaardistab Töötukassa selle kaks korda aastas, kui pannakse kokku tööjõuvajaduse baromeeter. Kaardistamine on vajalik, sest see annab väga hea pildi sellest, kuhu on hädasti töökäsi appi vaja ning kus neid parasjagu üle on. Kuna eelmine aasta oli parajalt üllatusi täis, jäi suvine baromeeter tegemata. Suvine tööturg muutus lausa nädalatega ja andmed oleksid seetõttu olnud kasutud. Küll aga valmis aasta lõpuks sügisene hindamine. Võrreldes 2019. aasta sügisega vaatas vastu väga teistsugune pilt: neid valdkondi ja ameteid, kuhu töötajaid on seni olnud raske leida, on oluliselt vähemaks jäänud. Kuidas mõjutas koroonakriis tööturgu? Nagu ka maailm, viibis ka tööturg pandeemia tõttu pöörises. Kõige suuremad muutused toimusid sektorites, kus tööjõudu hakkas tohutult ülejääma. Ei tule üllatusena, et kõige kõvemini said pihta turismisektor ning reisisektor. “Tänasel päeval on kõige suurem ülejääk reisikonsultantidest, hotelliadministraatoritest ning konverentsikorraldajatest. Aasta tagasi sellist muret ei eksisteerinud,” räägib Töötukassa esindaja Livia Laas. Kõige paremini suutsid kriisiga toime tulla tööandjad, kes reageerisid muutustele kiiresti ning adapteerusid vastavalt. Tööplaanid mõeldi uuesti läbi, tootmissuunad suunati ümber ning seetõttu võib neid ka aasta võitjateks pidada. Tänu sellele on ka paljudesse valdkondadesse tasakaal tekkinud ning need tööandjad on isegi laienenud või oma toodangut suurendanud. Tööjõu tasakaal – et siis töötajaid pole üle, ega puudu – valitseb näiteks kõikvõimalike infotehnoloogiaga seotud alade juures. Paljud on aga ka täna töötajate leidmisega hädas. Üldises plaanis on tööandjatel suurim puudus oskustöölistest, näiteks keevitajatest. Vaja läheb ka eripedagooge, põllumajandustehnikaga tegelevaid spetsialiste ning meditsiinitöötajaid. Linnade ja maakohtade heitlus kestab edasi Mõned mured, mis on kestnud pikalt, kestavad paraku ka praegu. Erinevused linnapiirkondade ning maapiirkondade vahel on jätkuvalt suured. Tavaliselt tuleb maakohtades töötajaid juurde, kui töökoht asub hea transpordiühendusega piirkonnas. Kui tegu on logistiliselt keerulisema paigaga, siis on töötajate leidmine tunduvalt keerulisem. “Kriisi ajal mõjutas seda ka ühistranspordiliinide sulgemine, sest paljud bussid näiteks vaid ühe inimese pärast sõitma ei hakanud, loomulikult oma oma osa mängida ka linnastumisel,” lisab Laas. Hea näide on haridussektor. Tallinnas ning maakonnakeskustes õpetajatest eriti suurt puudust hetkel ei ole. Samas väikesed maakoolid lausa janunevad nende järgi. Silmapaistvad erisused on suured ning siin on juba pikemat aega vaja ümberkorraldusi. Eriolukord leevendas mõnes valdkonnas tööjõupuudust “Kriisi ajal nägime ka seda, et varasemalt suure puudujäägiga ametikohtadel jäi see probleem väiksemaks. Ja seda mitmel põhjusel,” ütleb Laas. Näiteks on alati väga hinnas olnud rahvusvaheliste vedude autojuhid, ent Eestis see positsioon väga populaarne pole olnud. Riigisiseselt leiab juhte küllaga, ent pikemaks ajaks ning kaugetesse kohtadesse sõitma nõus olevaid inimesi leiab vähe. Erilolukorra tõttu on see probleem aga lahenema hakanud – ja mõnes mõttes on selle lahendanud just nimelt eriolukorrad riikides. Nimelt ei ole kaugele sõite enam nii palju, kui enne kriisi. Tööturu kriisijärgse aja taastumise kiirust on raske ennustada, japole ka kindel, et kõiki ameteid enam endises mahus vajataksegi. Töötukassa soovitab inimestel lisaks põhiplaanidele välja mõelda ka plaan B ning plaan C, sest sageli on ühe valdkonna oskusi võimalik ära kasutada ka muudes kohtades. Kui täpselt ei oska seda teha, saab alati tulla karjäärinõustaja juurde konsultatsioonile. Allikas: https://geenius.ee/

Varem vaid inimesi kurnanud keha moonutav haigus on esmakordselt avaldunud metsikutel šimpansidel. Juba iidsetest aegadest saadik inimesi kimbutanud pidalitõve levik hakkas 1980. aastatel antibiootikumide kasutuselevõtu järel taanduma. Ehkki juhtumeid esineb ka tänapäeval, pole need omandanud epideemia mõõtu. See on üks põhjustest, miks pidalitõve ehk leepraga seotu pole just kõige populaarsem uurimisvaldkond. Hiljutised murettekitavad uudised Aafrikast võivad aga seda trendi muuta. Kui pikalt arvati, et pidalitõbi puudutab vaid inimesi, siis viimase paarikümne aastaga on ilmnenud, et ka Ameerika üheksavöölastel ning Briti oravatel esineb bakteriaalset genotüüpi, mida on seostatud Euroopa keskaegsete nakkuspuhangutega. Nüüd on nii Elevandiluuranniku kui Guinea-Bissau metsikutes šimpansikogukondades avastatud isendeid, kes põevad leeprat. Võiks arvata, et haigus on lihtsalt inimeselt loomadele üle hüpanud, nagu varemgi juhtunud on. Uurijad aga arvavad, et sedapuhku võib nakkusallikas peituda kusagil mujal. Kus täpselt, on raske öelda. Nagu juba mainitud, pole pidalitõbi väga populaarne uurimisobjekt ja haigust tekitavaid baktereid Mycobacterium leprae ning M. lepromatosis ümbritseb endiselt saladuseloor. Katseklaasis neid kasvatada ei osata ja patogeeni paljundamiseks tuuakse mängu kas üheksavöölased või hiired, kelle jalgadesse haigustekitajat süstitakse . Katseloomadel nähtavaid haigustunnuseid ei esine, küll aga on Lääne-Aafrika looduses nakatunud šimpanside välimus tugevalt moondunud. Arizona Osariigi Ülikooli geneetik Anne Stone'i sõnul on ammu olnud kahtlus, et leepra bakterid on lisaks inimkehades toimetamisele ka mujal staape rajanud. Stone toob välja, et pidalitõbe genoom on väga väike ja mõneti kummaline, mis annab märku suurest vajadusest peremeesorganismi järele. Kuna bakterid on meist vanemad, pidi leepra enne inimeste tekkimist kimbutama kedagi teist. Võimalik, et seesama "kodu" on leepral endiselt olemas. Teadlased püüavad välja selgitada, kes see võiks olla ning mil määral pidalitõve bakterid ilma peremeesorganismita ehk iseseisvalt looduses hakkama saavad. Nakatunud šimpansidel hoitakse silma peal, aga ravima neid ei hakata. Isegi inimeste puhul tuleb haiguse kontrolli alla saamiseks rangelt jälgida tihedat raviplaani ning alles pärast kuudepikkust antibiootikumikuuri on lootust paranemisele. Veterinaar Fabian Leendertzi sõnul ei oleks metsikute primaatide puhul selline režiim mõeldav. Haigestunud isendid näivad sümptomitest hoolimata igapäevaeluga hakkama saavat, ehkki üks neist on oluliselt kõhnunud. Olukorral hoitakse silma peal. Allikas: https://novaator.err.ee/

Kohati tundub, et tänapäeva lapsed on nutikate ekraanide hoida ning digimäng kestab hommikust õhtuni. Kas nutimängud võivad ka olla last arendavad ja kuidas digimängu juhendada, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor Elyna Nevski. Tänapäeva lapsed kasvavad sageli meediarikastes kodudes, kus leidub erinevaid nutiseadmeid, aga ka nutikaid mänguasju, mis näevad välja justkui tavalised lelud. Kaasaja karud, nukud , autod on tihti varustatud sensorite ja kiipidega, mis reageerivad ning suhtlevad lastega pea sama aktiivselt ja vahetult nagu puutetundlikud ekraanidki. Traditsioonilise mängu kõrval on tänaste laste jaoks olulisel kohal ka digimäng. Digimäng on kaasaegne mänguvorm, mis viitab enamasti ekraanil põhinevate rakenduste kasutamisele ja toimub puuteliigutuste abil. Samuti tähendab digimäng ka ekraanilt nähtu matkimist, kus laps võib saada muusikavideost sisendi tantsuks või lauluks. Digimäng toimib ka vastupidi. Traditsiooniline mäng võib olla sisendiks ekraanil toimuvatele tegevustele. Seega võtavad lapsed digimängu kogemused kaasa rühmaruumi, kooli, õue, külla, poodi ja mujale ning enamasti ei olegi digiseadmeid füüsiliselt vaja, et traditsiooniline mäng saaks tõuke hoopis ekraanil toimuvast. "Digimäng ei ole passiivne videote ja piltide vaatamine ekraanil." Digimäng ei ole passiivne videote ja piltide vaatamine ekraanil ega selgeks õpitud rakenduste mängimine. Lapsed on digimängu aktiivsed algatajad ja osalejad. Selleks, et digimäng oleks lapse arengut toetav, peab ekraanidel nähtu ja kogetu olema lapsele mõistetav ja arusaadav. Võtmeisikuks siinkohal ongi täiskasvanu ja tema selgitused, sest ega ükski rakendus ega tark mänguasi üksi last ei õpeta. Arendavaks ja hariduslikuks teeb digimängu ikkagi lapse juhendamine. Laste digimängu juhendamine tähendab eelkõige suhtlust laste ja tema vanemate, samuti õpetajate , vanemate õdede-vendade vahel. Suhtlus võiks hõlmata selgitamist, suunavaid küsimusi, aga ka reegleid ja piiranguid. Lapse digimängu aktiivset juhendamist võib võrrelda ühise raamatu vaatamisega, kus vanem kommenteerib, selgitab, osutab nähtule või palub seda teha ka lapsel. Aktiivne juhendamine tähendab ühist meediakogemuse jagamist, kus vanem reageerib lapse tegevusele ja annab talle tagasisidet, on osavõtlik ja kaasaelav. Lapse iseseisev ja näiliselt asjatundlik toimetamine nutimänguasjadega (sh ekraanidega) on libe ja kiire tee nutika lapsehoidjani, kes ei toeta, ei suuna ega valmista last ette selleks, et ta ühel hetkel ise õigeid otsuseid langetaks – kui kaua, kus ja millist meediasisu tarbida. Soovitusi laste digimängu juhendamiseks: Laste digimängu juhendajad ei ole ainult lapsevanemad, vaid ka suuremad õed-vennad. Seetõttu tuleks vanematel tähelepanu pöörata, millist ekraani kasutamise eeskuju vanemad õed-vennad noorematele annavad. Kokkulepped ekraani kasutamise aja ning sisu piirangute kohta tuleb võimalusel teha kohe, kui lapsele digimängu tutvustatakse. Hiljem on kokkuleppeid palju keerulisem muuta või luua. Selleks, et digimäng oleks lapse arengut toetav ja positiivselt suunav, peab täiskasvanu olema kursis, mida laps ekraanil teeb ja kõige parem viis oma nina heas mõttes lapse asjadesse toppida on jagada temaga ühist meediakogemust. Laste digimängu ja selle juhendamise vajalikkust uuris Elyna Nevski samuti on doktoritöös "0–3aastaste laste digimäng ning selle sotsiaalne vahendamine". Allikas: https://novaator.err.ee/

Oktoober on aasta kõige judinaid tekitavam kuu, mida sobivad suurepäraselt sisustama õudusmängud. Hetkel on võimalik kõigil tasuta päriseks alla tirida eelmisel aastal ilmavalgust näinud õudukas “Layers of Fear 2” . “ Layers of Fear 2” on kõigile soovijatele tasuta saadaval Epic Game Store’is . Mängu on võimalik ilma rahata alla laadida kuni 29. oktoobrini. https://youtu.be/d4jYpEjIaFA “ Layers of Fear 2” on psühholoogiline õudukas, milles mängija kehastub Hollywoodi filminäitlejaks. Ühel saatuslikul päeval kutsub salapärane lavastaja sind kaasa tegema tema uusimas filmis, mis võetakse üles merel seilaval aurikul. Siit hakkavad asjad kiiresti kiiva kiskuma. Tegu on õudukaga, mis suudab efektiivselt mängida mängija reaalsustajuga. Kas sa näed asju, mis toimuvad reaalselt, või mängib sinu haige ja hirmust väsitud mõistus sulle vingerpusse? “Õigete” valikute tegemine muutub aina keerulisemaks, kuid valima peab, sest “ Layers of Fear 2” pakub olenevalt mängijate valikutest erinevaid lõppe. Seega tiri tasuta alla üks hea õudusmäng ja lase ennast korralikult ära hirmutada. Halloween ei ole enam kaugel. Muide, lisaks mängule “ Layers of Fear 2” annab Epic Games Store praegu tasuta ära ka oluliselt vähem hirmuäratava “Costume Quest 2” . Allikas: https://geenius.ee/

Oklahoma arstid ning ettevõtjad kaebasid augustikuus Tulsa linnapea ja tervishoiuosakonna tegevdirektori kohtusse, väites, et kohustuslik maskikandmine (mille linnavolikogu juulikuus vastu võttis) on tervetele inimestele kahjulik. Kuid hiljuti otsustas Tulsa linnavolikogu, et maskiseadust tuleb hoopis pikendada ja laiendada. Kohtusüüdistuse esitanud grupp palub Tulsa linnal viivitamatult tunnistada kehtetuks maskiseadus. Pressikonverentsil ütles Tulsas töötav optometrist Robert Zoellner : “… hirmufaktor peab taanduma. See idee, et ma ei taha sulle midagi anda (levitada), teadmata isegi seda, mis mul on, on peaaegu naeruväärne. Kasutagem tervet mõistust.” Meditsiinidoktor James Meehan hoiatas seejärel, et maski kandmisel on teadaolevad riskid, mida on hästi uuritud ja mis ei kuulu, kuid peaksid kuuluma riskianalüüsi: “Näen patsiente, kellel on näolööbed, seenhaigused, bakteriaalsed infektsioonid. Minu ülemaailmsete kolleegide aruanded näitavad, et bakteriaalsed kopsupõletikud on tõusuteel. Miks see nii võib olla? Kuna koolitamata elanikud kannavad meditsiinilisi maske mittesteriilsel viisil (tõmmates need näiteks taskust välja) … Need on saastunud … Maski tuleks kanda iga kord värskelt ja steriilselt. Veebruaris ja märtsis kästi meil maske mitte kanda. Mis muutus? Teadus ei muutunud. Poliitika muutus. See puudutab sõnakuulekust. See ei puuduta teadust … Meie opositsioon kasutab madala taseme retrospektiivseid vaatlusuuringuid, mis ei tohiks olla sellise meditsiinilise otsuse langetamise aluseks.” Enimmüüv meditsiinikirjanik dr Vernon Coleman on öelnud: “[Maskikandjaid] pole kunagi korralikult haritud; neil on hea meel uskuda seda, mida neile öeldakse või mida nad tualettruumi seinalt loevad … ÜRO viimase paarikümne aasta jooksul välja töötatud haridusprotsess on kavandatud kollektivismi tugevdamiseks. Ja nii ongi juhtunud.” Kirjanik John C. A. Manley lisab: “Ma arvan, et seda on oluline meeles pidada, kui suhelda inimestega, kes usuvad, et maski kandmine päästab elusid. Lõppude lõpuks kuulsid nad seda uudistest. Enamik inimesi (sealhulgas arstid) pole kunagi lugenud ühtegi uuringut (eriti neid seitset ) maski kandmise tõhususe kohta.” Kuid mida otsustas Tulsa linnavolikogu? Kui enne nõuti avalikes ruumides maskide kandmist 18-aastastelt ja vanematelt inimestelt, peavad nüüdsest maski kandma ka 10-aastased lapsed. Lisaks pikendati seadust 31. Jaanuarini. Allikas: https://www.telegram.ee/

Coop Pank AS-i nõukogu otsustas kolmapäeval suurendada panga aktsiakapitali uute lihtaktsiate väljalaskmise teel 795 700 euro võrra ligi 61,8 miljoni euroni. Aktsiakapitali suurendamise otsus võeti vastu panga 2017. aasta 11. detsembri üldkoosoleku otsusega kinnitatud optsiooniprogrammi raames väljastatud optsioonide realiseerimise võimaldamiseks. Aktsiakapitali suurendamine toimub kooskõlas panga põhikirjaga, teatas Coop börsile. Aktsiakapitali suurendamise käigus emiteeritakse kuni 1 167 700 uut lihtaktsiat arvestusliku väärtusega 0,6814546 eurot aktsia kohta. Pärast aktsiakapitali suurendamist on Coopil kokku 90 623 866 nimiväärtuseta lihtaktsiat. Aktsiakapitali suurendamisega ei teki panga lihtaktsiatega seoses mistahes erisusi või eriõigusi. Vastavalt panga selle aasta 28. mai aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsusele kuulub uute aktsiate märkimise eesõigus panga töötajatele, kellele laieneb 2017. aasta üldkoosoleku otsusega kinnitatud aktsiaoptsiooniprogramm ning kellega pank on sõlminud vastavasisulised optsioonilepingud. Seniste aktsionäride uute aktsiate märkimise eesõigus aktsiate osas, mis lastakse välja optsioonisaajatele aktsiaoptsiooniprogrammi realiseerimiseks, on välistatud. Märkimise eesõiguse teostamise tähtaeg ja uute väljalastavate aktsiate märkimise aeg on 22. oktoobrist 26. oktoobrini. Ühe aktsia väljalaskehind on 0,7305 eurot ühe aktsia kohta, millest 0,6814546 eurot on aktsia arvestuslik väärtus ja 0,0490454 eurot on ülekurss. Aktsiakapitali suurendamise ja uute aktsiate eest tasumine toimub täies ulatuses rahaliste sissemaksetega. Nõukogu otsustas ka anda panga juhatusele õiguse tühistada uued aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud, ning märkimata jäänud aktsiatele vastavas ulatuses ka aktsiakapitali suurendamine, või pikendada märkimise aega. Juhatus võib seda teha 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu või täiendava märkimisaja andmisel selle möödumisel. Kui panga juhatus tühistab märkimata aktsiad 15 päeva jooksul märkimisaja lõpust, loetakse märkimine kehtivaks ja õnnestunuks ning Eesti väärtpaberite registris ning äriregistris registreeritakse aktsiakapitali suurendamine optsioonisaajate poolt märgitud ulatuses. Aktsiakapitali suurendamise käigus väljalastavad uue aktsiad annavad õiguse dividendidele alates 1. jaanuaril 2020 alanud majandusaasta eest. Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 78 000 igapäevapanganduse klienti. Panga strateegiliseks omanikuks on kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust. Allikas: http://majandus24.ee/

Rahvastikuminister Riina Solman ütles vaimse tervise olulisusest kõneldes, et Eestis kannatab depressiooni all ligi 75 000 inimest, kelle hulgas on väga palju lapsi ja noori. Solman lisas, et eelmisel aastal otsis üle 10 000 lapse ja noore abi kliiniliselt psühholoogilt või psühhoteraapiast . Need on väga suured numbrid. Paraku on abivajajate arv tegelikkuses veelgi suurem. „Täna on üleilmne vaimse tervise päev. Just seetõttu on praegu õige hetk võtta aeg maha ja keskenduda sellele väga olulisele, kuid ikka veel paljude silmis tabuteemale. Mul on hea meel, et meie ühiskond on üha rohkem valmis sel teemal avalikult arutlema. Üheks näiteks sellest on kindlasti rahvusringhäälingu vastavasisulised saated. Need on väga vajalikud,“ rõhutas Solman . Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad Eestis igal aastal. Siiski on Eesti selle näitaja poolest ikka veel Euroopa keskmisest kõvasti maas. Eesti kulutused vaimsele tervisele on 2,8 protsenti SKP-st , mis teeb 572 miljonit eurot. Euroopa Liidu keskmine näitaja on samal ajal 4 protsenti SKP-st . „Enamik vaimse tervise probleeme arenevad välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas. Lastega pered vajavad seetõttu palju rohkem tähelepanu ja abi, et nende muresid kohe märgata ja aidata. Selleks on oluline toetada vanemaharidust, paariteraapiat- ja nõustamist ning perelepitusteenust. Pere on lapse jaoks turvalise kasvukeskkonna tagamisel kõige tähtsam,“ ütles Solman ja lisas, et mida parem on meie rahva vaimne tervis, seda tervemad on meie pered ja ka vastupidi. „Vaimse tervise tähtsus on hoomamatult suur – see mõjutab meid kõiki. Seetõttu on väga tervitatav, et kahe järgmise aasta jooksul koostatava uue inimarengu aruande keskne teema on samuti vaimne tervis ja heaolu.“ Üleilmse vaimse tervise päeva eesmärk on teavitamine vaimse tervise olemusest ja selle säilitamise võimalustest. Allikas: https://geenius.ee/

Valitsus peab plaani oluliselt tõsta toetust, mida saavad need töötud, kes tahavad oma ettevõtte püsti panna. Toetust saab ka praegu ning summaks on pisut alla 4500 euro. See summa on püsinud muutumatuna juba enam kui kümme aastat ning pole valitsuse arvates enam piisav, et katta ettevõtluseks vajalikke kulusid. Nii tahabki valitsus toetussummat tõsta, et ka kriisi ajal töötute ettevõtlikkust toetada. Summa tõuseb päris korralikult – 1500 euro jagu, jõudes 6000 euro juurde. Muudatused jõustuks plaanide järgi uuest aastast. Valitsus prognoosib, et toetus võiks summa tõustes senisest populaarsemaks osutuda. Mis tingimustel toetust saab? Toetuse eesmärk on motiveerida ja toetada ettevõtlusega alustamist. Asja mõte on kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine. Seega peaks töötu looma ettevõtluse alustamise toetuse abil endale töökoha ja saama sissetuleku ettevõtlustulust. Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. Toetuse eest tehtavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad, detailselt kirjeldatud ja otseselt vajalikud äriplaani elluviimiseks. Toetuse kasutamise kohta tuleb töötukassale esitada ka kaks korda aastas aruanne. Allikas: https://geenius.ee/

Facebookil on nii palju kasutajaid, et otse loomulikult tõmbab see ligi ka palju küberkurjategijaid . Facebooki töötajad paljastasid hiljutisel küberturva -konverentsil Virus Bulletin 2020, kuidas toimis SilentFade , seni üks ulatuslikemaid veebipettusi, mis nende keskkonnas avastatud. Hiina päritolu häkkerid varastasid FB kasutajatelt selle käigus kõigest mõne kuuga (2018. a lõpust kuni 2019. a veebruarini) umbes neli miljonit USA dollarit ehk 3,41 mln eurot, kirjutab ZDNet . Skeem oli järgmine: nakatada Facebooki kasutaja Windowsi arvuti nn troojalasega (teatud tüüpi pahavara), varastada selle abil brauseri poolt talletatud paroolid ja küpsised, tungida Facebooki-kontole ja kui see on seotud mingi maksemeetodiga, siis osta kasutaja raha eest FB keskkonnas reklaame. Viimased aitasid uusi ohvreid leida. Forte kirjeldas hiljuti üht sarnast juhtumit pikemalt Kui pettus avalikuks sai, maksis Facebook selle selle ohvritele raha tagasi ja lasi kurjategijte tausta lähemalt uurida. Jäljed viisid 2016. a loodud Hongkongi tarkvarafirma ( ILikeAd Media International Company) ja selle taga seisva kahe arendajani, keda Facebook möödunud detsembris ka kohtusse kaebas. Selgus, et kurjamite tegevusest leidus jälgi juba 2016. aastal, kui nad said valmis peamiselt hiinlaste kimbutamiseks loodud pahavara SuperCPA . See levis kasutajate allalaaditud häälestusfailide teel (püsifailid töökeskkonna parameetrite seadmiseks). Peagi jätsid kurjamid selle tegevuse pooleli, sest valmis sai SilentFade'is kasutatud pahavara esimene variant, millega brausereid nakatada ja Facebooki ja Twitteri kontodelt mandaate (ingl credentials ) ehk identiteeditõendamise vahendeid varastada. Pahavara hilisem variant peideti veebireklaamide sisse. Kui troojalane sai järjekordsele arvutile ligipääsu, asendas see brauseri paigalduskaustas DLL-faile samasuguste, aga pahavara täiendatud laaditud DLL-failidega, mis lasi brauserit eemalt kontrollida ning sealt andmeid varastada. Muuhulgas nn seansiküpsiseid (ingl session cookie ), mille abil sai FB- sse pääseda ilma oma isikut tavapärasel viisil kinnitamata. Pahavara kasutas kavalaid skripte, et Facebooki eri turvameetmetest mööda pääseda ning avastas Facebookis isegi tarkvaravea, mis ei lasknud turvameetmeid uuesti sisse lülitada ega ka kasutajale teavitusi saata, et tema kontol paistab toimuvat kahtlasi asju. Allikas: https://forte.delfi.ee/

Kui saja aasta eest tarvitas Eesti ühiskonnast alkoholi umbes 20% inimestest ja 80% oli karske, siis tänapäeval on need numbrid vastupidised, ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater Ants Kask intervjuus Fortele. Teaduse seisukohalt on sõltuvus harjumus või vajadus teha teatud toiminguid, eirates samas kahjulikke tagajärgi. Sõltuvused võivad esineda meditsiinilisel, psühholoogilisel või sotsiaalsel tasandil, aga ka hõlmata kõiki neid korraga. Meditsiinilisel tasandil, mida nimetatakse ka füsioloogiliseks, avaldub sõltuvus võõrutusnähtude kujul, kui keha nõuab ja valutab kuniks ei saa narkootikume ja alkoholi, ilma milleta on organismil juba keeruline toimida. Psühholoogiline sõltuvus on seotud tunnetuse ja mõtetega, mis segavad meid elamast. Sotsiaalse või käitumusliku sõltuvuse näited on piiride puudumine näiteks hasartmängudes, riskikäitumises, ostlemises , sotsiaalvõrgustikega, arvutimängudega jne. Väljavõte intervjuust: Kui suured on Eesti ühiskonna probleemid narkootikumide ja alkoholiga? Kas see mida me reaalselt näeme on kõigest jäämäe veepealne tipp? Kindlasti. Ameerikas öeldakse, et see on „varjatud epideemia". Ka praegu COVID-19 pandeemiaga on alkoholi tarbimine ning sellega seotu kasvanud ja samas on abi kättesaadavus muutunud halvemaks. Soomes on näiteks täheldatud, et alkoholiprobleemid tekivad uutes eagruppides , näiteks seal on kasvamas vanurite alkoholism. Ja mida rohkem ühiskond liberaliseerub , siis seda rohkem need probleemid levivad. Kas sellel, et mingeid rahvaid - näiteks iirlasi, soomlasi, venelasi - peetakse alkoholilembesemaks on ka mingi teaduslik alus või on need vaid stereotüübid? Need pole stereotüübid. Need on kultuurispetsiifilised nähtused. Alkohol on olnud aastasadu ja need probleemid on eksisteerinud kaua. Mis meie praegune olukord on? Alati tahetakse trende vaadata ja lühiajalised perioodid väga informatiivsed pole. Alati peame mõtlema, kus me alustasime ja kuhu me jõudnud oleme. Viimased kümme aastat räägitakse Eestis nn. ravikanepist, samas pole selge, mida selle propageerijad tahavad - kas kanepi legaliseerimist, et seda ei peaks enam kuskil nurga taga tõmbama, või, et seda oleks võimalik kasutada teatud meditsiiniliste diagnooside põhjal. Kas teie olete kanepi poolt või vastu? Loe rohkem: https://forte.delfi.ee/news/teadus/forte-intervjuu-psuhhiaater-ants-kask-alkohol-ja-narkootikumid-on-eestis-votnud-nahtamatu-epideemia-mootmed?id=91250149 Allikas: https://forte.delfi.ee/

PlayStation avaldas mängud, mille PlayStation Plus teenuse tellijad saavad oktoobris lisatasuta alla laadida. Esimene tasuta mäng on autofännidele mõeldud “Need for Speed Payback ”, mis ilmus 2017. aastal. Tegu ei ole küll kõige kõrgemalt hinnatud “Need for Speedi ” mänguga, kuid mäng on PlayStation Plusi tellijatele saadaval tasuta – huvilised saavad ise tasuta järele proovida, mida see endast kujutab. https://youtu.be/K-5EdHZ0hBs Teine mäng, mida pakutakse lisatasuta, on tõsiselt alahinnatud pärl “ Vampyr ”. Tegu on “Life is Strange’i ” mänguseeria loojate rollimänguga, milles mängija kehastab äsja vampiiriks muudetud kirurgiks. Kas verejanu leevendamiseks on õigustatud patsientide ja teiste linnaelanike tapmine või kaalub arsti elukutse selle üle? “ Vampyr ” on täis mitmeid keerulisi moraalseid valikuid. Mängija peab välja selgitama, kes ja miks ta vampiiriks muutis. Seda tehes on avastamiseks lahti suur osa 1918. aasta Londonist, kust ei puudu ka mitmed kõrvallood ja missioonid. Kuigi “ Vampyri ” märul pole just kõige nauditavam, siis selle mängu ülesehitus paneb mängija mitmete keeruliste valikute ette, mis oluliselt mõjutavad mängu käiku. https://youtu.be/QfB_4A-jL_k “Need for Speed Payback ” ja “ Vampyr ” on PlayStation Plusi tellijatele saadaval alates 6. oktoobrist. Seni on võimalik veel tasuta alla laadida septembrikuu mänge . Allikas: https://geenius.ee/

Facebooki boss Mark Zuckerberg teatas suhtluskanali Messenger ja veebikeskkonna Instagram ühendamise plaanist juba pooleteise aasta eest. Nüüd on see teostunud. Täpselt nii, Messengeri suhtlus toimib nüüd neljal kujul: nutiseadmete äppidena , iseseisvalt veebis , Facebookis ja ka Instagramis (kus vahetas välja sealse senise kiirsõnumikanali Direct ). Zuckerberg rääkis mullu märtsis tegelikult ka WhatsAppi lisamisest uude suurde suhtlusringi ja kõigi sõnumite liigutamist krüpteeritud kujul, aga küllap need lisanduvad siis hiljem. Facebooki praegune seisukoht on, et nad alles uurivad, kuidas äppidevaheline suhtlus WhatsAppi sobiks, seega praegu jätkab WhatsApp eraldi täiskrüpteeritud suhtlusäpina . Instagrami kasutajad, kes julgevad oma konto Messengeri kasutuselevõtmiseks Facebooki omaga liita, saavad "kingituseks" proovida uusi võimalusi, mida tava-Messengeris pole, nt videokõne ajal koos sõbraga Instagrami videosid vaadata ( Watch Together ) ja selfie -kleebiseid kasutada. Aga esialgu see pole kohustuslik. Facebooki teatel on Messengeri-suhtlus Instagramis juba kättesaadav "mõnes riigis" ja see laieneb "peagi" üle maailma. Vaata edasi: https://forte.delfi.ee/news/tarkvara/uus-voimalus-suhtle-messengeris-otse-instagramis?id=91217851 Allikas: https://forte.delfi.ee/

septembri varahommikul startis Prantsuse Guajaanast Arianespace’i rakett Vega , millega saadeti kosmosesse TalTechi satelliit Hämarik ja Golbriak Space’i optilise satelliitside telekommunikatsiooni tehnoloogia. Tegemist on Euroopa esimese „sõidujagamise“ projektiga kosmoses, kus ühe raketi külge on kinnitatud mitu väiksemat satelliiti. Esialgu pidi Arianespace Vega raketi start toimuma 1. septembril, kuid kehvade ilmastikuolude tõttu lükkus start päeva võrra edasi. Tegemist oli Euroopa jaoks esimese „sõidujagamise“ missiooniga, kus ühe raketi külge oli kinnitatud mitmete teiste organisatsioonide satelliite. Eestist saadeti raketiga kosmosesse TalTechi satelliit Hämarik ja Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatori (ESA BIC Estonia) ettevõtte Golbriak Space’i optilise satelliitside telekommunikatsiooni terminalid. Kokku oli raketile kinnitatud 53 satelliiti 21 kliendilt 13 riigist. TalTechi andmetel on praeguseks rakett jõudnud orbiidile ning esimesed seitse suuremat satelliiti raketist eraldunud. TalTechi satelliidi Hämarik põhimissiooniks on Maa seire, mille jaoks on satelliidile paigaldatud kaamerad, pilditöötlemise tehnoloogia ning side maajaamaga. TalTechi jaoks on tegemist teise raketistardiga – satelliit Koit startis kosmosesse 5. juulil 2019. „Meie jaoks on satelliit Hämarik erilise tähtsusega, kuna projekt on kestnud kaua ja sellesse on oma panuse andnud palju inimesi.Ka AS Datel sponsorina ootab, et satelliit hakkaks tööle ja me saaksime jätkata Maa seire missiooniga,“ selgitas TalTechi kosmoseprogrammi juht Rauno Gordon . Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatori vilistlase Golbriak Space’i satelliitidevahelise optilise side lahendus jõudis orbiidile FSSCat nanosatelliidi koosseisus. Golbriak Space’i asutaja ja tegevjuht Simone Briatore tunneb, et on saanud ESA BIC Eestilt palju tuge: „Kosmosetehnoloogia ei ole kindlasti kerge ärivaldkond alustavale iduettevõttele. ESA äriinkubaatori võrgustiku kasutamine on aidanud meil luua olulisi kontakte nii klientide, tarnijate kui ka investoritega ning kokkuvõttes vormida päris äri.“ Nüüdseks on aga Briatore sõnul ettevõte valmis kasvama. „See missioon on meie jaoks alles algus – me plaanime oma tehnoloogiat täiustada ning saada oluliseks ettevõtteks satelliitidevahelises telekommunikatsioonis,“ sõnas Briatore . Tehnopol Startup Inkubaator on koos Tartu Teaduspargiga ESA BIC Eesti kosmoseprogrammi Eesti üks partnereid olnud juba kolm aastat. Tehnopol Startup Inkubaatori juhi Kadri Tammai sõnul on Eestis küll pulbitsev iduettevõtluse ökosüsteem, kuid teadmismahukaid ettevõtteid ning investeeringuid võiks meil olla palju rohkem. „Klassikaline tarkvara investor peab pika arendustsükliga ettevõtte rahastamist liiga riskantseks ning sageli on ka arendustööks vajalikud summad palju suuremad kui ingelinvestori tavaline panus alustavasse ettevõttesse. Seetõttu on eriti vajalik, et kosmosetehnoloogia valdkonnas toetab ESA BIC nende meeskondade arendusprotsesse sisuliselt ning koostöös Tallinna ja Tartu linna ning Euroopa Kosmoseagentuuriga ka 50 000 suuruse arendustoetuse kaudu. Golbriak Space oli programmi üks silmapaistvamaid tiime ja rõõmustame koos nendega, et start viimaks õnnestus,“ lisas Tammai . Oma inkubandi edu üle rõõmustab ka ESA BIC Estonia äriinkubaatori juht ja sihtasutuse Tartu Teaduspark juhatuse liige Andrus Kurvits: „See on tuleviku tehnoloogia, mis muudab satelliidid ühtseks võrgustikuks, mille kaudu on võimalik edastada informatsiooni ülisuurel kiirusel ehk tekib internet of satellites .“ Ta täpsustas, et Golbriak Space’i loodud seadmete kasutusele võtmine vähendab missioonide kulusid ning tõstab side kvaliteeti. „Sellel lahendusel on suur potentsiaal lahendada ka maapealse side jaoks mitmeid kitsaskohti,“ lisas Kurvits. Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu näeb ESA BIC Eestil suurt rolli siinse kosmosesektori toetamisel. “ESA BIC Eesti filiaalid nii Tallinnas kui Tartus on täna kahepeale kokku toetanud ja toetamas 15 teadusmahuka uusettevõtte arengut tehnoloogia ning tootearenduse osas. Usun, et meie digitehnoloogiline võimekus omab potentsiaali veelgi suuremateks läbimurreteks, olgu see tehisintellekti või kosmoseandmete maapealsete rakenduste osas,” märkis Riisalu. Tehnopol Startup Inkubaator loob alustavatele ettevõtetele hoogsa kasvukeskkonna, mis toetab osalevaid tehnoloogia iduettevõtteid sisukate ja praktiliste koolituste ning eksperttoega nii Eesti kui Euroopa parimatelt mentoritelt. Edasi lugemiseks: https://digi.geenius.ee/blogi/tehnopoli-blogi/eestlaste-tehnoloogiad-saadeti-kosmosesse/ Allikas: https://geenius.ee/