Logic
-
Postituste kogus
2 316 -
Liitus
-
Viimati külastas
-
Tagasiside
100% -
VP$
592 [ Anneta ]
Kõik, mis on postitatud Logic poolt
-
Müün! -
bump!
-
Päeva lõpuks saab madalas pensionis süüditada vaid vähest rahvaarvu ehk maksumaksjaid ning kindlasti ka asjaolu, et vanureid on iga aastaga üha rohkem. Ei suregi maha enam raisk
-
Päris saasta pole ka vaja toota. Oma eurovaimustusega võid minna tead küll kuhu. Tänu riigile on sul haiglad, kiirabi, politsei, tänavavalgustus jne. Seega ära targuta, kui ise reaalselt midagi ei tea. See kohtu võidu teema on ka vastav. Ei ole see nüüd midagi nii lihtne, et kui oled piisavalt nutikas, siis võidad kõik kohtuasjad. Selgitame siis seda natuke matemaatika keeles Ütleme, et on mingi seadus ning tõenäosus, et inimene alusetult süüdi mõistetakse on 10% ja et süüdlane jääb karistuseta on 1% tõenäosus. Minu küsimus oleks, kas see seadus on sellisel kujul mõistlik? 10 inimest 100-st saab karistada ilma, et ta midagi oleks teinud. Aga 100-st süüdi olevast inimesest pääseb 1 ära. Minu jaoks on see jama. Mulle meeldib selline seadus rohkem, kus need numbrid on vastupidi. 100 süütust 1 jääb süüdi ja 100 süüdlasest 10 pääseb minema. Olgu minupoolest, et pooled süüdlased saavad minema ja 1 süütu saab karistada. Parim seadus ongi selline, kus süütuid kannatajaid on vähe ning süüdlased saavad reeglina karistada. Ja see käib kõigi teie haterite pihta, mõelga natuke laiemalt mitte ainult 1 sündmuse põhjal. Seadused on vigased (ei ole olemas ideaalset) ning kuna keegi teist siin juurat ei õpi, siis ma ei eeldagi, et keegi teist mõistaks, kui keeruline on muuta kasvõi 1 seadust ilma, et see mõjutaks kümneid teisi. Bürokraatia ei ole lõbus teema.
-
Ostan!
-
Müün!
-
Lapsed tuttu!
-
Pilveatlast, ülikõva film. Esimene kord ei pruugi kõigest aru saada, kuid seda parem on teine kord vaadata ;D
-
Ma tean kes täna joogid teeb!
-
Õigekiri 321
-
Müün!
-
Ostan! Ostan!
-
Ostan!
-
Müün!
-
Ostan
-
Müün!
-
Ma võin ka eksida, aga minuarust on see põhjus selles, et ülemistes kihtides on 0 kraadi või rohkem ning jah kui ta ükskord maani jõuab, siis jäätub hetkega (kokkupõrkel gaasid eralduvad ja temp langeb vms)
-
Ma sain korralikult kõhu punni, rohkem pole vajagi
-
müün!
-
Müün!
-
5 / 10
-
6 / 10
-
Müün!
-
võtsin natuke
-
1) Väike veeringe: Vesi aurustub õhku ja muutub pilveks. Sealt sajab see vihmapiiskadena alla merre. Suur veeringe: Vesi aurustub õhku ja muutub pilveks. Veepiisad sajavad taevast alla maa peale. See imbub läbi maapinna ja lõpuks läheb põhjavette. Siis algab kogu asi uuesti. 2) magevesi(enamus on poolustel tahkel kujul) ja soolane vesi 3)Ookeanid. Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. (iseloomusta lol? Suur hulk soolast vett ) 4)Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast. 5) Seal lahustunud soolade tõttu, soolsus oleneb setetest, avatusest ookeani(te)ga ja allikatest ja suubuvatest jõgedest ( magevesi ). 6) Temp sõltub hoovustest, geomeetrilisest asukohast ja vb midagi veel 7) Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. 8)Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike. 9)Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel.