Vabateema

[5LOOPS 0]

Ühtlasi:

 

Suitsetamine on keelatud:

1) laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal;

2) koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte püsilaager ja noorte projektlaager ruumides ning nende piiratud maa-alal;

[RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010]

3) apteegi ruumides;

4) ettevõtte tootmis- ja laoruumis;

5) kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis;

6) toitlustusettevõttes, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis;

7) ettevõttes, kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid või muid teenuseid, klientidele avatud ruumis (välja arvatud majutusettevõttes);

8) sportimiseks ettenähtud ruumis;

9) riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei ole erakasutuses;

10) ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis;

11) sõitjateveoteenuse osutamiseks kasutatavas sõidukis, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 6 nimetatud sõidukis;

12) tanklaeva, kütusemahuti või tankuri vahetus läheduses;

13) tule- või plahvatusohtlike kemikaalide läheduses, tule- või plahvatusohtlike ruumidega objektil, ohtlike veoste laadimise kohas, pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses;

14) lõhkematerjali lao territooriumil, lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 meetri kaugusel, pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses;

15) kaevanduse kaeveõõntes, lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning šahtisuudmele lähemal kui 20 meetrit;

16) padrunite laadimisel püssirohu läheduses, relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis;

17) metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal;

18) jalakäijate tunnelis;

19) korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis;

20) õigusaktis ettenähtud muus kohas.

 

 

§ 44. Alaealise kallutamine tubakatoote tarvitamisele

Täisealise isiku poolt alaealise ahvatlemise, ähvardamise või muu teoga mõjutamise eest alustama või suurendama tubakatoote tarvitamist või tubakatoote tarvitamisest mitte loobuma –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 45. Tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumine

(1) Tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.

[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 46. Tubakatoote ostmine, pakkumine või üleandmine alaealisele

Täisealise isiku poolt tubakatoote alaealisele ostmise, pakkumise või üleandmise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 44 või 45 sätestatud väärteokoosseis, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 47. Tubakatoote tarvitamine alaealise poolt

Alaealise poolt suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote tarvitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

§ 48. Tubakatoote omandamine ja omamine alaealise poolt

Alaealise poolt tubakatoote omandamise või omamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

§ 49. Suitsetamine selleks keelatud kohas

Suitsetamise eest kohas, kus suitsetamine on keelatud, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

 

Haige kukk ju.

Mille kuradi pärast pead sa neid siia toppima? Viska link või tee eraldi teema.

[Kent 10]

OO Genius15, mis sa hakkasid intelligentseks? Puhta ees-ja perekonna nime kasutama hakkanud, Aplaus. Thumps Up!

[Robert 9]

Matu, lõpeta selle sita postitamine, tänks

igaüks saab seda ise ka lugeda ilma, et sa seda siia peaksid postitama

[Viis 0]

Haige kukk ju.

Mille kuradi pärast pead sa neid siia toppima? Viska link või tee eraldi teema.

 

Ragemode? Kes keelab postitada neid siia? Pointless uut teemat teha ju..

[Matu1575574097 0]

Haige kukk ju.

Mille kuradi pärast pead sa neid siia toppima? Viska link või tee eraldi teema.

 

Ok.. Ma olen kukk sellepärast, et ma tahan, et SA teaks Eesti seadusi? Et SA ei satuks pahandustesse või SA oskaksid neid vältida. Aitäh, et MA kukk olen, et SIND aidata tahan. o.0

[5LOOPS 0]

Aga ma olen MMAs käinud.

[Matu1575574097 0]

Matu, lõpeta selle sita postitamine, tänks

igaüks saab seda ise ka lugeda ilma, et sa seda siia peaksid postitama

 

See sitt mida sa adresseerid on selle riigi seadused, kus sa elad... Ja viimati, kui ma siia teemasse tulin, siis see oli vabateema, mille pealt postcount ei kogune ja ongi üldise informatsiooni levitamiseks. Miks ma ei või siis üldist informatsiooni levitada?(kuigi Imo see mida ma jagan on mitu korda targem, kui 90% mulast, mis siin käib...)

[5LOOPS 0]

Mine välja ja määri suvalistele inimestele need seadused pähe.

[Robert 9]

• Pruunkaru
   
  Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini.
  Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna.
  Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub.
  Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett.
  Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada.
  
  

[Netsky 30]

Mine välja ja määri suvalistele inimestele need seadused pähe.

 

Pigista silm kinni, kui sulle ei meeldi.

[Robert 9]

[h=1]Mutt[/h]Mutt on väike tömbi kehaga ja musta sametise karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga.
Levinud on ta peaaegu terves Euraasias. Eestis kogu mandrialal, puudub vaid saartel. Muti elutegevuse jälgi on lihtne leida arvukate "mutimullahunnikute" järgi. Need tekivad muti poolt lahtikraabitud mulla pinnale tõukamisel. Muti poolt tuhnitud mullahunnikute kaudu toimub ka käikude õhustamine. Meile näitab kuhilate rida maasisese käigu suunda ja ulatust.
Peamise osa oma elust on mutt toiduotsingul. See on põhjus, miks ta uuristab pesakambri ümbrusesse uusi käike ja urgusid. Mutt on aktiivses tegutsemises ööpäevaringselt. Seetõttu on tal suur energiakulu ning ta on väga ablas. Ta võib süüa päeva jooksul märksa rohkem, kui ise kaalub. Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib - hiiri, konni, madusid ja teisi mutte. Põhitoiduks on tal vihmaussid, mida ta varub talveks.
Kevadel sünnib mutil 3...8 abitut poega, kes iseseisvuvad 1 kuu vanuselt. Suguküpseteks isenditeks saavad 1 aastaselt.
Aedades tuhnivad mutid üles mullahunnikuid ning uuristavad käike peenardesse. Sellega tekitavad nad inimestes suurt meelehärmi ja pahameelt. Olulisem on aga see, et mutt hävitab mitmesuguseid kahjurputukaid ning kobestab mulda. Mutti on kütitud tema karusnaha pärast. Looduskaitse all ei ole.

[5LOOPS 0]

Hõbekajakas

Kaitse Eestis. Hõbekajakas pole Eestis kaitsealune liik.

 

Millal võib Eestis kohata. Hõbekajakat võib Eestis kohata aastaringselt.

 

Välimus. Pea, kael ja kõht on valged. Selg ja tiivad on hallid. Tiiva otsad on mustad, valgete täppidega. Nokk on kollane, punase laiguga. Jalad on heleroosad, Eestis elaval alamliigil ka kollased. Isaslinnud on suuremad kui emaslinnud.

 

Segamini võib ajada... Euroopas kalakajakaga, tõmmukajakaga ja koldjalg-hõbekajakaga. Hõbekajakas on kalakajakast suurem ja tiibadel on rohkem heledaid märke, samuti on nokal punane laik, mida kalakajakal ei ole. Tõmmukajakast eristab teda täiesti valge tiivaalune ja heledam selg. Hõbekajakal on koldjalg-hõbekajakast lühemad jalad, tiivad ja kael ja heledam selg ning tiivapealsed. Ameerikas on samuti mitmeid sarnaseid kajakaliike, keda eraldi siinkohal välja tooma ei hakka.

 

[p j god 0]

Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel.

 

Lol ei teadnudki

[Robert 9]

Lol ei teadnudki

Kas sa seda teadsid?

 

[h=1]Orav[/h]Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti inimese lähikonnas ja ei pelga teda eriti.
Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20…25 cm, saba pikkus on 19…21 cm ja nende kaal on vahemikus 170…400 g.
Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse-segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal suunda muuta ja ka hoogu pidurdada.
Oravad on päevase eluviisiga. Nad on segatoidulised, kuid eelistavad siiski pähkleid ja mitmesuguste taimede seemneid. Nad söövad meelsasti ka linnupoegi, nende mune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need peidetakse kas puuõõnde või sambla alla, kust toiduks vajalik talvel lõhna järgi üles otsitakse.
Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahest isegi suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab ta kuiva rohuga. Selles armastavad elada aga kirbud, kes sunnivad oravat üsna sageli elukohta vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Isegi väga külma ilmaga ei lange temperatuur selles eriti madalale.
Oravatel on aastas tavaliselt kaks pesakonda poegi - kummaski reeglina neli või viis poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Silmad avanevad neil alles kuu aja vanuselt. Seetõttu hakkavad pojad ka alles kuu aja vanuselt pesast väljas käima. Seetõttu on neil väiksem võimalus kiskjate saagiks langeda. Imetamine kestab 2…3 kuud. Kahekuuselt noored iseseisvuvad. Suguküpseks saavad nad aastaselt. Orava keskmine eluiga on viis aastat.
Peamisteks vaenlasteks on neil metsnugis ja kanakull. Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka inimene, kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta.


• 
  
  

[Kent 10]

Kas minna õppima edasi "arvutid ja arvutivõrgud" või "ehitusviimistlus"

[Netsky 30]

Kas minna õppima edasi "arvutid ja arvutivõrgud" või "ehitusviimistlus"

 

Ehitust.

[p j god 0]

Kas sa seda teadsid?

Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must.

 

Seda ei teadnud.

[5LOOPS 0]

Pojad on sündides pimedad ja paljad.

No seda ma küll ei teadnud... Tänud.

[Sander 10]

Ehitust.

 

Na, arvutid ja arvutivõrgud.

[Robert 9]

Seda ei teadnud.

Seda kindlasti teadsid

 

[h=1]Kährik[/h]Kährik on pika karmi karvaga koerlane. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul.
Kähriku looduslik levila on Kagu-Aasias. Sealt on teda viidud paljudesse Ida-Euroopa piirkondadesse, kus ta on hästi kohanenud ja muutunud tavaliseks loomaks. Eestisse toodi nad 1950. a. Praegul on kährik Eestis tavaline jahiuluk.
Kährik on oma elupaiga suhtes vähenõudlik, leppides vanade rebase ja mägra urgudega või mõne kaljupraoga. Häda korral ajab asja ära ka mahalangenud puu okste alla tehtud ase. Elab ta sega- ja lehtmetsades, taimestikurikastel jõe- või järvekallastel jne. Kährik on aktiivne öösel ja videvikus. Enne talve saabumist kogub ta endale rasvavarusid. Nimelt on kährik ainus taliuinakut tegev koerlane. Taliuinaku veedavad tavaliselt isas- ja emasloom koos. Söövad nad kõike, millest jõud üle käib. Loomsele toidule lisaks tarbivad nad palju taimset toitu. Suurt kahju tekitavad nad kohati maaspesitsevate lindude pesi ja poegi süües.
Veebruaris märtsis on kährikutel jooksuaeg. Pojad sünnivad aprilli lõpul või mais. Tavaliselt on pesakonnas 6…8 kutsikat (rekordiliselt on olnud 22). Kutsikate eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Pojad saavad nägijateks kahe nädala vanuselt. Imetatakse neid kuu aega. Noored kährikud iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Kährikud elavad kuni 12 aasta vanuseks.
Kährik on Eestis tavaline jahiloom. Looduslikeks vaenlasteks on talle suuremad kiskjad (hunt, ilves, karu).

[p j god 0]

Sander mida sa ise õppisid ? Arvuti hoolduses olid kuskil praktikal jah?

[Hidden Ninja 0]

Kas minna õppima edasi "arvutid ja arvutivõrgud" või "ehitusviimistlus"

Viimistlejana peaks olema suurem võimalus praktikakoht leida, tulevikuperpektiivis võib IT teema rohkem ära tasuda.

[p j god 0]

Robert, kährik on koerlane. Rohkem huvitaks kosmose alune teeme või WTC teemad, hakkan noid eestikeelseid filme ka just vaatama paar tükki veel vaadata.

[Sander 10]

Sander mida sa ise õppisid ? Arvuti hoolduses olid kuskil praktikal jah?

 

Mina õpin järvamaa kutsehariduskeskuses, 3ndal kursusel arvutid ja arvutivõrgud erialal. Hetkel jah praktikal paides firmas nimega Taig AS.

Põhiline tegevus on siin arvutite ja kontoritehnika hooldus ja remont.

[Kent 10]

praktikal sa teenid ise ka pappi eks?