Mine sisusse
Otsi siit
  • Rohkem valikuid...
Otsi tulemusi mis sisaldab...
Otsi tulemusi...
Admin

MariV

Administraator
  • Postituste kogus

    63
  • Liitus

  • Viimati külastas

  • Võidetud päevad

    1
  • Tagasiside

    0%
  • VP$

    281 [ Anneta ]

Turu statistika

  • 0
  • 0
  • 0

You can change the content in the translations: aXenProfilePro_Title_1

You can change the content in the translations: aXenProfilePro_Text_1

MariV viimati võitis päeva 26. detsember 2019

MariV'l oli kõige rohkem reaktsioone saanud postitus

Reputatsioon

1 Neutral

info MariV'i kohta

  • Aste
    Küpsev Vahvel
  • Sünnipäev 20.03.1992

Isiklik info

  • Asukoht
    Rakvere
  • Hobid
    Pildistamine
  • Elukutse
    Juht

Kontaktid

  • Veebileht
    Vahvel.net
  • MSN
    Pole
  • SKYPE
    Pole skype

Viimased profiili külastajad

290 profiili vaatamist
  1. Tumeda taustaga rakendused on mobiilimaailmas hetkel kuum sõna ja paljud arendajad näevad selle lisamisega kõvasti vaeva. Ka Facebooki kohta on olnud selle teemalisi kuulujutte, kuid paistab, et lõpuks on ka nemad valmis sotsiaalmeedia platvormile musta režiimi välja tooma. Uus funktsioon on esialgu siiski saadaval piiratud koguses. Nimelt on seda võimalik hetkel kasutada ainult Facebooki rakenduse lahjema variandi Facebook Lite äpis. See omakorda tähendab seda, et proovida on võimalik tumedat režiimi Androidi omanikel, kuna Lite rakendust iOS-il pole. Kes uut välimust proovida tahavad, saavad Lite versiooni Play poest alla laadida. Sealt edasi tuleb minna rakenduse seadetesse, kuhu pääseb paremast ülemisest nurgast kolme kriipsuga ikooni kaudu. Järgmisena tuleb liikuda nimekirja lõppu ja avada „Seaded ja privaatsus“ menüü, mille alt saabki tumedat režiimi sisse ja välja lülitada. Allikas: https://geenius.ee/
  2. The Washington Post paljastab, et videomängudega raha teenivad profisportlased otsivad tihti abi retseptiravimitest, eriti nõutud kaubaks on erinevad ravimid, mis tõstavad keskendumisvõimet. "Tavaliselt olen ma peale koju jõudmist väsinud ja suudan mängida ainult paar tundi. Kui ma võtan aga Adderalli, võin tipptasemel mängida kuni 12 tundi," selgitas väljaandele videomängude striimimisega raha teeniv Matthew Murphy. Adderall on USA-s populaarne ravim, mis aitab keskendumishäiretega inimestel oma probleeme leevendada. Ravimi koostise moodustavad aga neli amfetamiinisoola. Nii mõnedki teised e-sportlased või endised valdkonnas tegutsejad tunnistasid Washington Postile, et erinevate ainete tarbimine enne mänge on tavaline. Peale Adderalli on populaarseteks valikuteks ka Vyvanse ja Ritalin, mis mõlemad samuti keskendumisvõimet parandavad. Esimeses on toimeaineks samuti amfetamiini sugulane. Counter-Strike, Overwatch, Gears of War - kõikide nende populaarsete mängude puhul on retseptiravimite väärkasutamine tähelepanuväärne probleem. Overwatchi profiliigas kaasa lööv Timo Kettunen hindas, et sealses liigas kasutab neid umbes 20 inimest. Jimmy Moreno, endine Gears of Wari mängija kostis seepeale, et tema kunagise lemmikmängu kogukonnas kasutas ravimeid koguni pool mängijaskonnast. Adam Sloss, endine tulistamismängu Call of Duty maailmameister tunnistas, et tema puhul olid kaasmängijate sõltuvused üheks põhjuseks, miks ta oma profikarjäärile joone alla tõmbas. "Keegi ei räägi sellest, sest kõik tarbivad neid ise ka. Olen seda korduvalt näinud ja pean tunnistama, et see on tõsine probleem," ütles Sloss. Liigad ei tea, kuidas käituda Vaikselt on ka mänge organiseerivad liigad ärkamas. Pärast seda, kui professionaalne Counter-Strike mängija Kory Friesen tunnistas, et terve nende tiim mängis 250 000 dollarise auhinnaga turniiril Adderalli mõju all, hakkas üks suurimaid e-spordiliigasid ESL tegema dopingukontrolle. Sealhulgas on keelatud kõik keskendumishäirete seaks kasutatavad ravimid. Probleem on aga ka selles, et dopingutestide tegemine on kallis. Ühe turniiri puhul võib nende läbi viimise summa ulatuda kuni paarikümne tuhande euroni ning väikeste liigade jaoks on see suur summa, mis tõotab nende tegevusele kriipsu peale tõmmata. Kas muudab paremaks või mitte? Tulles aga tagasi ravimite kasutamise juurde, siis lubavad nii ESL kui ka Fortnite ja Overwatchi profiliigade korraldajad inimestel ravimeid kasutada, juhul kui neil tõesti probleemid on. Varasemalt on tegevusetuse õigustamiseks viidatud ka sellele, et tegelikult ei näita katsed, et Adderall või teised ravimid kuidagi mängijat mängus paremaks muudaks. Ka mitmed profimängijad ise on viimase argumendiga päri. Näiteks tuuakse, et ravimite võtmine ei muuda mänguteadmisi ega oskusi. Samuti võib keskendumisravimite võtmine tuua kaasa olukorra, kus mängija keskendub liialt ühele mängu osale, kuid unustab seejuures täielikult muu. Samas on nii mõnigi mängija, kes tunnistas, et nende jaoks need mõjuvad ja toimivad täpselt nagu steroidid tavaspordis. Ka Massachusettsi haigla spetsialist Maria St. Pierre, kes on uurinud mänge ja mängurlust arvas, et ravimitest on mängijatele ebaausal moel kasu. "Adderalli võtjal on näiteks seda mitte võtva mängijaga võrreldes eelis," ütles ta. St. Pierre hoiatas aga, et ravimite võtmisel on inimestele tõsised mõjud. "Iga ravim, mis ei ole sulle välja kirjutatud, tingib sisse võtmisel pikaajalised ja tõsised muutused," ütles ta ja võrdles Adderalli võtmist näiteks speedi või metamfetamiini tarvitamisega. "Need ei ole ainult väga sõltuvusttekitavad narkootikumid, vaid võivad viia ka näiteks paranoia või psühhoosi kujunemiseni." Allikas: https://forte.delfi.ee/
  3. Inimesed viskavad toitu ära kaks korda rohkem kui seni hinnatud, ja eriti rohkesti just jõukamates maades. Toitu võib raisku minna nii poes, kus ostmata juurvili võib rikneda, kui ka majapidamistes, kus ülejäägid lendavad prügikasti. Monika van den Bos Verma Hollandis Haagis asuvast Wageningeni Ülikoolist ja ta kolleegid võtsid oma uurimuses aluseks Maailma Terviseorganisatsiooni, Maailma Toiduorganisatsiooni ja muude asutuste kogutud mitmesuguseid andmeid aastast 2003 ja püüdsid nende põhjal välja arvutada, kui palju toidukaloreid inimesed sel aastal mitmel pool maailmas ostsid, kui palju neist kaloreist toiduna tarbisid ja kui palju ära viskasid. Selgus, et uuritud maadest raisati kõige rohkem toitu Belgias, kõige vähem aga Filipiinidel. Uuring hõlmas kaks kolmandikku maailma elanikkonnast, kuid sellest olid välja jäänud mõned teada-tuntud suured toiduraiskajad, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid. Analüüs näitas, et neis maades, kus ühe elaniku keskmine toidukulutus päevas ületas umbes 6,20 eurot, hakkas toidu raiskamine kiiresti kasvama. Kuid suuremate keskmiste päevakulutuste juures raiskamise edasine kasv aeglustus. Maailma inimesed raiskavad päevas keskmiselt 527 kalori väärtuses toitu, mida on üle kahe korra rohkem, kui toiduteadlased seni arvanud. Van den Bos Verma ja kaasautorid kirjutavad oma uurimusest ja selle tulemustest ajakirjas PLOS ONE. Autorid loodavad, et nende tööst on kasu toiduraiskamise piiramise meetmete loomisel. Allikas: https://novaator.err.ee/
  4. Eesti filosoofiaprofessor Tõnu Viik arendab koos jaapanlastega tehisintellektiga lähisuhterobotit, keda suudaks inimesed siiralt armastada. Kui inimese moodi rääkiv, liikuv ja hingav robot valmis saab, võiks ta aidata ravida ühte selle sajandi suurimat probleemi – üksindust. Parem kui inimene? "Me räägime vägagi inimnäolisest olendist, kes visuaalsel vaatlusel erineb väga vähe päris inimestest. Ta on tehtud silikoonist, sisaldab arvutit ja patareisid küll, aga on kaetud kihiga, mis katsumisel tundub nagu enam-vähem päris inimene," selgitas Viik, Tallinna Ülikooli filosoofia professor saates "Pealtnägija". Kokku tegeleb Jaapani suuruselt neljandas linnas Nagoyas roboti inimestele veelgi sarnasemaks muutmise nimel enam kui 50 teadlast. Robotit liigutavate mootorite hääletuks muutmise ja olendi hingama panemisest tähtsam on selle sisu. Jaapani projekti juures on Viigi roll leida tingimused, millele humanoidrobot peab vastama, et ta suudaks inimesi erutada ja tekitada kiindumussuhtet. Peamiselt loeb ja sünteesib ta selleks suurel hulgal teaduslikke uuringuid. Kõik kokku võttes annab filosoofiaprofessor praegu üllatavalt selge kolmeosalise retsepti: erootiline iha, huvi partneri vastu ja ühise tulevikuperspektiivi nägemine. Ehkki jutt ei käi otseselt ja ainult seksirobotite arendamisest, on Viigi sõnul emotsionaalse poole kõrval ülioluline füüsiline ligitõmbavus. Jutt on alates silmaläikest ja hääletämbrist kuni suguelundi suuruseni. "Jah, me räägime muidugi ka seksimisest, aga palju enamast. Sellised robotid on varustatud inimlike seksorganitega, kusjuures eriti meeste seksiorganite peale mõeldes on päris lihtne ehitada sünteetilist olendit, kelle seksorganid ületavad mitmekordselt selle, milleks on võimelised mehe organid," laiendas Viik. Pereterapeut Katrin Saali Saul märkis, et robotid võivad osutuda päris inimestest paremaks ka teistel põhjustel. "Intellektuaalses mõttes võib olla arvuti suurepärane partner, sest seal on ju põhjatu teadmiste allikas. Kui panna arvuti analüüsima ka inimese mikromiimikat, tema ohkeid ja näoilmeid, siis arvutid võivad olla väga kompetentsed ära tundma inimese emotsionaalset seisundit. Arvuti võib ära tunda paremini kui inimene selle viisi, kuidas inimene kontakti vajab," sõnas Saul. Eetikast pole pääsu Inimsarnaseid roboteid puudutav arutelu on jõudnud filosoofide ja tehnonohikute seast kaugemale. "Oletame, et meil on inimnäolised inimkujulised robotid, mida nendega teha võib? Kas need asjad, mis on keelatud inimene inimese suhetes, kasvõi näiteks seksuaalsuhted lastega, kui meil on selline robot," küsis president Kersti Kaljulaid juba 2018. aastal toimunud küberkonverentsil. "Me peame olema valmis just nimelt sellistele olukordadele reageerima, sest selliste robotite ehitamine muutub tõenäoliselt sama tasuvaks äriks, nagu on tänapäeval autotööstus. Need robotid hakkavad olema olema igal pool ning selleks ajaks me peame lahendama ikkagi terve hulga eetilisi küsimusi, kas sellisel olendil on mingisuguseid õiguseid ühiskonnas või ei ole," nõustus Viik. Teed tööd ja näe vaeva Professori sõnul tuleb mõelda teistelegi võimalustele. "See on muidugi küsimus, millel on ka oma hirmutav pool, sest kui ta on nii palju parem kui reaalsed inimesed, siis mis saab inimsuhetest? Kas keegi hakkab inimestega veel üldse paarisuhteid looma?" küsis Viik. Utreeritult usaldavad inimesed näiteks juba praegu pesu pesemisel inimeste asemel masinaid. Sama küsimus on suhte- ja seksiterapeutidel. Tinderi ja tuhandete teiste ahvatluste ning riskide ajastul on suhete purunemine epideemiline nii läänemaailmas üldiselt kui ka kitsamalt Eestis. Kui võrrandisse lisandub 24/7 valmis ning oma ülesannete kõrgusel armastusrobot, võib muuta see ühiskonda fundamentaalselt. "Üksikuid inimesi on tänasel päeval rohkem kui kunagi varem. Need üksikud inimesed jagunevad kaheks. Ühed on need, kes väga tahaksid olla paarisuhtes, aga nad ei leia endale partnerit. Aga siis on teine grupp, kes valivad esmakordselt inimese ajaloo juures nii suurtes hulkades vabatahtlikult üksi elamise, sest nad soovivad elada üksi," märkis Katrin Saali Saul. Suhte- ja naudinguekspert Epp Kärsini hinnangul lähevad inimesed praegu liiga varmalt kergema vastupanu teed. "Kui mingi asi läheb täna katki, siis sa viskad ta ära. Sul on võimalus kohe osta endale uus või tellida uus. Paarisuhetes on ka võib-olla nii läinud. Me anname väga kergelt alla ja pigem ei taha nagu nendesse sügavatesse valusatest teemadest minna. Lihtsam on jätta see pooleli ja võtta uus inimene," sõnas Kärsin. Viik kinnitas, et armastuse nimel pingutamine muudab seda paremaks. Õnneks on võimalik seda robotitega jäljendada. "Üks võimalus on programmeerida robotisse nõudlikkus, et teatava käitumise puhul enda suhtes ta tõepoolest jätab teid maha või tujutseb, mõõtes aeg-ajalt samal ajal väga hästi teid kui palju tujutsemist te siis nagu talute," selgitas Viik. Teisisõnu on võimalik robotile egoistlik käitumine kunstlikult sisse istutada. Täna armud robotisse, homme reedad... Iseküsimus on, kuidas suhtuda elukaaslasesse, kellel puudub lapsepõlv või ei vanane sinuga ühes tempos. Need kõlavad praegu utoopiliste mõtteharjutustena, aga Viik rõhutab, et veel kümmekond aastat tagasi oli ka isesõitev auto ulme. Isegi kui sel teel on üksjagu ebaselgust ning karisid, uskus ta, et võimalik kasu ja potentsiaal on üüratu – alustades üksikvanuritest kuni vaimupuudega inimeste elukvaliteedi parandamiseni. Viik nentis, et eri ühiskonnad võtavad suhterobotite osas väga erinevaid hoiakuid. Näiteks on Jaapanis suhtumine võimalustesse luua romantilisi suhteid tehislike olenditega hoopis avatum ja ja ootusärevam, kui näiteks Eestis, kus pole tehtud isegi uuringuid. "Euroopas peetakse seda ikkagi eetiliselt küsitavaks. Kas armumine robotisse on võib-olla kuidagi inimsuse reetmine või eiramine või teen sellega karuteene endale, kui ma ühte robotisse armun," sõnas filosoof. Allikas: https://novaator.err.ee/
  5. Portaalis osta.ee on müüki pandud kodukootud arcade-kabinet, mille peal on umbkaudu 5000 erinevate retrokonsoolide mängu. Retromängude fännile on kahtlemata tegu tõelise aardelaekaga. Olemas on klassikud nagu “Mario”, “Tank”, “Contra”, “Sonic”, “Track & Field”, “Duck Tales”, “Chip ‘N Dale”, “Crash Bandicoot” ja “Resident Evil”, “Street Fighter”, “Alien vs Predator” ja veel mitmeid teisi klassikalisi teoseid. Allikas: https://geenius.ee/
  6. Küll hakkab nädal nihusti: Forte on sunnitud teatama uuest suurest ohust, mis sihib enamikku viimastel aastatel toodetud Androidi seadmetest. Mobiili-opsüsteemi Android uus suur väljalase 10 ilmus mullu septembri alguses ja on haaranud viie kuuga endale... olematu turuosa. Asi on vist tõsine (s.t, tulemus alla 1-2 protsendi), sest turu-uurijad ei too seda opsüsteemide võrdluses isegi eraldi välja. Enamik Androidi seadmeid jooksutab endiselt 10 eelkäijaid 9.0 "Pie" ja 8.0 "Oreo", mille turuosad on jaanuari seisuga vastavalt 41,86% ja 12,6%. Seda võib paraku probleemiks nimetada, sest Saksamaa küberturvafirma ERNW leidis Androidi tarkvarast ohtliku nõrkuse, mis puudutab just väljalaskeid 8 ja 9. BlueFrag'iks ristitud nõrkus laseb Android 8 ja 9 seadmetele lähedusest pahavara paigaldada ja selle abil andmeid varastada. Seadme kasutaja ei saaks isegi aru, kui rünnak parajasti aset leiab. Ründaja peab teadma vaid seadme Bluetoothi MAC-aadressi, aga seda on vahel üsna kerge tuletada wifi MAC-aadressi põhjal. Kuna rünnak toimub Bluetooth-side abil, siis ei tohi ründaja seadmest muidugi väga kaugel olla. Teisalt toimib Bluetooth-side ideaalis isegi kuni 400 meetri kauguselt, kui tehnilisi näitajaid uskuda. Seda vähemalt Bluetooth 5.0 puhul, mida toetavaid telefone on ilmunud juba ligi kolme aasta jooksul. BlueFrag ei toimi Android 10 puhul, aga nagu öeldud, on seda jooksutavate aparaatide hulk veel tühiselt väike. Seda vähemalt kõikide maailmas kasutatavate Androidi seadmete kõrval, mida on möödunud mai seisuga 2,5 mijardit. ERNW asjatundjad ei leidnud BlueFragi nõrkust Androidi väljalasete 8 ja 9 eelkäijatest, aga see ei tähenda, et need on ohust priid. Hetkel puudutab info siiski ainult neid kaht levinud varianti. BlueFragi vastu aitab tänavu veebruaris ilmunud turvaparanduse allalaadimine. Eraldi küsimus on, et kas nutiseadme tootja kavatseb selle sinu seadmele üldse kättesaaadavaks (allalaaditavaks) teha. Google nõuab turvaparanduste väljastamist ainult suurimatelt telefonitootjatelt ja sedagi kahe aasta jooksul peale aparaadi müügilejõudmist. Aga näiteks Android 8 ilmus juba ligi kaks ja pool aastat tagasi, nii et tootjal poleks isegi kohustust värsket nõrkust "lappima" asuda. Millega tegelemiseks on neil õigus 90 päeva oodata nagunii. Allikas: https://forte.delfi.ee/
  7. Veebirakenduste arendamise koolitus on mõeldud just sulle, kui oled 16-26.aastane noor, kes ei ole omandanud kõrgharidust ja praegu ei tööta ega õpi. Antud koolitus on TASUTA! Esimene selline koolitus leiab aset juba: 16.03-22.04.2020 BCS koolitused toimuvad Tallinnas (Aia,7) Kui sulle pakub see huvi, siis uuri lähemalt siit: https://www.bcskoolitus.ee/koolitus/veebirakenduse-arendamise-koolitus-2/
  8. Uuringufirma Dive poolt värskelt läbi viidud valdkonnauuring selgitas taas välja parimat teenindust pakkuvad pangad. Eesti parima teenindusega panga tiitli pälvis tänavu ülekaalukalt LHV. Teeninduskvaliteedi uuring viidi läbi mystery shopping ehk testostude meetodit kasutades. Eestis külastati viie jaepanga esindusi suuremates linnades (Tallinnas, Tartus ja Pärnus). Uuringus osalesid LHV, Luminor, SEB, Swedbank ja Coop Pank. Igasse panka sooritati kokku 10 külastust, kus testkliendid pöördusid teenindaja poole sooviga avada pangas konto. Parima tulemuse saavutanud LHV tulemus oli tänavu 90,9%, teisele kohale platseerus Luminor (71,3%) ning kolmanda koha saavutas SEB (69,1%). „Teeme järjepidevalt tööd, et pakkuda klientidele lisaks mugavatele teenustele ka parimat klienditeenindust ja seetõttu oleme väga rahul, et see ka uuringutulemustes kajastub. Selleks, et iga klient tunneks end oodatuna ja vajalikuna, paneme suurt rõhku teenindajate koolitamisele, sisemisele hindamisele ja klientide tagasiside küsimisele,” kommenteeris LHV teenindusjuht Kristel Roostfeldt. LHV-s on käimas just teeninduskuu. Kristel Roostfeldti sõnul pannakse tavapärasest rohkem rõhku suurepärasele teenindusele – teenindajaid koolitatakse, testitakse rohkem ja tunnustatakse parimaid. „Veebruaris on teeninduse teemad jutuaineks tegelikult kogu LHV-s, kuna siis tutvustatakse kliendihaldurite ja teenindajate tööd põhjalikumalt ka teistele. Kindlasti märkavad teeninduskuud ka kliendid,“ tutvustas teenindusjuht. „Alustame ka kontorit külastavatelt klientidelt tagasiside küsimist. Just ausa tagasiside saamine on üks võimalus oma teeninduskvaliteeti veelgi tõsta. 2019. aastal andis meile oma kogemusest märku rohkem kui 36 000 klienti, sel aastal loodame seda hulka veelgi kasvatada,“ lisas Roostfeldt. Uuring näitab, mida parandada Kui LHV tulemus oli ka selle aasta uuringus suurepärane, tõi uuringufirma DIVE välja, et võrreldes 2018. aastal läbi viidud uuringuga on pankade keskmine teenindustase Eestis üldiselt langenud – 2018 oli keskmiseks näitajaks 81%, kuid 2019. aasta uuringu keskmine tulemus oli 71,8%. Suure muutuse taga aga ei ole tingimata langenud teenindustase, vaid muutused metoodikas. Ankeedis asetati suurem rõhk müügioskuste ja kontakti lõpetamise aspektidele, kuna need on need, mis on siiani olnud nõrgimate tulemustega ja olulised, et säilitada olemasolev või uus kliendikontakt. Baltikumi parima teenindusega pangandus on üldiselt Leedus, kus keskmiseks tulemuseks on 82,7%. Läti oli Baltikumi keskmise lõikes teisel kohal. Uuringust selgus, et Eesti pankade teenindajatel jääb kõige enam vajaka lisamüügi oskustest – lisateenuseid pakuti testklientidele vähem kui pooltel juhtudel. Samuti olid nõrgad tulemused kontakti lõpetamisel ja kliendi vajaduste väljaselgitamine, kus vaid natuke üle poolte teenindajate selgitasid kliendi vajadused põhjalikult välja. Samas paistsid Eesti teenindajad paistsid silma korrektse välimuse ja heade suhtlemisoskuste poolest, kus koondtulemused olid maksimumilähedased. Lisaks olid Eesti pankade teenindajad üsna tugevad kontakti loomisel ja võimaluste/lahenduste väljapakkumisel. Balti riikide juhtiv klienditeenindusuuringutele keskendunud ettevõte Dive Eesti viib valdkonnauuringuid läbi regulaarselt, pakkudes objektiivsetel alustel põhinevat infot klienditeeninduse taseme kohta erinevates sektorites. Pankade klienditeeninduse taset võrdlev valdkonnauuring viidi läbi 2019. aasta neljandas kvartalis. Allikas: https://geenius.ee/
  9. Tuhandet teadlast ja 22 varasemat teadustööd hõlmav uuring kaardistas pea kõik maailmas olevad vähitüübid. See võimaldab uute ravimeetodite välja arendamist ja haiguse varasemat avastamist. Teadusajakirjas Nature ilmunud uuringu raames kaardistati 2658 erineva vähitüübi geneetiline kood. Tänu sellele saab tulevikus täpsemalt hinnata, millise vähiga tegemist on ja välja töötada sellise raviskeemi, mis sobib paremini nii patsiendile kui ka just selle konkreetse vähitüübi puhul. Igal aastal maailmas umbes 8 miljonit inimest hukutavat vähki tekitavad meie enda rakud, milles on toimunud geenimutatsioonid, mis toovad kaasa kontrollimatu jagunemise. Enamik seni vähi tegevuse kohta teada olevast informatsioonist pärineb aga vaid väga väikesest osast seni kaardistatud genoomist. Kolmandiku patsientide puhul ei olnud arstidel ja teadlastel näiteks seni aimugi, miks nende rakud kasvajateks arenesid. Nüüd on aga pea kõikide võimalike kasvajate genoomid kaardistatud. Leiud näitavad, et kasvajaid on väga erinevaid - olemas on tuhandeid erinevaid geenimutatsioone, mis neid tekitavad. Isegi ühe kasvaja sees on enamasti geenimutatsioone mitu - keskmiselt neli või viis põhimutatsiooni ühe kasvaja kohta. Nende kaardistamine võimaldab teadlastel ühes personaalmeditsiini arengu ja geenipankade arendamisega välja töötada sellised raviskeemid, mis keskenduksid just konkreetse kasvaja mutatsioonidele ning sobiks ka individuaalse patsiendiga. Võimalikud ohukohad on suuresti kaardistatud. Samas paljastas teadustöö ka olulise kitsaskoha - umbes viie protsendi kasvajate puhul ei täheldatud ühtegi mutatsiooni, vähemalt näiliselt. Mitmed teadlased on nüüd töötamas selle kallal, et välja selgitada, miks nii on. Tööd vähi lõplikuks seljatamiseks on aga veel palju teha ning see on hädavajalik. Arvatakse, et tulevaste aastakümnete jooksul kasvab vähki haigestunud inimeste hulk veel umbes poole võrra. Allikas: https://forte.delfi.ee/
  10. Maanteeamet tegi kokkuvõtte olukorrast liikluses 2019. aastal ja kohal oli ka politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo, kes andis ülevaate politsei seisukohalt. Järelvalve maht suurenes oluliselt ja seda peamiselt tänu tehnoloogiale ehk mobiilsete kiiruskaamerate kasutusele. Oluliselt aitas ajaressursse kokku hoida ka lühimenetluse kasutuselevõtt. Lühimenetlusi tehti üle 50 000, foori-, kiirus- ja mobiilsete kaamerate poolt tehti 139 279 trahviteadet, nendest 22 203 olid mobiilsed kiiruskaamerad. Kokku panustati järelvalvesse 517 448 tundi ja väärtegude arv suurenes 28%. Keskmised trahvisummad kiiruse ületamise eest Piirkiiruse ületamine kuni 20 km/h tegi keskmiseks trahvisummaks 49 eurot. 20-40 km/h eest oli keskmine trahvisumma 150 eurot, 40-60 km/h puhul oli keskmine trahv 450 eurot ja üle 60 km/h rikkumise eest 760 eurot. Suuremate rikkumistega kaasneb sageli ka muu karistus, nagu lubadest ilma jäämine või ka arest. Joobes juhtimise puhul kehtib ikka kurb loogika, et kui on pidu, siis on ka numbrid suuremad. Kõige rohkem juhte tabati jaanipäeval – 118. Järgmine kurb päev on millegipärast emadepäev, kui tabati 89 juhti. Nendele järgnevad 21. august ehk taasiseseisvumise järgne päev ja 25. juuni ehk jaanipäevale järgnev päev. Mobiilse kiiruskaamera rekord on 2 tunni jooksul 500 rikkumist Tallinnas, Tammsaare teel. Seal võib olla põhjuseks ka see, et tegemist on uue liikluskorraldusega, kus varem oli lubatud 70 km/h ja ka tee on mitmerealine. Allikas: https://geenius.ee/
  11. Keegi äkki oskab soovitada mingit head playlisti?
  12. Suured ettevõtted kaitsevad oma toodete teenimisvõimekust enamasti kiivalt. Google otsustas sel aastal aga esmakordselt avalikuks teha, kui palju nemad YouTube'i abiga raha kokku ajavad. Sel aastal on Google'i emafirmat Alphabetti mõjutanud mitmed muutused - näiteks taandusid ettevõtte igapäevasest juhtimisest selle ammused juhid Larry Page ja Sergey Brin. Ettevõtet juhib nüüd endine Google'i tippjuht Sundar Pichai. YouTube'i teenimisnumbrid lähtuvadki nüüdsest Pichai võimuses oleva Alphabeti eelmise aasta viimase kvartali kasumiaruandest, mis näitab, et kolme kuuga teeniti YouTube'i reklaamidega kokku viis miljardit USA dollarit. Samuti avaldati numbrid aasta lõikes - kogukäive oli YouTube'il 15 miljardit dollarit, mis moodustas suurkorporatsiooni kogukäibest umbes kümme protsenti. Lisaks sellele arvestatakse eraldi ka YouTube'i tasulisi kasutajaid (YouTube Premium) ning muusikaplatvormi YouTube Music tellijaid. Nende lõikes on Google'il kokku 20 miljonit tasulist klienti ning lisaks veel 2 miljonit klienti, kes kasutavad Google'i tasulist teleteenust. YouTube'i ost on seega Google'i jaoks väga kenasti ära tasunud. Ettevõte omandas videoplatvormi 2006. aastal umbes 1,7 miljardi dollari eest, mis nüüd juba ühe kvartaliga ära mitmekordselt tagasi teenitakse. Kuidas on need numbrid aga võrdluses konkurentidega? Kui võtta kogu Facebooki reklaamide maht, siis Google'i käive moodustab sellest umbes viiendiku, võrreldes aga Amazoni mänguritele suunatud striiminguplatvormiga Twitch, ollakse kuuekordselt ees. Kokku teenis Alphabet eelmise aasta viimase kvartaliga 46 miljardit dollarit tulusid ning kasvatas üle-eelmise aastaga võrreldes käivet koguni 17 protsenti. Tähelepanuväärne on ka tohutu kasuminumber - ettevõtte sõnul on 10,7 miljardit dollarit sellest puhaskasum. Jääb õhku aga küsimus - miks ettevõte siiski YouTube'i teenimisnumbrid avalikustas? Spetsialistide sõnul tasub põhjust otsida sellest, et Google'i käive ei olnud nii suur, kui ennustati. Nii tahtiski tehnoloogiafirma investoritele näidata, et kuigi näiteks otsingutulemustest tulenev käibe kasv jäi umbes 15 protsendi ligi, siis YouTube'i reklaamide vallas kasvati koguni 36,5 protsenti. Allikas: https://forte.delfi.ee/
  13. Oksjoniportaal Exleasingcar on keskendunud peamiselt paari aasta vanustele sõidukitele, mida on sageli kasutatud liisinguautodena ja millele kehtivad ka tehasegarantiid. Portaalist leiab igal hetkel tuhandeid sõidukeid ning kümneid oksjoneid, kusjuures kokku on koondatud sõidukid nii Eestist, Lätist ja Leedust kui ka Saksamaalt, Hollandist, Austriast, Belgiast, Itaaliast, Prantsusmaalt ja teistestki Euroopa riikidest. Kõik sõidukid peavad olema eelnevalt läbinud tunnustatud esinduses või remonditöökojas tehnilise kontrolli, mis tagab ostjale kindluse, et ta ei osta kahtlast autot. Autode valik vastab täpselt eestlase maitsele Kuna enamike müügil olevate sõidukite puhul on tegu 2-5 aastat vanade liisinguautodega, on neil ette näidata kogu hooldusajalugu. Samuti on kuulutuste juures toodud välja sõiduki VIN-koodid, mille järgi saab inimene ka ise välismaistest portaalidest sõiduki ajaloo kohta uurida. Uurisime natuke oksjoneid ja varasemaid tulemusi ning vaatame, mida huvitavat leida on. Näiteks eelmisel aastal müüdi üks 2015. aasta BMW i3 elektriauto 10 500 euroga. Hetkel on kõige odavam sarnane auto Eestis müügil 16 000 euroga. Sama väljalaskeaastaga Tesla Model S (386 kw) leidis uue omaniku 37 555 euroga, kusjuures auto läbisõiduks oli 70 000 km. Oksjonisaidil on valdav enamus siiski just eurooplaste lemmikautosid ja see klapib ka eestlaste maitsega. Meil populaarsete autode valik on seal eriti suur – Volkswagenid, Audid ja BMWd. Võimas Volkswagen Passat 13 500 euroga Võimsa, 240-hobujõulise diiselmootoriga Volkswagen Passati keskmiseks müügihinnaks on 2019. aasta tulemuste järgi 13 500 eurot. Kõik on 2015. aasta autod ja keskmise läbisõiduga 150 000 kilomeetrit. Natuke vähem võimsa, 190-hobujõulise Passati keskmine hind tuli 10 400 eurot, aga seal on sees mõned üle 200 000 km sõitnud autod, mis on soodsamad ja seega tõmbavad keskmist hinda natuke alla. aasta Audi A6 mudeli keskmine müügihind oli oksjonil 13 700 eurot. Arvutuses on sees erinevate mootoritega versioonid, aga valdavalt on siiski tegu 2-liitriste diiselmootoriga. Sama aastakäigu BMW X5 linnamaasturi keskmine hind oli 20 790 eurot. Tahad midagi natuke erilisemat? Populaarse Volvo XC60 hinnad on keskmiselt 15 400 eurot aga kui midagi natuke erilisemat otsida, siis hetkel on käimas mitu oksjonit Volvo XC90 T8 pistikhübriidi peale, millel on 400 hobujõudu ja ligi 40 kilomeetrit elektrilist sõiduulatust. Võimas ja luksuslik Volvo, millel on ka Bowers&Wilkinsi helisüsteem, on oksjonil miinumhinnaga 32 400 eurot. Eelmise aasta andmed näitavad, et üks selline ongi saanud uue omaniku 32 200 euroga. Tahad midagi veel rohkem teistsugust? Kui natuke otsida ja oodata, siis leiab ka seda. Eelmisel aastal leidis uue omaniku 2016. aasta Range Rover Sport, mis on küll päris suure läbisõiduga (160 000 km), aga võimsusega 340 hobujõudu, sai lõpptulemuseks 27 100 eurot. Silma jäi ka üks Maserati Levante linnamaastur, mille miinimumhinnaks on 40 000 eurot. Kuna oksjonid käivad pidevalt, autod müüakse kiirelt ja peale tulevad uued, siis on raske välja tuua aktiivseid oksjoneid. Uurige ise, mis autod hetkel oksjonitel on ning külastage seda lehte regulaarselt, et kõige magusamaid pakkumisi mitte maha magada. Eraisikuna Exleasingcari platvormilt sõidukeid ostes tuleb arvestada ka Leedu regulatsioonidega, mistõttu lisandub makstavale summale (oksjoni lõpphind, transport ja tasud) 21% käibemaksu. Firmana oksjonilt sõidukeid ostes kehtivad Euroopa Liidu tavapärased käibemaksu regulatsioonid. Allikas: https://geenius.ee/
  14. Legendaarne videomängutootja Nintendo kõhkles enne kaua, kui otsustas mobiilimänge tootma hakata. Tundub aga, et see samm on kuhjaga ära tasunud. Oma mänguseadmete eelistamine on Jaapani ettevõttele alati prioriteet olnud ja nutiseadmetel on popid pigem teistsugused elamused, kui säherdused peresõbralikud ja konservatiivsed lustikogemused, mille poolest Suur N tuntud on. Nintendo esimese mobiilimängu "Super Mario Run" ilmumisest on nüüd möödunud siiski juba natuke üle kolme aasta – ja tundub, et riskantne otsus laieneda on igati edukas. (Jah, jätan meelega sotsiaalvõrgulaadse toote "Miitomo" arvestamata.) Nintendo on väljastanud seni kuus mobiilimängu, Androidi ja Apple'i nutiseadmete kasutajad on laadinud neid alla 452 miljonit koopiat ja teosed ise on kogunud tootjale miljard USA dollarit käivet (910 000 eurot). 61% ehk enamik sellest pärineb üllatuslikult üheltainsalt teoselt, 2017. a veebruaris ilmunud taktikaliselt rollikalt "Fire Emblem Heroes". Rahateenimisvõimelt teisel ja kolmandal kohal on vastavalt "Animal Crossing: Pocket Camp" ja "Draglia Lost", aga nende panus on pigem tagasihoidlik, 12 ja 11 protsenti kogu käibest. Üllatusena saabub ka tõdemus, et lausa Nintendo maskotiks kujunenud Super Mario polegi järelikult mobiilivallas eriti raha teeninud. Tema nime kandvaid mobiilimänge on juba kolm. Aga nagu mainitud, erinevad Nintendo tugevused sellest, mida nutiseadmetel mängijad tavaliselt eelistavad. Edukaim Mario-mobiilimäng on mullu septembris ilmunud "Mario Kart Tour" (8% käibest), millele järgnevad "Super Mario Run" (7%) ja "Dr. Mario World" (1%). Allalaadimiste poolest on edukaim "Super Mario Run" (244 miljonit koopiat). Enim raha ligimeelitav "Fire Emblem Heroes" on kogunud aga vaid 4% allalaadimistest ehk 18,08 miljonit koopiat. Nagu mobiilimängunduseks tavaks, on Nintendo teosed tasuta allalaaditavad, aga maksta võib mitmesuguste lisade eest, mis mängukogemust rikastavad või sinu kasuks kallutavad. Nintendo kaks peamist turgu on kodune Jaapan (54% käibest) ja USA (29%). Lõpetuseks teinegi rõõmusõnum Nintendo fännidele. Mänguseadet Switch on müüdud juba 52,48 miljonit eksemplari. See ületab isegi legendaarse SNES / Super Famicomi tulemuse (49,1 mln). Allikas: https://forte.delfi.ee/
  15. Kui eelmine aasta oli suurte mängude poolest üsna lahja, siis 2020 on neid pilgeni täis. Kohale jõuavad mitmed suured hitid, mida oleme oodanud juba aastaid. Alla oleme kokku kogunud 10 kõige olulisemat 2020. aastal ilmuvat videomängu, mida sa kindlasti proovima pead. Doom: Eternal 2016 aastal ilmunud legendaarse “Doomi” uusversioon näitas, et klassikuid on võimalik moderniseerida selliselt, et neist leiaksid endale midagi nii vanema kui ka noorema põlvkonna mängijad. “Doom” oli tempokas, verine ja pea igakülgselt võrratu. “Doom: Eternal” näib olevat 2016. aasta “Doom” korda kümme. Jätkuvalt saab mõistagi deemoneid märgadeks plekkideks kõmmutada, kuid nüüd on tasemed suuremad ja võimalusi ringi liikuda on rohkem. Videotes nähtavad platvormerielemendid tunduvad küll veidi kahtlased, sest sellised asjad ei taha esimese isiku vaates eriti töötada, kuid sellest hoolimata on kriitikute esmamuljed seni olnud positiivsed. “Doom: Eternal” ilmub 20. märtsil arvutile, PlayStation 4 ja Xbox One’i konsoolidele, Stadiale ja hiljem ka Switchile. The Last of Us: Part 2 Esimene “The Last of Us” on üks kõige paremini jutustatud looga videomänge, mis eales loodud. Ma pole kindel, kas teine osa suudab eelkäijale silmad ette teha või isegi sellega samale pulgale tõusta, kuid lootma peab. Esimesest “The Last of Usist” on tagasi Ellie, kes on nüüd saanud vanemaks, aga treilerite järgi otsustades ka vihasemaks. Uuesti annab ennast näole ka Joel, kuid erinevalt esimesest osast astub mängija sel korral Ellie saabastesse. Üks on igatahes selge – tegu saab olema väga kvaliteetse videomänguga, millel on küljes arendaja Naughty Dogi kvaliteedimärk. Plaani maikuusse nädalake puhkust ja varu aegsasti pabersalfakaid, et niiskeid silmi kuivatada. “The Last of Us: Part 2” ilmub PlayStation 4 konsoolile 29. mail. Cyberpunk 2077 On kummaline mõelda, et “Cyberpunk 2077” hakkab lõpuks valmis saama. See on alates 2012. aatast mänguarendusahjus küpsenud ning on alates sellest ajast olnud igal aastal minu oodatuimate mängude nimekirja tipus. Juba pool aastat enne selle mängu ilmumist võime ilma igasuguse liialduseta öelda, et 2020. saab olema “Cyberpunki” aasta. Haip selle mängu ümber on mäekõrgune, seda on nii kaua oodatud ja mis kõige olulisem – tundub, et see võib ka ülikõrgetele ootustele vastata. Ja noh, tegelikult ei saa ju olla kindel, et “Cyberpunk 2077” üldse sel aastal kohale jõuab. Hiljuti lükati mängu ilmumiskuupäev edasi aprillist septembrisse ning “The Witcher 3”, arendajate eelmine mäng, lükkus samuti korduvalt edasi. Aga nii jubedatest asjadest ei tasu rääkida. “Cyberpunk 2077” ilmub kindlasti selle aasta 17. septembril. Halo Infinite Koos uue Xboxiga jõuab aasta lõpus kohale ka uusim “Halo”. Maser Chief naaseb pärast viieaastast pausi, et tülikatele tulnukatele uuesti koht kätte näidata. Peale selle ei ole järgmise “Halo” kohta tegelikult veel palju teada. See peaks ilmuma koos Xbox Series X-iga, seega graafika saab olema kahtlemata kena. Arendajad on ka lubanud, et võrreldes “Halo 5” on “Infinite’i” lugu inimlikum, mida iganes see tähendab. Ja ära muretse – sul ei lähe vaja Xbox Series X-i, et uut “Halot” mängida. Järgmine Xbox ilmub ilma eksklusiivsete mängudeta ja seega jõuab “Infinite” ka Xbox One’ile ja arvutile. “Halo Infinite” ilmub 2020. aasta lõpul veel avalikustamata kuupäeval arvutile, Xbox One’ile ja Xbox Series X-ile. Resident Evil 3 2019 aasta alguses ilmunud “Resident Evil 2” uusversioon müüs mühinal ja see hinnati aasta üheks parimaks mänguks. Kolmanda mängu moderniseerimine oli seetõttu vaat et vältimatu. Ja miks ka mitte? “Resident Evil 2” uus tulemine tõestas, et uue kuue saanud vanadel mängudel on turgu. Uuendused ei piirdu ka ainult visuaalse viimistlusega, vaid kõik on nullist uuesti üles ehitatud, alates mängumootorist kuni (jumal tänatud) häälnäitlemiseni. Juhuks kui mälu vajab värskendamist – “Resident Evil 3” tegevus toimub teise mänguga paralleelselt ja mängu peategelane on Jill Valentine, kes üritab põgeneda zombidest pilgeni pungil Racoon City’st. Dreams Klassikalises mõttes “Dreamsi” videomänguks kutsuda ei saa. Pigem on tegu mänguarenduseks vajalike tööriistade komplektiga, millega on kõigil võimalik enda videomäng kokku klopsida. See ei tähenda siiski, et “Dreamsi” peaksid ette võtma ainult arendajad. Mängu pakutavad tööriistad on lihtsasti kasutavad ning aja ja pühendumusega saavad kõik õppida enda mänge looma. Ja luua saab tõepoolest kõike – “Dreamsis” on juba kokku pandud tulistamismänge, strateegiat, platvormereid, PlayStation 5 prototüüp ja mitmed teisi ülimalt muljetavaldavaid asju. Muidugi on võimalik teiste loomingut ka ise läbi mängida. “Dreams” ilmub PlayStation 4 konsoolile 14. veebruaril. Ghost of Tsushima Kui sa oled üks paljudest inimestest, kellele meeldis “The Witcher 3”, siis “Ghost of Tsushima” peaks kindlasti olema sinu 2020. aasta üks oodatumaid mänge. Tegu on 1270-datel aastatel Jaapanis toimuva avatud maailmaga seiklusmänguga. Saab avastada, ratsutada, hiilida, tegelastega rääkida ning teha pea- ja kõrvalmissioone. Kirsiks tordil on see, et “Ghost of Tsushima” on PlayStation 4 eksklusiivmäng ja need on enamasti üsna hästi välja kukkunud. Mängu teeb valmis Sucker Punch, kes on varasemalt mängijateni toonud võrratu “Infamousi” mänguseeria. “Ghost of Tsushima” ilmub sellel aastal veel avalikustamata kuupäeval PlayStation 4 konsoolile. Tõenäoliselt näeme seda mängu ka PlayStation 5 peal. Wasteland 3 Sarnaselt “Resident Evilile” on “Wasteland” veel üks hea näide, kuidas pika ajalooga mänguseeriat 21. sajandisse tuua. Kõige esimene “Wasteland” ilmus juba kaugel 1988. aastal ja kujunes ajapikku kultusklassikuks. 2013. aastal hooandjate poolt rahastatud “Wasteland 2” kujunes aga nii edukaks, et välja otsusati tuua ka kolmas osa. “Wasteland 3” on kõigupõhine strateegiamäng, mille tegevus leiab aset postapokalüptilises maailmas jäises Colorado osariigis. Mängijad peavad hinge sees hoidma sõduriterühma viimastel ellujäänud liikmetel. “Wasteland 3” ilmub 19. mail arvutile, Xbox One’i ja PlayStation 4 konsoolidele ning hiljem ka Switchile. Watch Dogs: Legion Tundub, et võrreldes eelmiste “Watch Dogsidega” on “Legion” tubli samm edasi ja sellest mängust võib saada hea indikaator, milleks on võimelised järgmise põlvkonna mängukonsoolid. Lähitulevikus Londonis toimuva “Legioni” peategelane ei ole üks kindel inimene, vaid kõik, keda saab tänaval kohata. Ülivõimsa küberturvafirma vastu saab võitlema värvata 80-aastase vanaema, 20-aastase punkari ja kõik teised, kes nende kahe äärmuse vahele jäävad. Kõigil tegelastel on erinevad omadused. Mõni oskab kakelda, teine on häkker, kolmas on rooli taga kibe käsi. Kuid kõik ei ole lust ja lillepidu – vanaema võib küll olla edukas muukvaras, kuid ta võib ühel hetkel lihtsalt ka vanadusse ära surra. Ja “Legionis” surmast tagasi ei tulda. “Watch Dogs: Legion” peaks ilmuma aasta teises pooles arvutile, praeguse ja järgmise põlvkonna konsoolidele ja Stadiale. Half-Life: Alyx Kuna “Half-Life: Alyxit” saab mängida ainult virtuaalreaalsusprillidega, siis suure tõenäosusega jätavad paljud selle mängu vahele. Millest on kahju, sest tegu on esimese uue mänguga legendaarses “Half-Life’i” seeria alates 2007. aastast. Sellegipoolest tundub, et “Half-Life: Alyx” on korralik täispikk mäng ja mitte paaritunnine tehnikademo, millega üritatakse müüa Valve’i uut VR-seadet. Lubatakse, et “Alyxi” läbimiseks läheb vähemalt sama kaua kui “Half-Life 2” lõppu jõudmiseks. Ja see mäng ei ole üldse mitte lühike. Nii et kui sul on VR-prillid olemas, siis proovi “Alyxit” kindlasti. Kui ei ole, siis leia sõber, kellel on VR-prillid ja mängi “Alyxit” koos temaga, sest tegu tundub olevat igati kvaliteetse videomänguga. Ja no see on ikkagi uus “Half-Life”, seda lihtsalt peab oma silmaga nägema. “Half-Life: Alyx” ilmub arvutile märtsis ja selle mängimiseks on vaja VR-seadet. Kuni “Alyxi” ilmumiseni saab kõiki vanu “Half-Life’i” mänge nautida tasuta. Allikas: https://geenius.ee/
×
×
  • Loo uus...

Oluline informatsioon

Selle veebisaidi paremaks muutmiseks oleme teie seadmesse paigutanud küpsised . Võite kohandada oma küpsiste seadeid , vastasel juhul eeldame, et te olete küpsiste kasutamisega nõus kui jätkate veebisaidil sirvimist.. Palun lugege läbi Kasutustingimused ja Privaatsuspoliitika.