Jõe voolu kiirust mõjutab lähtme ja suudme vaheline kõrgus aka astang vist (loodustõpetus natuke roostes). Kui astang on suur ehk ütleme, et seal, kus jõgi alguse saab on maapinna kõrgus 300m merepinnast ja seal, kus suubub on maapinna kõrgus 50m merepinnast, siis astang on 250m. Seega on seal voolukiirus suhteliselt suur (kui see ei ole muidugi väga pikk jõgi). Aga kui lähtme ja suudme vaheline astang on väike, nt 10m, siis ilmselgelt ei saa seal ka vesi eriti kiirelt voolata. Sama loogika on, kui kallad piima laua peale, siis see valgub laiali, aga kui sa tõstad lauda ühelt poolt, siis hakkab piim kiiremini madalamasse punkti voolama, mida suurem nurk seda kiiremini voolab (siin on mängus gravitatsioonijõud). Jõgedega on pmslt samamoodi. Nüüd võta kaart lahti ja otsi välja jõgi mille lähtme ja suudme vahe on kõige suurem. Soovitan uurida mägisemat ala (Eesti puhul siis künklik, kuna meil ei ole mägesi).
Miks ei alga ükski jõgi meres on ilmselge, kuna kõige madalam punkt on merepind ja vesi ei saa voolata madalamalt kõrgemale. Kui sa keerad laua täiesti kummuli, ühe servaga vastu põrandat (merepind), siis piim ei hakka ju ülespoole voolama
Pärnu jõgi on tasane ehk lähtme ja suudme vahe on väike, seega on ka voolukiirus aeglane ja kevadeti, kui lumi sulab, on seal üleujutused, kun vesi ei jõua nii kiirelt ära voolata madala astangu tõttu.
Piusa kohta ei oska ma midagi öelda, kuna ei tea selle kuju ega ka astangut.
Loodan, et see aitas, kuid pead ise ka vaeva nägema.
Ostan!