Mine sisusse
Otsi siit
  • Rohkem valikuid...
Otsi tulemusi mis sisaldab...
Otsi tulemusi...
    Admin

    MariV

    Administraator
    • Postituste kogus

      131
    • Liitus

    • Viimati külastas

    • Võidetud päevad

      1
    • Tagasiside

      0%
    • VP$

      392 [ Anneta ]

    Turu statistika

    • 0
    • 0
    • 0

    Administraator

    Liige kuulub administreerimisrühma.

    MariV viimati võitis päeva 26. detsember 2019

    MariV'l oli kõige rohkem reaktsioone saanud postitus

    Reputatsioon

    1 Neutral

    info MariV'i kohta

    • Aste
      Küpsev Vahvel
    • Sünnipäev 20.03.1992

    Isiklik info

    • Asukoht
      Rakvere
    • Hobid
      Pildistamine
    • Elukutse
      Juht

    Kontaktid

    • Veebileht
      Vahvel.net
    • MSN
      Pole
    • SKYPE
      Pole skype

    Viimased profiili külastajad

    390 profiili vaatamist
    1. Eesti Meediaettevõtete Liit teatas täna, et Euroopa meediaettevõtjaid ühendav organisatisoon News Media Europe (NME) saatis reedel Euroopa Komisjonile kirja ettepanekuga kehtestada ajakirjanduslikku sisu sisaldavatele toodetele koheselt nullprotsendiline käibemaksumäär. NME taotles kirjas volinikele luba liikmesriikidel kehtestada ajakirjanduslikele toodetele nullprotsendiline käibemaksumäär koheselt, et avaldada postiivset mõju nende majanduslikule olukorrale ja julgustada meediaettevõtteid edasi tegutsema. NME rõhutab oma kirjas, et sõltuvalt riigist langevad meediaettevõtete käibed 30-80%. NME lisas, et enim kannatavad väikesed ettevõtted. NME märgib kirjas, et meediaettevõtted mängivad olulist rolli rahva informeerimisel, samal ajal kui nende reklaamikäibed langevad drastiliselt. Eesti meediaettevõtted ennustavad, et eriti rasked kuud saavad olema aprill ja mai. NME president ja WAN-IFRA, the World Association of News Publishers president Fernando de Yarza kirjutas nädalavahetusel, et praeguses kriisiolukorras, kus hirm ja paanika on kerged tekkima ja levima, on just kvaliteetajakirjanduse roll väga tähtis valeinfo vastu võitlemisel ja avalikkuse teavitamisel. Yarza sõnul on ka professionaalne ajakirjandus kriisi eesliinil ja ajakirjanike ja meediaettevõtjate soov teha tõest ja head ajakirjandust pole olnud kunagi suurem kui tänases eriolukorras. Yarza rõhutas, et ajakirjanduse tähtsus infoallikana on kriisiolukorras kasvanud, samas on märkimisväärselt langenud reklaamikäibed. Yarza märkis, et ajakirjanduse roll demokraatia säilitamisel ja avalikkuse teavitamisel on väga oluline ning juba selle pärast tuleb meediaettevõtetel ellu jääda. Eestis on paberlehtede ja -ajakirjade käibemaksumäär 9% ja digiväljaannetel 20 protsenti, mis on Eesti Meediaettevõtete Liidu juhi Merle Viirmaa- Treifeldti sõnul üks kõrgemaid Euroopas. Allikas: https://www.bestmarketing.ee/
    2. märtsist 4. aprillini toimub Eesti E-kaubanduse Liidu eestvedamisel Eesti e-kaupmeeste ühisaktsioon E-nädal, mis koondab veebilehele sajakonna e-poe sooduspakkumised. Aktsiooni eesmärk on toetada kohalike e-kaupmeeste tegevust, julgustada inimesi Eesti e-poodides ostlema ning turgutada seeläbi löögi alla sattunud kaubandussektorit. Vaatasime Rahageeniuses omalt poolt sooduspakkumised läbi ja koondame siia parimad, mis leidsime. Kõige julgema kampaaniaga esineb see kord Perfect Home sisustuskauplus, kes lubab 40 protsenti allahindlust kõigile oma toodetele. Päris kena hinnaalanduse on teinud seekord ka Sokisahtel, Goldtime ja Scudotex ja Tallinki e-pood, nende kaupluste kataloogist saab kõikidelt toodetelt 30 protsenti alla. Rademar (v.a jalgrattad), Weekend Shoes ja Pop Sport pakuvad näiteks tootekataloogile 25 protsenti allahindlust. Kes tahab toitu koju tellida, sel on hea võimalus praegu proovida Vitamiinikulleri teenuseid, kes teeb praegu 10 protsenti alet. Raamatupoodides on allahindluseid tegemas nii Apollo kui ka Rahva Raamat. Apollol on kõik raamatud 15 protsenti odavamad, Rahva Raamat otsustas minna eraldi pakkumiste teed, mis võivad ulatuda kuni 90-protsendise allahindluseni. Veel poode, kes kogu tootekataloogi alla on hinnanud: Koduekstra (-20%), Chicco (-20%), Seisuk (-20%), Lensnet (-20-35%), KidsMed (-10%), GogoNano (-20%), E-Tekstiil (-20%), Mööbliait (-20%), Pakendikeskus (-15% ja tasuta tarne), Skizze (-19%), Baltest (-20%), Tervisetestid (-10%), Ballzy (-20%), Siksak (-20%) ja Epp (-30%). Allikas: https://geenius.ee/
    3. Aprilli esimesel päeval käivitab Maanteeamet kaks uut kiiruskaamerat . Üks mõõtekabiin asub Harjumaal Lääne -Harju vallas Tuulna külas ning teine mõõtekabiin Lääne-Virumaal Rakvere vallas . Seadistus - ja häälestustööd on tehtud ning liikluskorraldus on viidud vastavusse uute oludega . Harjumaa kiiruskaamera asub Tallinna– Paldiski maantee 35,9. kilomeetril ning mõõdab kiirust Tallinna– Paldiski suunal . Lääne-Virumaa kiiruskaamera asub Rakvere – Haljala maantee 3,3. kilomeetril ning mõõdab kiirust Haljala – Rakvere suunal . Lisaks on Maanteeamet sel aastal paigaldanud ühe uue kiiruskaamera Tallinna– Rapla – Türi maantee 26. kilomeetrile . Selle kaamera seadistus - ja häälestustööd veel jätkuvad . Rohkem kiiruskaameraid Maanteeamet sel aastal paigaldada ei plaani . Kokku on nüüd 69 kiiruskaamera mõõtekabiini , millest riigiteedel asuvad 67 kabiini . Ülejäänud 2 kabiini asuvad Kristiine ristmikul . Allikas: https://geenius.ee/
    4. “ Ma väga palju ajakirjandust ei jälgi , sest olen juba ammu tõdenud , et kuigi palju tõtt sealt ei tule . Keskendutakse ainult negatiivsele – see tekitab inimestes reaktsioone ning müüb klikke. Samas, kogu see negatiivne tekitab inimorganismis serotoniini languse ehk langeb võimekus olla õnnelik. Taolise olukorra eest vastutame aga meie ise: alati toodetakse seda, mida me ise küsime. Seetõttu ma oma häält sellisele objektiivsuse kaotanud ja negatiivsusele keskenduvale ajakirjandusele ei anna. Juba 1960ndatel tehti teadustöid, milles tuli selgelt välja, et ajakirjandust mitte tarbivad inimesed on õnnelikumad ja saavad oma eluga paremini hakkama ega jää millestki tähtsast tegelikult ilma: mulle eluks vajalik info ning teadaanded jõuavad õigel ajal alati minuni. Elu on emotsionaalselt rahulikum, mul on aega enda elu elada – õppida, teadustöid lugeda ja pühenduda enda hingetööle, laste kasvatamisele ning rõõmsa elu loomisele. Aastaid pole juba mitte ühtegi halba külge selles , et ma ajakirjandusest enamiku ajast eemale hoian ,” kirjutab loodusraviterapeut ja kahe lapse ema Merle Martinson. Ajakirjandus loob hirmu õhkkonna Tänases maailma seisus aga ründab ajakirjandus sisse uksest ja aknast . Kõik on hirmulaviini alla maetud ega oska sellega toime tulla . Kui olen visanud pilgu peale pealkirjadele , artiklite sisule , siis paneb üsna hämmastama kogu see meelsus : pidevalt rõhutatakse , et me sureme kõik . Kui ma poleks enne artiklite lugemist neid teadustöid läbi töötanud , siis ma isegi hakkaks lõpuks neid artikleid uskuma . Kui midagi piisavalt tihti korratakse , siis aju jääb uskuma – seda teavad kõik , kes on soovinud enda elus mingit halba mustrit muuta . Huvitaval kombel muidugi tuleb ajas tagasirännak SARSi paanikale ja linnugripile : iga 2–3 aasta tagant tehakse samasugust paanikat suuremal või väiksemal määral : me kõik sureme ; lootust ei ole; kui oled väga sõnakuulelik , siis meditsiinisüsteem ja valitsus tuleb sind päästma , mis võikski olla imeilus idee , aga lähemalt vaadates ning analüüsides on selles näha imelikke nüansse . Need eelnevad haigused on kõik unustatud – keegi ei testi ega vaktsineeri . Huvitav . Kuna ma ei ole lasknud ajakirjandusel end ära tinistada, siis tekivad mul kohe erinevad küsimused ning peaks tekkima ka sul. Kas see ei peaks olema inimeseks olemise aluseks: esitada küsimusi, mitte tingimusteta alluma kellegi diktatuurile. Diktatuuri all elamise kohta võime küsida enda vanematelt. Nõukogude ajal pidid kõik kinnisilmi suurt juhti uskuma ning kõik meediakanalid olid selle eesmärgi jaoks rakendatud. Täna teen lehe lahti ja vaatan, et põhimõtteliselt oleme praegu täpselt samas olukorras. Igalt poolt tuleb sõnum: ära uuri ise, ära mõtle ise ja ära kuula neid, kes ise uurivad ning mõtlevad. Kas see ei tekita ohutunnet? Minus küll tekitab. Kui veel lisada liikumiste ning reisimiste keeld, siis on see tõsine ajas tagasi rännak. Teadusartikleid võiksid lugeda kõik Enim on jäänud kõrvu lause: kuulake virolooge ning arste. See oleks tohutult tore, kui see kõik nii toimiks. Ma oleksin ääretult õnnelik, kui saaksin usaldada seda, et arst, viroloog on läbi lugenud kõik teadustööd, ei ole lasknud ajakirjanduse paanikal ega poliitilisel survel end haarata, ei tööta kellegi ärihuvides ja annab adekvaatset infot. Absoluutselt seda ma neilt ka ootan igal sammul elus, mitte ainult tänases olukorras. Kahjuks on aga juhtunud see, et ma ei saa neid usaldada. Miks? Kuna mina ei allu diktatuurile ning loen ise, uurin ise ja olen kodutöö ära teinud selle haiguse teemal enne ajakirjanduse vaatlemist. Ajakirjanduses esinevate arstide sõnavõtud, erinevad artiklid, soovitused jms läheb täiesti vastuollu kogu selle infoga, mida räägib ametlik, avalik, kõigile kättesaadava infoga teadustööde portaal. Kuidas ma saan siis neid usaldada? See kahjuks on juba pikka aega ning erinevatel teemadel nii olnud. Mina ei ütleks kellelegi elus seda, et uskuge mind, vaid alati, et kontrolli ise järele. Selle jutu peale hakatakse rääkima, kuidas ma ei tohiks lugeda teadustöid, sest tavainimesena ei saa ma neid kindlasti kuidagi mõista ja see tekitab minus jälle küsimusi: milleks ma siis olen koolis käinud? Ma oskan ka üsna mitut keelt ehk minu võimekus lugeda ülemaailmset infot on üsna suur ja oskus järeldusi teha on absoluutselt olemas. On igaühel, selleks ei pea olema ainult teatud ametis töötav isik. See ametiisik on ka ju saanud oma professiooni lugedes ning uurides. Lugemisoskus antakse meile kõigile tänapäeval. Ja teate, kui ma millestki aru ei saagi, siis ma küsin mõnelt Eesti teadlaselt üle. Neid, kes infot oskavad objektiivselt hinnata, on meie maal väga palju. Mis ma veel aastate jooksul täheldanud olen: kui keegi hakkab nn süsteemile vastu vaidlema, tooma välja kitsaskohti ning viitama sellekohastele teadustöödele, siis olenemata sellest, mis on tema ametikoht, haridus või paber, siis automaatselt ei ole ka tema pädev. Sa võid olla enda ametis ka presidendi teenetemärgi saanu, aga kui sa täpselt sama infot ei edasta, mis poliitiliselt korrektne on, siis sind hakatakse maatasa tegema ja sa ei ole enam ekspert. Teadlane ega arst ka ei saa vabalt väljendada end. Heal juhul ei lasta tema sõnavõtte avalikkuse ette, halvimal juhul hävitatakse tema karjäär. Jälle ääretult huvitav! Kui see ka küsimusi ei tekita inimestes, siis mis tekitab? Alati tasub info ise üle kontrollida Mis siis , kui vandenõuteooriad ei olegi vandenõuteooriad , vaid neid nimetatakse niimoodi selleks , et sa ise ei uuriks nende tõepärasust . Väga paljud sellised asjad on ju varem või hiljem tõeks osutunud , kuidas siis seda nii raske mõista on. Äkki peaks ikka silma peal hoidma ning kontrollima ? Kedagi ei tohiks eriti üllatada , et enamiku ajast valitsus rahva huvide eest ei seisa – ikka ärihuvide . Seda püütakse varjata igal sammul ja korruptsioon ei tohiks ka kellelegi võõras sõna olla. Küsitluste järgi keegi poliitikuid ei usu , aga samas kinnisilmi usaldame , mida poliitikud meile ette söödavad . Kust tuleb selline vastuoluline käitumine meie ühiskonnas ? Üks levinumaid hoiakuid näiteks Telegrami kohta on, et seal avaldatu on libateadus . Aga kui need teadustööd on pärit ametlikust teadustööde kanalist , siis kuidas ta saab muutuda libateaduseks ainuüksi selle tõttu , et kellegi jaoks ebameeldiv leht need avaldab . Samas , kui olen proovinud mõne peavoolu lehe artiklist leida viiteid teadustöödele , siis need kas puuduvad või on hoopis teiste andmetega artikli sisu , kui viidatud teadustöö . Ikka kehtib soovitus , et kontrolli ise järele . Tegelikult, kui uurida teadust, siis üsna hästi teatakse seda, kuidas manipuleerida mõistusega. PR (public relations) ehk avalikud suhted ning kõik sellele üles ehitatud ametikohad, kaasa arvatud meedia kasutab just neid teaduslikult tõestatud nippe. Kui tahad teada, kuidas sind põhimõtteliselt ära lollitatakse poliitikute, meedia või muude mõjuvõimu organite poolt, siis uuri, kuidas õpetatakse reklaami tegema nii, et inimene ostaks. Sageli meile müüakse mingit ideed ning pannakse arvama, et me ise oleme seda soovinud. Ehk sind trikitatakse tegema otsuseid, mida sa muidu ei teeks. Samuti vaata, kuidas avalike suhete nõunikke on õpetatud hajutama probleeme. Igal poliitikul on enda avalike suhete ja nõustajate tiim. Mida meid hetkel pannakse ostma või uskuma ? Kogu see isolatsioon on meie enda kasuks – seda korrutatakse ja maalitakse emotsionaalsete artiklite kaudu pilti, et vastasel juhul on sinu elu ohus ja teiste oma ka. Hüsteeria on nii suureks aetud, et inimene läheb teise inimese vastu nagu sõjaajal. Loodud on pilt, et miski muu ei aita. Samas ignoreeritakse kõrgete ametnike tasandil näiteks fakti, et New Yorgi Times avaldas artikli selle kohta, et Ameerikas leevendatakse haigussümptomeid veenisisese C-vitamiiniga. Meil isegi ei proovita. Samuti on reumaravim olnud edukas haiguse seljatamisel, aga meil lükatakse see eemale väidetega, et sellel on kõrvalnähud. Jah, igal ravimil on kõrvalnähud, aga selle ravimi puhul on need teada ning jälgitavad. Sellest ei hakka ma üldse unistamagi, et arstil oleks tänapäeval õigus kasutada teaduslikult tõestatud loodusravi. Samas oodatakse kangesti vaktsiini, millel on veel vähem uuringuid kui nendel, mis meil juba kavas on ning mille kõrvalnähud on täiesti teadmata. Kus on loogika? Ei tohi ära unustada, et seagripi vaktsiini tagajärjel, mida Eesti inimesel oli õnneks mõistus vältida, tekkis lähiriikides narkolepsia epideemia. Kas maksimaalselt kaks nädalat akuutset haigust või eluaegne puue? Mina tean, mille mina valin. Kui võtta lahti 10 aastat statistikat hingamisteede haiguste perioodist , siis on selgelt näha , et surmajuhtumid on pea 100% ulatuses mitut kroonilist haigust põdevate inimeste puhul , kes kuuluvad 60+ vanusegruppi . Arvestades Eesti rahva arvu ning teistel asjaoludel surmajuhtumeid , siis neid pole kuigi palju . Jah, iga kaotus on alati kurb , aga ei tohiks üles kaaluda kogu ühiskonna inimõigusi . Hetkel näidatakse meil mõnda raskesti põdevat inimest ajakirjanduses rõõmuga , aga jäetakse kajastamata need tuhanded inimesed , kellel on väga kerged nähud on olnud . Kas karta tuleb viirust või sellega võitlemise lahendusi ? Vaadates statistikat, siis pea igal aastal on täiesti normaalne ülemiste hingamisteede haiguste tipphetkel 6000–8000 haigestunut nädalas, mida ilmselt tavainimene pole isegi mitte uurinud. Kes ei uuri, seda on kerge ära lollitada. Praegu tundub, et kogu aur liigub ikka sinna suunda, et hirm suureks ajada ning siis vaktsiin päästerõngaks tuua ning sundida seda tarbima. Samuti on laienenud jälitustegevus. Ükspäev jäi kõrvu kõlama lause, et hirmuga luuakse sõjavägesid. Need, kes hirmuga on kaasa läinud, on muudetud tublideks sõjaväelasteks, kes isegi ei suuda teaduspõhist juttu kuulata, veel vähem ise statistikat uurida. Ei ole vahet, kui väga sa seda viirust kardad, igal juhul tuleb karta lahendusi, mida selle viirusega võitlemiseks välja pakutakse. Uurisin ka 2009/2010. aasta statistikat eelmise SARSi-pandeemia kohta , kus löödi samamoodi surmahirmu üles . Jah, vahepeal tõusid juhtumite arvud mõnevõrra suuremaks kui muudel aastatel . Kindlasti aitasid sellele palju kaasa need inimesed , kes võtsid haiguslehe kohe haigusnähtude ilmnemisel , mida muidu ju ei tehta . Muudel aastatel istuvad kontorites koos üksteise võidu rögastavad ning tatistavad inimesed ning keegi ei ole surmahirmus . Mulle hetkel väga meeldib Rootsi lähenemine, kus ei ole inimõigusi piiratud, koolid on avatud ning spordiklubidesse lausa julgustatakse minema. Haiguslehte makstakse esimesest päevast ning palutakse haigetel inimestel kodus püsida, mis peaks olema igal aastal normaalsus. Surmajuhtumid ning tõsised juhtumid on 10,12 miljoni inimese kohta väga väikesed. Nii et saab teisiti ja ma arvan, et see on ka väga õige lähenemine. Miks? Sest kui vaadata terviseameti analüüsi aasta 2010/2011 kohta ehk üks aasta peale eelmist SARSi pandeemiat on haigusjuhtumid normaliseerunud. Tõdetakse, et tekkinud on karjaimmuunsus ning et vaktsiinil ei ole sellega midagi pistmist, sest ainult 1,3% inimesi oli nõus seda ennetavalt kasutama. Ehk hetkel pigem võib selline tervete inimeste isolatsioonis hoidmine pigem meie kahjuks kui kasuks mängida. Kuidas mina saan jätkuvalt rahus istuda, ongi see, et ma oskan kasutada loodusravi enda aitamiseks ja see on alati töötanud hästi. Olles nõustanud ka Saaremaa juhtumeid, on vanad head nipid osutunud väga tõhusateks ehk teooria on praktikas end tõestanud ka selle haiguse puhul. Sellega saab juba üsna palju riske maandada. Ülioluline on osata palavikuga õigesti ringi käia, mitte seda rutiinselt maha võtta. Kui sul oskused puuduvad, siis Terje Tähe “Pereema raviraamat” on üks parim abimees üldse. Tee endale see kingitus. Samuti peab olema oskus aru saada, millal siiski on õige hetk arstiabi minna küsima, eriti kui olete riskigrupis. Teiseks, ma ei istu kollases meedias, vaid loen teadustöid, meie ja teiste riikide statistikat ning kontrollin kõiki väiteid. Ainuke asi , mille tõttu ma hetkel olen kohati ärev , on see, kuidas inimesed vabatahtlikult annavad ära enda inimõigusi ja sunnivad ka teisi neid loovutama . Võtame kollektiivselt tagasi oskuse ise mõelda ning mitte lasta end diktatuurile allutada. Allikas: https://www.telegram.ee/
    5. Epic Game Store’ist on võimalik kuni 2. aprillini tasuta päriseks alla tirida neljale mängijale mõeldud zombimärul “World War Z” . Ei , “World War Z” ei ole see 2013. aastal ilmunud põnevusfilm , kus pikkade juustega Brad Pitt elavate surnutega madistab . Kõnealune “World War Z” on hoopis üllatavalt nauditav koostöömäng , kus neli mängijat peavad üksteist toetades võitlema hiiglaslike zombihordide vastu . Ja me ei räägi hordidest piltlikult – vastaseid on tõesti tohutult palju . “World War Z” mängumootor võimaldab korraga ekraanile paisata tohutul hulgal tegelasi . Ning need ei ole mingid “ Elavate surnute ” teosammul sussi lohistava zombid , vaid korralikud sprinterid . Eluspüsimiseks on koostöö ja mängijate omavaheline suhtlus seega ülimalt oluline . Valida on võimalik erinevate omadustega tegelaste seast , kes kõik suudavad omal moel kasulikud olla. Kui sõpradega ei ole võimalik päris elus hakkama saada , siis vähemalt saate koos mängida midagi kvaliteetset , ja tasuta ! Suureks plussiks on ka see, et arvutil ja Xbox One’il saab “World War Z-d” mängida ristvõrgus .” Muide , Steamis on hetkel võimalik tasuta proovida ühte parimat linnaehitussimulaatorit ning Uplay pakub võimalust nädalavahetusel ilma rahata mängida “Ghost Recon Breakpointi” . https://youtu.be/C-yt_bsGA2Y Allikas: https://geenius.ee/
    6. Plaanitava seadusmuudatusega lõpetataks praeguste doktoranditoetuste maksmine ja ülikoolid võtaks doktorandid tööle nooremteaduritena . Sammuga loodetakse vähendada doktorantuurist väljalangemist ja tõsta ühiskonnas doktorikraadi mainet . Senini on Eestis parimal juhul saanud doktorikraadi aastas veidi üle 250 inimese . Ministeeriumi analüüsi kohaselt pole viimastel aastatel rakendatud meetmed kraadini jõudvate doktorantide arvu oluliselt kasvatanud . Muu hulgas on laiendatud neile seni näiteks vanemahüvitist ja pensionikindlustust . Aastal 2018 tõsteti pikalt muutumatuna püsinud doktoranditoetust 660 euroni . Analüüsis nenditakse , et toetus pole ainult teadus - ja õppetööle keskendumiseks kaugeltki piisav . Seda kinnitab statistika – näiteks 2015. aastal töötas 90 protsenti doktorantidest . Kõige sagedamini jäetakse doktorantuur pooleli pärast neljanda õppeaasta lõppu või hiljem , kui lõpeb riiklik doktoranditoetus . Keskmiselt võtab aga doktorantuuri lõpetaminenominaalajast poolteist aastat kauem . Sõltuvalt ülikoolist jõuavad vastuvõetutest kaitsmiseni heal juhul pooled. Isegi kui doktorantidel õnnestub saada nooremteadurina tööd samas ülikoolis , ei pruugi olla seotud nende tööülesanded seotud doktoritööga . Mõne aasta eest ilmunud uuringu kohaselt kulus neil nädalas keskmiselt kokku 22 tundi õppetööle ning juhtimis - ja administratiivülesannetele . Samal ajal nähakse doktorante kolleegide poolt noorte teadlaste asemel eeskätt üliõpilastena . Süsteemi kitsaskohad on analüüsi põhjal piisavalt suured , et neid pole võimalik lahendada praegu kehtivate õigusaktide raames . Abi poleks lihtsast rahastuse kasvatamisest ega olemasolevate regulatsioonide paremast jõustamisest . Lahenduste leidmise ainult ülikoolide kaela jätmisel on potentsiaali suurendada eri ülikoolides õppivate doktorantide vahelist ebavõrdsust . Doktorant-nooremteadurid Väljapakutavate muudatuste kohaselt tagaks ülikool tulevikus enamikele doktorantidele nooremteaduri ametikoha . Doktoranditoetus kui selline kaoks ja selle asemel eraldatakse ülikoolidele lisavahendeid doktorant-nooremteadurite palkamiseks . Kuna rõhku kavatsetakse panna lisaks tööstusdoktorantuurile , võib tagada neile koha ka mõni muu teadusasutus või ettevõte . Tähtajalised töölepingud aitaksid analüüsi kohaselt fikseerida senisest paremini nooremteaduri ja ülikooli vastastikused kohustused . Viimane kindlustaks , et nende tehtav teadustöö oleks seotud otseselt doktoritööga . Selle aluseks on individuaalplaan , mida täidetaks juhendaja juhtimise ja kontrolli all. Plaani järgimisel kindlustatakse doktorant-nooremteaduritele nominaalaja jooksul palk , mis pakub näiteks grandistipendiumist suuremat kindlustunnet . Pikemas vaates loodetakse see tõsta see Eesti keskmise palgani . Ühtlasi loodavad plaani autorid , et doktorandi ja ülikooli tihedama seotuse tõttu tunnetaksid doktorant-nooremteadurid oma juhendaja ja tööandja ees suuremat vastutust . Samal ajal võiks kasvatada juhendaja ja doktorandi võrdsem suhe juhendatava motivatsiooni teadustöö tegemiseks . Viimane peegelduks teadusprojektide kõrgemas kvaliteedis Tööstusdoktorantuur Eraldi käsitletakse analüüsis ülikoolide , ettevõtete ja avaliku sektori koostööd . Nn ettevõtlus - või tööstusdoktorantuuri puhul lähtuks doktorandi teadustöö lähtub asutuse vajadusest ning seda tehakse ülikooli - ja ettevõttepoolse juhendaja juhendamisel . Eestis on saadud seni häid tulemusi eriprogrammide raames , mille käigus on antud välja näiteks erialastipendiume . Enamik programmis osalenutest jätkasid ettevõtluses . Kuigi see ei aita tagada akadeemilist järelkasvu , ergutaks see eri sektorite vahelist koostööd ja kasvataks ettevõtjate silmis doktorikraadi väärtust . Mudeli rakendamisel immatrikuleeritakse doktorant ülikooli üliõpilasena , kuid tööleping sõlmitakse ettevõtte või mõne muu ülikoolivälise asutusega . Samas kehtiksid doktoriõpingutele ja doktoritööle samasugused kvaliteedikriteeriumid , kui nooremteaduri positsioonis olevatel doktorantidel Viimaks jäetaks võimalus doktorikraadi omandamiseks ka seda muu põhitöö kõrvalt tegelevatele doktorantidele . Doktorant peaks leidma sellisel juhul ülikoolist ise endale juhendaja ja teadustöö teema . Riiklikule toetusele see rühm loota ei saa . Lahendus sobiks näiteks neile , kes on varem doktoriõppe katki jätnud . Raha ja laiem mõju Doktorantide senise sissetuleku säilitamiseks tähendaks doktoranditoetuse nooremteaduri palgaga asendamine täiendavat 4,5 miljoni euro suurust maksukulu kohustust . Sama läheksid maksud tagasi riigieelarvesse . Järelikult ei muudaks see riigi eelarvepositsiooni . Pikemas plaanis loodetakse tõsta doktorant-nooremteaduritele makstav palk Eesti keskmise palgani . 2021. aasta prognoosi kohaselt nõuaks see kokku 19,5 miljonit eurot . Sellest moodustaksid riigile tagasi tulevad maksud 11 miljonit . Täiendavat kulu tahetakse katta kõrghariduse tegevustoetuse ja teaduse baasrahastuse kasvu ning muude teadusgrantide või lepingute arvelt . Kuna doktorantuuris õppivate inimeste arv on suhteliselt väike , hinnatakse analüüsis muutuste sotsiaalset mõju ühiskonnale väikeseks . Eeskätt aitaksid need väärtustada doktorikraadiga inimesi senisest rohkem . Hinnanguline mõju majandusele oleks keskmine ning positiivne . Rohkem doktorikraadiga inimesi tähendaks suuremat tippspetsialistide hulka , kannustaks innovatsiooni ja looks suuremat lisandväärtust . Keskmine oleks sammude mõju ka ülikoolidega koostööd tegevatele ettevõtetele ja asutustele . Eeldatavalt võiks jõustuda plaanitav õigusakt 2022. aasta alguses. Allikas: https://novaator.err.ee/
    7. Analüütikute hinnangul on koroonakriisi tõttu Eestil oodata vähemalt 5 kuni 6 protsendi suurust majanduslangust . Kui eriolukord peaks pikenema , saab langus olema veelgi suurem . Optimistlikuma prognoosi käis välja Swedbank – peaökonomist Tõnu Mertsina hindas , et Eesti majandus sel aastal 5%. Eeldusel , et majandusšokk on ajutine , peaks majanduskasv järgmisel aastal kiiresti taastuma – kuna kriisi taga ei ole majanduses tehtud vead , vaid ettenägematud sündmused . Märksa pessimistlikuma prognoosiga tuli aga välja Eesti Pank , mille hinnangul kujuneb majanduslangus ilmselt suuremaks kui 6%. Praeguseks on ilmne , et koroonaviiruse pandeemiast tingitud piirangud kahjustavad oluliselt ettevõtete tegutsemisvõimalusi ning sel aastal Eesti majandus kahaneb , nentis Eesti Pank . Eriolukorra pikenemisel võib majanduslangus olla ka 14% Kuueprotsendiline langus on seejuures Eesti Panga hinnangul isegi positiivne stsenaarium – selline võiks tulemus olla siis , kui eriolukord laheneks mai alguseks , nagu praegu plaanitud . Eeldus on ka, et samaks ajaks ehk mai alguseks leevenskid piirangud ka mujal maailmas ning algab järkjärguline taastumine ja ettevõtete majandustegevuse normaliseerumine . Saamata jäänud maksutulud ja sotsiaaltoetuste kasv suurendavad valitsemissektori eelarve puudujääki selle stsenaariumi korral ligi miljardi euro võrra ehk üle 3% SKP- st. Seejuures ei sisalda see hinnang valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele . Kui piirangute periood pikeneb aga näiteks augusti alguseni , võtab lisaks pikemale surutisele ka sellest taastumine rohkem aega . Eesti majandus kahaneks sel juhul isegi umbes 14%. Valitsemissektori eelarve puudujääk süveneks selle stsenaariumi korral kuni kahe miljardi euro võrra ehk 8% SKPst . Ka see hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele . Viimaste sündmuste valguses võib mai alguseks kavandatud eriolukorra lõppemine siiski edasi lükkuda , nendib Eesti Pank . Seega kujuneb majanduslangus kujuneb arvatavasti suuremaks kui 6%. Iga nädal eriolukorra pikenemist Eestis ja eksportturgude taastumise edasilükkumist süvendab 2020. aasta majanduslangust umbes poole protsendi jagu , avaldas Eesti Pank karmi tegelikkuse . Loodetakse kiiret taastumist Majanduslanguse suurus sõltub igal juhul sellest , millal lõppevad pandeemiast tingitud piirangud ja taastub tavapärane tegevuskeskkond ning kuidas ettevõtted suudavad kriisi üle elada , teatas Eesit Pank . Lühema piirangute aja korral on majanduse taastumine väga kiire , aga kui piirangud jäävad pikemaks ajaks , siis on oluliselt rohkem ettevõtteid , kes ei suuda kriisi üle elada ja majanduse taastumine saab olema märksa vaevalisem . “ Eesti inimesed ja ettevõtted on viimase 30 aasta jooksul korduvalt näidanud , et muutuvate oludega kohanemisel ollakse väga paindlikud ja nutikad . Kümnekonna aasta tagusest sügavast kriisist taastus Eesti majandus teiste riikidega võrreldes väga kiiresti ,” rääkis Eesti Panga president Madis Müller. Nii annab Eesti ettevõtete paindlikkus ja majanduse kohanemisvõime Mülleri arvates põhjust loota , et ka koroonaviiruse põhjustatud majanduslangusest suudab Eesti majandus piirangute lõppedes kiiresti taastuda . Koroonaviiruse pandeemia mõju majandusele peetakse enamasti ajutiseks ja loodetakse , et majandusolukord taastub pärast kriisi . Samas tuleb Eesti Panga hinnangul siiski olla valmis selleks , et kriis on pikem ja sügavam ning taastumisel kujuneb majandus teistsuguseks . Valitsus on juba välja kuulutanud mõjusaid otsuseid , mis on suunatud ettevõtete pankrottide ja töötajate koondamiste vältimisele ning inimeste sissetulekute säilitamisele . See, millised täiendavad majanduspoliitilised otsused oleksid kõige otstarbekamad , sõltub juba majanduslanguse kestvusest ja sellest tuleneva mõju ulatusest Eesti majanduse struktuurile . “ Seetõttu tasub oodata , millist mõju avaldab majandusele juba väljakuulutatud esimene abipakett ja alles seejärel teha otsused , millised on järgmised ja kaugeleulatuva mõjuga majanduse toetamise sammud ,” soovitas Eesti Pank . Allikas: https://geenius.ee/
    8. Kõik Eesti suuremad pangad pakuvad kriisi ajal vajadusel maksepuhkust , tihti ka tavapärasemast lihtsamatel tingimustel . Uurisime järgi , kui palju võimalust kasutatakse . Luminori krediiditoodete juht Heiki Raadik ütles , et maksepuhkuse taotluste arv on eraklientide puhul koroonaviirusest tingutuna kasvanud . Lisaks kodulaenudele võimaldab Luminor Covid-19 viirusest tingitud olukorraga seoses maksepuhkust ka väikelaenude ning esmakordselt ka liisingu puhul . Kasvutendentsi näeb ka ettevõtetest pangaklientide puhul . “ Paneme klientidele südamele , et mida varem oma murega panga poole pöördutakse , seda suurema tõenäosusega leitakse probleemile parim lahendus , samas tuleks maksepuhkust taotleda ainult siis , kui selleks on reaalne ja mõjuv põhjus ,” ütles Raadik . Swedbank saab sadu taotlusi Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles , et maksepuhkuste taotlusi on tulnud igapäevaselt väga palju – kokku ligi 800. “ Võtame kõikide klientidega , kes on taotluse esitanud , esimesel võimalusel ( orienteeruvalt nädala jooksul ) ühendust ,” lubas ta. Swedbanki era- ja äriklientidel on ajutiste makseraskuste tekkimisel võimalik taotleda praeguse eriolukorra raames kuni kuue kuu pikkust , kodulaenude puhul kuni aastast maksepuhkust . Klientidel on võimalik laenu põhiosa maksed edasi lükata . Lisatasusid ja lisatingimusi sellega ei kaasne , selgitas Swedbanki juhatuse liige Tarmo Ulla. Laenupuhkust rakendatakse Swedis laenu põhiosa maksetele , intressimakseid tuleb endiselt tasuda . Edasilükatud põhiosa maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile . Kliendil on võimalik mistahes ajal – ka kokkulepitust varem – asuda laenumakseid uuesti tavapärase maksegraafiku järgi tasuma . Pank on otsustanud , et ei tee laenupuhkuse alustamisel ega lõpetamisel laenulepingute tingimustes muudatusi ega rakenda lisatasusid . Lisaks saavad kaupmehed taotleda kuni kolme kuu pikkust maksepuhkust makseterminalide üüri tasumisel . Maksepuhkuse sooviavalduse saab edastada internetipangas . Huvi tõuseb ka SEB-s SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann ütles samuti , et alates eelmise nädala algusest on panga klientide seas näha tõusvat huvi maksepuhkuste – sealhulgas eluasemelaenu , liisingu ja väikelaenu – vastu . “ Hetkel pakume oma klientidele maksepuhkuse vormistamist ilma lisatasuta ,” märkis ta. SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen tõi lisaks esile , et paljudel eraklientidel on lisaks laenulepingule – kodulaen või väikelaen – sõlmitud ka laenukaitse kindlustuse leping , mis sõltuvalt valitud kindlustuskaitsetest ja muudest lepingutingimustest võib aidata sissetuleku vähenemise korral laenumakseid tasuda või väga tõsiste tervisekahjustuste korral osa või kogu laenu pangale tagasi maksta . “ Soovitame selles osas klientidel konsulteerida kindlustusseltsiga . Juhime tähelepanu ka sellele , et kõiki juhtumeid laenukaitse kindlustus ei kata,” rääkis ta. Samas rõhutas Leppänen , et võimalikud on ka maksepuhkused ja maksegraafikute muutmised , kõik oleneb konkreetse kliendi vajadusest . “ Probleemide ilmnemisel soovitame klientidel võtta pangaga koheselt ühendust , et sobivaim lahendus aegsasti kokku leppida ,” soovitas ta. LHV: väga laia vajadust veel ei ole LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum ütles aga , et huvi maksepuhkuste vastu on tõepoolest suur , kuid suur osa kliente soovib pigem arutada enda võimaluste üle ja tegelikult väga laia maksepuhkuse vajadust täna veel ei ole. “ Võrreldes tavapärase olukorraga on maksepuhkuseid vormistatud rohkem , kuna tegemist on ka raskusi ennetava meetmega ja tänane olukord maksepuhkuste vajadust ka põhjendab ,” rääkis Rum. Allikas: https://geenius.ee/
    9. märtsil alustab Eestis Telia korraldatud “ CS:GO ” turniir Telia Open, mille auhinnafond on 5000 eurot . Osalema on oodatud kõik Eesti võistkonnad , mis vastavad teatud nõuetele . Turniiri registreerimislehel täpsustatakse , et iga tiimi kapten peab olema vähemalt 18-aastane ning meeskonna ülejäänud liikmed vähemalt 16-aastased. Kõik alaealised mängijad on kohustatud enne turniiri algust esitama vanema digiallkirjaga osalemisvormi . Veel peavad meeskonna kapten ja vähemalt kolm ülejäänud liiget olema Eesti kodanikud . Turniiri jooksul peavad vähemalt kolm tiimi liiget jääma samaks , ülejäänud kaks võivad vahetuda ja kuuluda ka teiste meeskondade koosseisudesse . Turniir toimub FACEIT keskkonnas ja kestab kokku kuus nädalat , millest esimesed neli mängitakse kvalifikatsioone . Osalema on oodatud 32 meeskonda ning iga nädala parimat tiimi premeeritakse 500 euroga . Finaalmängud toimuvad viimasel kahel nädalal . Turniiri auhinnafond jaguneb järgmiselt : I koht : 1000 eurot rahas + 500 eurot Telia e- poe krediiti II koht : 500 eurot rahas + 250 eurot Telia e- poe krediiti III koht : 250 eurot rahas + 250 eurot Telia e- poe krediiti IV koht : 250 eurot Telia e- poe krediiti Allikas: https://geenius.ee/
    10. Mäletad veel aega , mil ei olnud vaja päevade kaupa üksinda kodus istuda ja inimesi vältida ? Just, mina ka mitte . Neid kaugeid mälestusi aitab uuesti meelde tuletada elusimulaator “The Sims 4”, mille saab hetkel kätte 75% odavamalt . “The Sims 4” on suuresti alla hinnatud kõigil platvormidel . Näiteks Soome PlayStationi poes maksab mäng tavapärase 39,95 euro asemel 9,95 eurot . Põhjanaabrite Microsofti poest saad Xboxi versiooni kätte samuti 10 euroga . Arvutiversiooni eest peab maksma veidi rohkem , kuid siiski mitte meeletult palju . “The Simsi ” levitaja EA poes Origin saad mängu “Deluxe Editioni ” soetada 12,49 euro eest . Ja olgem ausad , seda hinda ei ole normaalse elu juurde naasmise eest patt maksta . Nüüd saad jälle sõpradega kokku saada , pidudele minna , tööl käia ja muretult avalikes kohtades viibida . Või kui soovid , siis saad ka mängus virtuaalselt karantiini püsti panna ja vetsupaberit kokku osta … Kui otsid tasuta mänge , siis hetkel on õhus mitu väga head pakkumist . Praegu saad ilma rahata päriseks endale näiteks kaks tõsiselt head “Tomb Raideri” mängu . GOG annab ilma rahata ära 27 arvutimängu , Epicu mängupoes on tasuta häkkerimärul ja virtuaalne eksistentsiaalne kriis , Steamist saab ilma sentigi maksmata kätte kolm hitti ja ühe veidruse ning Steamis saab ka tasuta proovida enam kui 50 veel ilmumata indie -mängu . https://youtu.be/z00mK3Pxc8w Allikas: https://geenius.ee/
    11. Selles pealkirjas on tegelikult kõik oluline öeldud , tundus kohatu hakata lisama ülivõrdeid nagu “ imeilus ” või “ legendaarne ”. See on Ferrari , see on vabalthingava V8 mootoriga ja sellel käib katus maha . Ahjaa – maksab tublisti alla 100 000 euro. Võib olla ei ole hetkel palju inimesi , kellel Ferrari ostmine oleks primaarvajaduste hulgas , aga unistada võib ! Teadsite , et isegi Ferraride maailmas on natuke paremad ja natuke vähem hinnatud mudelid ? 360 on pigem selles esimeses grupis ja “ soodne ” hind tuleneb sellest , et tegu oli omaaegse nö tavamudeliga , mida toodeti päris palju , lahtiseid täpsemalt 7656 tükki Wikipedia andmetel . V-8 mootor toodab täpselt 400 hobujõudu , pööretepiiraja tuleb vastu 8700 rpm juures , seega kriiskamist oleks Järvevana tunnelis kõvasti . 0-100 km/h tuleb tänapäevases mõistes “ kõigest ” 4,98 sekundiga , aga olgem ausad – lahtises punases Ferraris ei huvita see küll kedagi . Keskmine kütusekulu ? Wikipedia järgi 21 liitrit sajale ja linnas 24 liitrit . Müüja on märkinud aga , et 19,3 liitrit sajale keskmine ja linnas 30,2 liitrit … kui see peaks kuidagi oluline olema . Auto ajaloo ja tausta kohta palju infot pole ja miskipärast on ka registreerimisnumber ära varjatud . Eks kindel ostja helistab ja annab siis meile ka teada ! Vaata kuulutust siit . Allikas: https://geenius.ee/
    12. Inimestel on koroonahirmu tõttu praegu tavalisest rohkem valmidust kodus istuda ja miks mitte ka videomängudel hea maitsta lasta . Sestap leidsid nii Sony kui ka Microsoft olevat sobiva hetke , et oma järgmise põlvkonna mängukonsooli kohta uut infot väljastada . Kuna nüüd on tehnilisi andmeid teada juba päris rohkelt , siis panin kokku väikese võrdlustabeli . Tehnilised näitajad ei suuda muidugi ennustada , milliseks kujuneb mänguelamus , ja ükski mäng pole lihtsalt sellevõrra etem , et pilt sisaldab 4K jagu piksleid ja lippab näiteks 60 kaadrit sekundis . Aga tehnoloogiasõpradel on kindlasti isu näitajaid võrrelda ikka . Selge on see, et mõlemad seadmed on vägeva võimsusega , eriti oma eelkäijatega võrreldes . Kõige tähtsamad näitajad – hind ja ilmumisaeg – on aga endiselt saladuskatte all. Võimalik , et tootjad ei tea veel ise ka, mida julgevad küsida , värskelt alanud majandussurutis ei tee inimesi just ostuvõimelisemaks . Forte ennustab , et kummagi seadme baashind jääb 450-500 euro (USAs sama dollarites ) kanti . Ei praegu julge keegi hindu tõsta . Mängud tuleb ju kalli raha eest ( nt 60 eurot / dollarit tükist ) eraldi osta . Allikas: https://forte.delfi.ee/
    13. Kodus koroona eest varjumine ei olegi teab mis raske . Igavust aitab leevendada näiteks äsja Steamis alanud Game Festival, mille raames saab tasuta mängida enam kui 50 indie - mängu demosid . Suurte stuudiote mängudega ollakse tavaliselt hästi tuttavad , kuid indie - mängudel on keerulisem silma paista . Game Festival annab selleks aga ideaalse ja mugava võimaluse . Mängude demosid on tasuta võimalik proovida kuni 23. märtsini . Mina viskan kindlasti pilgu peale veidi “ Portalit ” meenutavale mängule “Superliminal” , kus mõistatuste lahendamisel ja erinevate objektide suuruse muutmisel peab kasutama muutuvat perspektiivi . Game Festivali indie - mängude demodele pühendatud lehe leiad Steamist üles siit . https://youtu.be/kl5qbQQsV3I Allikas: https://geenius.ee/
    14. Sotsiaalminister Tanel Kiik lubas pressikonverentsil , et töötukassa maksab töölt eemale jäänud inimestele vähemalt 70 protsenti palgast kinni . Täna hommikul kogunes töötukassa nõukogu , kus arutati , kuidas aidata ettevõtjaid ja nende töötajaid , keda koroonaviiruse laialdane levik kõige valusamalt on löönud . Firmad on oodanud leevendusmeetmeid pikisilmi . Hommikul sündinud põhimõtteline kokkulepe näeb ette , et riik kompenseerib kas koondamise , karantiini või muude majandusraskuste tõttu palgast ilma jäänud inimestele 70 protsenti nende palgast . Esialgu makstakse toetust kahe-kolme kuu jooksul . Kui on vaja , võib toetust ka pikendada , lubas Kiik . Ministri sõnul võivad tööandjad , kui nad vähegi suudavad , maksta inimesele kinni ülejäänud 30 protsenti sissetulekust . Või leida neile võimalusel osakoormusega töö . «See oleks inimestele täiendav boonus , mis tähendab , et oma sissetulekus ta ei kaotaks ,» märkis Kiik . Ehkki põhimõtteline otsus on sündinud , arutab töötukassa nõukogu täna õhtupoolikult tehniliste detailide üle edasi . Töötukassal on pea miljardi jagu reserve, mida kasutada . Allikas: https://majandus24.postimees.ee/
    ×
    ×
    • Loo uus...

    Oluline informatsioon

    Selle veebisaidi paremaks muutmiseks oleme teie seadmesse paigutanud küpsised . Võite kohandada oma küpsiste seadeid , vastasel juhul eeldame, et te olete küpsiste kasutamisega nõus kui jätkate veebisaidil sirvimist.. Palun lugege läbi Kasutustingimused ja Privaatsuspoliitika.