Kohalikud valimised 2017

[Dydl 1]

Kas oleks halb vähendada valijate hulka, kes sisuliselt valivad väga labaselt endale tasuta asju?

Pensionär on arvatavasti oma elu jooksul teinud tööd, maksnud makse jne, ei näe põhjust, miks peaks nende valmisõigust piirama, aga kui statistiliselt elab keskmine 18 aastane vanemate kulul ja tööl ei käi, siis kas tal peaks olema õigus valida, kuidas tema vanemate maksuraha kulutatakse? Kui keskmine 21 aastane elaks vanemate juures ja tööl ei käiks, siis ei peaks ka tal olema valmisõigust.

 

Aus.

 

//Edit:

Lisaks saaksin vastu väidelda, et raha paigutamine ju mõjutab ka 16-aastaseid ja see, et peale põhikooli kohe tööle ei minda on mõistetav, sest kohe pole kerge leida sobivat tööd. Kindlasti ei ole ka see majanduslikult kasulik. Kas me saame öelda, et inimesed, kes töötamise asemel õpivad, on majanduslikult kasutud?

Muudetud 22. oktoober, 2017 liikme Dydl'i poolt

[Logic 0]

Aus.

 

//Edit:

Lisaks saaksin vastu väidelda, et raha paigutamine ju mõjutab ka 16-aastaseid ja see, et peale põhikooli kohe tööle ei minda on mõistetav, sest kohe pole kerge leida sobivat tööd. Kindlasti ei ole ka see majanduslikult kasulik. Kas me saame öelda, et inimesed, kes töötamise asemel õpivad, on majanduslikult kasutud?

 

Kindlasti mõjutab raha paigutamine ka 16 aastaseid, aga nagu ma eelenavalt mainisin, siis arvatavasti pole nad potti midagi lisanud (pigem võtnud). Sellest tulenevalt ei peaks nad olema ka poti sisu laialijagajate seas. Vanemad on huvitatud sellest, et nende lastele oleks tulevikus töökohti ja kindlasti valivad ka nende heaolu silmas pidades. Ei pea kartma, et suur kogus vanemaid tahaks oma laste tulevikku rikkuda. Küll, aga peaks kartma seda, et leidub poliitikuid, kes kasutaks neid lapsi oma eesmärkide saavutamiseks, "sina oleks tark, su vanemad on vanad ja vene ajas kinni, vali meid, meie teame paremini", selles stiilis loosungit on vast paljud kuulnud.

 

Majanduslikult ongi nad kasutud. Kulutavad vanemate raha, nii otseselt kui ka kaudselt läbi tasuta kõrghariduse(seda maksavad ka vanemad, läbi maksude).

[Manwithsaw 16]

Aus.

 

//Edit:

Lisaks saaksin vastu väidelda, et raha paigutamine ju mõjutab ka 16-aastaseid ja see, et peale põhikooli kohe tööle ei minda on mõistetav, sest kohe pole kerge leida sobivat tööd. Kindlasti ei ole ka see majanduslikult kasulik. Kas me saame öelda, et inimesed, kes töötamise asemel õpivad, on majanduslikult kasutud?

 

Need +18a kes elavad vanemate kulul, ei õpi ega ei tööta, selliseid kasutuid noori on meie ühiskonnas hästi palju.

Ning tööd on kerge leida kui oled hakkaja mees - aga enamuste noorte viga on see, et pole teadmisi ja tahavad kohe +1500€ kätte saada, ilma selleta istuvad kodus. See on juba probleem.

[Dydl 1]

Ma siinkohal ei ajaks segamini inimesi, kes niisama istuvad ja noori, kellest veel tööturul kasu poleks ja õpivad veel. Majanduslikult ei ole ju kasutud inimesed, kes omale tööoskuseid omandavad.

Samas tahaks statistikat kui palju niisama istub 16-21 aastaste seas, sest demagoogia vastu ei kannata vaielda.

[Manwithsaw 16]

Ma siinkohal ei ajaks segamini inimesi, kes niisama istuvad ja noori, kellest veel tööturul kasu poleks ja õpivad veel. Majanduslikult ei ole ju kasutud inimesed, kes omale tööoskuseid omandavad.

Samas tahaks statistikat kui palju niisama istub 16-21 aastaste seas, sest demagoogia vastu ei kannata vaielda.

 

Minu jaoks on majanduslikult kasutud noored nees kes elavad vanemate kulul, ei õpi ega tööta, ning valivad igat tööd, sest kui alla 1500€ on palk siis tööle ei minda. (Mitte need kes õpivad või alles õpingud lõpetanud ja otsivad omale sobivat töökohta)

Statistika on üks, reaalsus on teine. Statistika järgi Ida-Virumaal on alkoholi ja tubaka tarbimine ka langenud - mõistagi mille arvelt. Statistikat näed siis kui vaatad neid külasi/aleveid kus on hulk noori kes ei tööta ega õpi. Kuna ise olen tööandja ja teen pidevalt koostööd töötukassaga siis oleme ausad, neid noori on väga palju ja väga palju on neid kes mugavalt istuvad kodus, saavad töötukassalt/vallalt kopikaid ja hädalavad, et keegi ei maksa neile palka.

Kogemused tulevad tööga, kuid kui kogemusi pole siis pole ka mõtet loota, et saad sama palga mis kogemustega mees.

[Dydl 1]

Minu jaoks on majanduslikult kasutud noored nees kes elavad vanemate kulul, ei õpi ega tööta, ning valivad igat tööd, sest kui alla 1500€ on palk siis tööle ei minda. (Mitte need kes õpivad või alles õpingud lõpetanud ja otsivad omale sobivat töökohta)

Statistika on üks, reaalsus on teine. Statistika järgi Ida-Virumaal on alkoholi ja tubaka tarbimine ka langenud - mõistagi mille arvelt. Statistikat näed siis kui vaatad neid külasi/aleveid kus on hulk noori kes ei tööta ega õpi. Kuna ise olen tööandja ja teen pidevalt koostööd töötukassaga siis oleme ausad, neid noori on väga palju ja väga palju on neid kes mugavalt istuvad kodus, saavad töötukassalt/vallalt kopikaid ja hädalavad, et keegi ei maksa neile palka.

Kogemused tulevad tööga, kuid kui kogemusi pole siis pole ka mõtet loota, et saad sama palga mis kogemustega mees.

 

Nojah, nõustun Sinuga, aga me ei räägi hetkel täpselt samast asjast.

Logicu arvates on majanduslikult kasutud ka need noored, kes õpivad.

[Logic 0]

Kuna on väga palju erialasid, mis on tööturul kasutud ja enamus tööde jaoks pole vaja rohkemat kui algharidus, siis jah ma pean õppijad majanduslikult kasututeks. On erandeid nagu näiteks arstid, insenerid jms, aga enamus tööde jaoks piisab lugemisoskusest ja tahtmisest tööd teha. Kui ajud ka lisaks on, siis võid 40selt pensionile jääda, olenemata sellest, mis kraadi sa omad. 12-17 aastat on absurdeselt pikk aeg haridussüsteemis istumiseks. Ja nali on selles, et enamus ei oska isegi endale süüa teha selle aja mõõdudes, muudest oskustest rääkimata.

[Dydl 1]

Kuna on väga palju erialasid, mis on tööturul kasutud ja enamus tööde jaoks pole vaja rohkemat kui algharidus, siis jah ma pean õppijad majanduslikult kasututeks. On erandeid nagu näiteks arstid, insenerid jms, aga enamus tööde jaoks piisab lugemisoskusest ja tahtmisest tööd teha. Kui ajud ka lisaks on, siis võid 40selt pensionile jääda, olenemata sellest, mis kraadi sa omad. 12-17 aastat on absurdeselt pikk aeg haridussüsteemis istumiseks. Ja nali on selles, et enamus ei oska isegi endale süüa teha selle aja mõõdudes, muudest oskustest rääkimata.

 

Üldse ei saa nõustuda sellise pessimistliku vaatevälja ja demagoogiliste väidetega.

Enamik tööde jaoks on vaja ikkagi õppida rohkem kui 9 klassi, sest miks gümnaasiumiõpilastel ei ole siis suvel lihtne tööd leida. Too mulle mingi statistika, mille järgi väidad, et >50% töökuulutuste kandideerimise nõudmised on mitte rohkem kui 9 klassi haridus. Lisaksin veel, et alaealistel on raskem tööd leida kui täisealistel.

Miks 12-17 aastat on absurdeliselt pikk aeg haridussüsteemis istumiseks? Kui me arvestame, et kõikide inimeste informatsiooni omandamise kiirus ei ole sarnane, siis leian, et me ei saagi seada üles haridussüsteemi, mis hariks ainult teravamaid pliiatseid.

Mis mõtled lausega "Kui ajud ka lisaks on, siis võid 40selt pensionile jääda, olenemata sellest, mis kraadi sa omad."? Sa võid praegu ka pensionile jääda, kui oma cs:go skinnide müümisest pensioni kokku oled saanud.

See, et enamus süüa omale teha ei oska, on üks võimalik, et tõene kuid ebavajalik väide ning tänapäeval äkki ongi parem kui ei oska, siis saavad söögikohad raha.

[Logic 0]

Üldse ei saa nõustuda sellise pessimistliku vaatevälja ja demagoogiliste väidetega.

Enamik tööde jaoks on vaja ikkagi õppida rohkem kui 9 klassi, sest miks gümnaasiumiõpilastel ei ole siis suvel lihtne tööd leida. Too mulle mingi statistika, mille järgi väidad, et >50% töökuulutuste kandideerimise nõudmised on mitte rohkem kui 9 klassi haridus. Lisaksin veel, et alaealistel on raskem tööd leida kui täisealistel.

Miks 12-17 aastat on absurdeliselt pikk aeg haridussüsteemis istumiseks? Kui me arvestame, et kõikide inimeste informatsiooni omandamise kiirus ei ole sarnane, siis leian, et me ei saagi seada üles haridussüsteemi, mis hariks ainult teravamaid pliiatseid.

Mis mõtled lausega "Kui ajud ka lisaks on, siis võid 40selt pensionile jääda, olenemata sellest, mis kraadi sa omad."? Sa võid praegu ka pensionile jääda, kui oma cs:go skinnide müümisest pensioni kokku oled saanud.

See, et enamus süüa omale teha ei oska, on üks võimalik, et tõene kuid ebavajalik väide ning tänapäeval äkki ongi parem kui ei oska, siis saavad söögikohad raha.

 

Ei saa aru, mis pessimistlikust vaateväljast ja demagoogiast sa räägid. Tee parem 1 asjalik argument ja ütled mulle, mis teadmisi/oskusi sa saad 9 klassi haridusega võrreldes inimesega, kes oskab lugeda ja mõistab elementaarset matemaatikat. Ja mis oskusi annab juurde 10-12 klass? Kutsekool tundub juba mõistlik teema, aga ei arva, et selleks on vaja 9-12 aastat haridussüsteemis teooriat pähe tuupida, ette kanda ja ära unustada.

 

Muidugi on tööandjal kergem panna töökuulutusse, et on vaja põhiharidust, mitte lugemis- ja arvutamisoskust, kuna mida muud sa põhiharidusest ootad? Gümnaasiumiõpilasi ei võeta suveks tööle samal põhjusel nagu kõiki teisi, kes tahavad töötada ainult paar kuud. Enamus tööandjaid on huvitatud püsitöölistest, keda pead ainult 1 korra välja koolitama, mitte kaadrist, keda pead iga 3 kuu tagant välja vahetama.

 

See, et ettevõtjal on tehtud sisuliselt võimatuks alaealiste palkamine vähendab nende konkurentsivõimet täiskasvanutega. See on seadusandluse viga, mitte sinu vanuse.

 

12+ aastat teooriat pähe tuupida, ette kanda ja ära unustada ei tundu sinu jaoks liiga pikk? Mis on see vajalik informatsioon, mida sa ainult koolist saad ja milleks on vaja kulutada 12+ aastat? Nagu sa ütlesid, "me ei saagi seada üles haridussüsteemi, mis hariks ainult teravamaid pliiatseid". Nõustun sellega, aga samas saan ka aru, et enamuse jaoks on kooliharidus laias laastus kasutu. Kui antud laps saab hädavaevu hakkama 10 piires korrutamisega, siis on selge, et matemaatika professorit temast ei saa ja usun, et ta saab ise ka sellest aru. Koolisüsteemi viga on selles, et enam ei praagita kedagi välja ja selle tulemusena on hariduse tase langenud/tööandja silmis väärtusetu. Tase on nii madal, et põhihariduse puudumine on sisuliselt sama, mis IQ alla 70(vaimne alaareng).

 

Ajude olemasolu kohapealt mõtlengi seda, et hakkad oma asja ajama. Palgatööga rikkaks ei saa, selleks pead oma äri looma.

 

Kui pärast 12 aastat ei oska oma esmavajadusi täita, siis mis oskustest ja teadmistest me üldse rääkida saame. Tõesti jääb mulje, et tegu on õpitud abitusega, mitte haridusega.

 

Muuda mu meelt ja too mõned näited teadmistest/oskustest, mida haridussüsteem meile annab ja mida ise 10x kiiremini selgeks ei saa.

Muudetud 24. oktoober, 2017 liikme Logic'i poolt

[Genius15 31]

Praeguseks on vist juba peaaegu kõikides omavalitsustes välja kujunenud koalitsioonid ja opositsioonid.

Mõndades omavalitsustes on võimul uued erakonnad.

Tallinnas jäi aga endiselt ainuvõimuga võimule Keskerakond.

 

Ja nii mõneski omavalitsuses keerati valimiste võitja erakonnale selg ning kaotajad panid kokku oma koalitsooni, millega saadi enamus kokku.

 

KOV 2017 tulemustega saate tutvuda siin - https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html

https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html

[Viis 0]

 

Muidugi on tööandjal kergem panna töökuulutusse, et on vaja põhiharidust, mitte lugemis- ja arvutamisoskust, kuna mida muud sa põhiharidusest ootad? Gümnaasiumiõpilasi ei võeta suveks tööle samal põhjusel nagu kõiki teisi, kes tahavad töötada ainult paar kuud. Enamus tööandjaid on huvitatud püsitöölistest, keda pead ainult 1 korra välja koolitama, mitte kaadrist, keda pead iga 3 kuu tagant välja vahetama.

 

See, et ettevõtjal on tehtud sisuliselt võimatuks alaealiste palkamine vähendab nende konkurentsivõimet täiskasvanutega. See on seadusandluse viga, mitte sinu vanuse.

 

Täiesti nõus, et ettvõtja vaatepunktist on mõttetu endale kolmeks kuuks töötajat otsida. Samas noore ajutise töötaja võtmise riski kaalub ilmselt üles see, et saad talle vähem palka maksta. Kui aga hakata muutma seadusandlust, et lubada vabalt ka alaealistel töötada, looks see pigem probleeme juurde, soodustaks näiteks lapstööjõu kasutamist. Eks seda oleks võimalik ka veel täpsemalt piiritleda.

 

 

 

Ajude olemasolu kohapealt mõtlengi seda, et hakkad oma asja ajama. Palgatööga rikkaks ei saa, selleks pead oma äri looma.

 

Kui pärast 12 aastat ei oska oma esmavajadusi täita, siis mis oskustest ja teadmistest me üldse rääkida saame. Tõesti jääb mulje, et tegu on õpitud abitusega, mitte haridusega.

 

Muuda mu meelt ja too mõned näited teadmistest/oskustest, mida haridussüsteem meile annab ja mida ise 10x kiiremini selgeks ei saa.

 

Eks spetsialistid saavad oma palgatööga ka ikka rikkaks (kuidas defineerida rikkus muidugi?), kuigi Eesti kontekstis ettevõtteid, kus nii korralikku palka makstakse vähe.

 

Matemaatikat ei võtaks ma päris nii robustselt, et kui millestki aru ei saa siis pole mõtet rohkem õppida, sest professoriks ju ei saa. Vaataksin matemaatikat rohkem kui loogilise/süsteemse mõtlemise arendamist või mälu treenimist. Põhikooli/gümnaasiumi ajal olin sama suhtumisega, et tegemist on mõttetusega (kindlasti saaks matemaatika õpetamist paremini organiseerida), aga nüüd tunnen, et mingid matemaatilised ülesanded hoiavad mõtte erksamana ning kooli ajal õpitu mingigi loogilise mõtlemise on andnud.

 

Ise õppimine - ei tundu kuidagi realistlik, et 10- või 15aastastel on piisavalt püsivust, distsipliini ning motivatsiooni midagi iseseisvalt õppida. Ainukene motiveeriv tegur oleks kirg konkreetse suuna vastu, mida paljudel nii noorelt veel pole. Selliste n.ö peata kanade valveta jätmine ning lootmine, et nad ise midagi selgeks õpivad ei ole reaalne. Kuna inimesed jätavad asju väga erinevalt meelde, kellel nägemis-, kellel kuulmismälu jne, siis näiteks matemaatika puhul usun, et ise õppimine paremat tulemust ei anna. Halva õpetamise puhul võib ise õppides lõpptulemus olla parem, kuid kas kiiremini.. ei usu.

[Logic 0]

Täiesti nõus, et ettvõtja vaatepunktist on mõttetu endale kolmeks kuuks töötajat otsida. Samas noore ajutise töötaja võtmise riski kaalub ilmselt üles see, et saad talle vähem palka maksta. Kui aga hakata muutma seadusandlust, et lubada vabalt ka alaealistel töötada, looks see pigem probleeme juurde, soodustaks näiteks lapstööjõu kasutamist. Eks seda oleks võimalik ka veel täpsemalt piiritleda.

 

Ma usun, et valdav osa vanemaid tahavad oma lastele head ja suudavad täpsemini otsustada, kas mingi töö on tema lapsele sobiv kui mõni bürokraat. Ei usu, et see on koht, kus riik peaks sekkuma.

 

 

Eks spetsialistid saavad oma palgatööga ka ikka rikkaks (kuidas defineerida rikkus muidugi?), kuigi Eesti kontekstis ettevõtteid, kus nii korralikku palka makstakse vähe.

 

Mõtlesin pigem seda, et palgatööga ei ole võimalik lühikese ajaga suuri summasid teenida, ettevõtlusega on see täiesti võimalik ja enamasti on see ainuke variant.

 

 

Matemaatikat ei võtaks ma päris nii robustselt, et kui millestki aru ei saa siis pole mõtet rohkem õppida, sest professoriks ju ei saa. Vaataksin matemaatikat rohkem kui loogilise/süsteemse mõtlemise arendamist või mälu treenimist. Põhikooli/gümnaasiumi ajal olin sama suhtumisega, et tegemist on mõttetusega (kindlasti saaks matemaatika õpetamist paremini organiseerida), aga nüüd tunnen, et mingid matemaatilised ülesanded hoiavad mõtte erksamana ning kooli ajal õpitu mingigi loogilise mõtlemise on andnud.

 

Matemaatikaga on selline lugu, et kui 6ndas klassis ei oska peast korrutada,nt 10 piires, siis kipub olema, et ka 12ndast klassis seda ei osata. Omal näitel võin öelda, et ei näinud seda momenti, kus mõni mitteoskaja ühel hetkel järsku oskama hakkaks. Kõik 12 klassi oli sama seis, kindlad lapsed, kes olid matemaatikas väga andekad, käisid iga aasta olümpiaadidel, kus kohtas ka reeglina samu nägusi aastast aastasse. Keskmised lapsed, kes nagu said millestki aru, aga kui antud teema veidi keerulisemaks läks, siis pea enam ei võtnud. ja lõpetuseks olid kindlad lambad, kes mingit moodi hakkama ei saanud. Algklassides said oma 3-d kätte, aga mingist astmest järgnes kahtede joru.

 

Kujutan ette, et mõnel lapsel võib matemaatika meele erksana hoida ja loogilist mõtlemist arendada, ise olin vast 1 neist, aga enamuse jaoks oli matemaatika tund õudusunenägu.

 

Võibolla saab mõni lugeja tuua vastupidise näite, loeks huviga.

 

Ise õppimine - ei tundu kuidagi realistlik, et 10- või 15aastastel on piisavalt püsivust, distsipliini ning motivatsiooni midagi iseseisvalt õppida. Ainukene motiveeriv tegur oleks kirg konkreetse suuna vastu, mida paljudel nii noorelt veel pole. Selliste n.ö peata kanade valveta jätmine ning lootmine, et nad ise midagi selgeks õpivad ei ole reaalne. Kuna inimesed jätavad asju väga erinevalt meelde, kellel nägemis-, kellel kuulmismälu jne, siis näiteks matemaatika puhul usun, et ise õppimine paremat tulemust ei anna. Halva õpetamise puhul võib ise õppides lõpptulemus olla parem, kuid kas kiiremini.. ei usu.

 

Vanemad peavad kindlasti suunama ja kontrollima oma lapsi, kuna kui nad seda ei tee, siis ei aita ka koolist. Isiklikult usun, et viga on pigem õpetamise stiilis kui laste püsimatuses. Peab arvestama sellega, et praegune õppimise stiil on mõeldud pigem väga andekatele lastele ja selle kujunemise ajal läksid ja jäid kooli need, kes olid huvitatud õppimisest. On lihtne õpetada kedagi, kes on huvitatud õppimisest. Tänapäeval on olukord midagi muud. Kõik lapsed visatakse haridussüsteemi, kedagi halbade hinnete tõttu välja ei praagita. Vaikselt hakatakse aru saama, et vana süsteem lihtsalt ei tööta sellises olukorras.

 

Selliste koolide poolt antud hariduse tase langeb ja kõige rohkem kaotavad sellest just andekad lapsed, kelle vanematel pole piisavalt raha, et neid erakooli panna.

[czahr 10]

Logic on naljakas tüüp. Ühe suupoolega räägib, et on vaja inimesi, kes oskaks kriitiliselt mõelda sest muidu tuleb meil sotsiaaldemokraatiast üleöö kommunism. Teise suupoolega aga räägib, et meil on haridust liiga palju.

[Logic 0]

Logic on naljakas tüüp. Ühe suupoolega räägib, et on vaja inimesi, kes oskaks kriitiliselt mõelda sest muidu tuleb meil sotsiaaldemokraatiast üleöö kommunism. Teise suupoolega aga räägib, et meil on haridust liiga palju.

 

Esita parem 1 argument.

 

Kriitilist mõtlemist on väga vaja, eriti sellist, mis valitsevat seltskonda kriitiliselt vaataks. Kahjuks ei ole ülevalt alla koolisüsteem oma olemuselt selline, mis taolist kriitilist mõtlemist soosiks. Kindlasti on erandeid, aga enamast ütleb õpetaja midagi ja õpilased kordavad kooris järgi ja sedasi 12 aastat. Õpetaja autoriteedi testimine on pigem patt kui osa haridusest.

[Kristjan194 24]

Oled sa üldse millegagi rahul ka?

[Logic 0]

Oled sa üldse millegagi rahul ka?

 

Argumente paluks, mitte üleliigset draamat.

 

Aga 1 asi, millega rahul olen on see, et meil ei ole veel ühtegi plahvatust või kõrilõikamist olnud, v.a see pagulane, kes oma naise põlema pani.

[Dydl 1]

Kas siis muutuks midagi paremaks kui näiteks 25% vähem inimesi lõpetaks põhikooli?

[czahr 10]

Esita parem 1 argument.

 

Kriitilist mõtlemist on väga vaja, eriti sellist, mis valitsevat seltskonda kriitiliselt vaataks. Kahjuks ei ole ülevalt alla koolisüsteem oma olemuselt selline, mis taolist kriitilist mõtlemist soosiks. Kindlasti on erandeid, aga enamast ütleb õpetaja midagi ja õpilased kordavad kooris järgi ja sedasi 12 aastat. Õpetaja autoriteedi testimine on pigem patt kui osa haridusest.

 

 

Argumendi eitamine seetõttu, et sa ei saa sellest aru või sa sellega ei nõustu on sitt demagoogia.

[Dydl 1]

Argumendi eitamine seetõttu, et sa ei saa sellest aru või sa sellega ei nõustu on sitt demagoogia.

 

Demagoogia on ka see, kui sa kinnitad praegu, et tema argumendid on arusaamatult ja ebaloogiliselt esitatud. Teeme mingi väitlusteema, jagame tiimidesse jne.?

[Logic 0]

Kas siis muutuks midagi paremaks kui näiteks 25% vähem inimesi lõpetaks põhikooli?

 

Kui need 25% oleks akadeemiliselt kõige nõrgemad, siis julgeks pakkuda, et ülejäänud 75% saaksid selle tulemusena parema hariduse. Õpetaja ei peaks kulutama ressursse korra hoidmisele ja saaks tegeleda õpetamisega.

 

Pole vaja sundkorras kedagi põhikoolist läbi pressida, kui tema tulevane töökoht sellest nagunii ei sõltu. Kuu aega erialast praktikat oleks talle palju kasulikum kui mitu aastat teooriat, mida ta nagunii ei omanda.

 

Argumendi eitamine seetõttu, et sa ei saa sellest aru või sa sellega ei nõustu on sitt demagoogia.

 

Aga vb lõpetad ära oma demagoogia ja esitad paar argumenti või lükkad mõne minu oma ümber. Ootan huviga.

Muudetud 30. oktoober, 2017 liikme Logic'i poolt

[czahr 10]

Kui need 25% oleks akadeemiliselt kõige nõrgemad, siis julgeks pakkuda, et ülejäänud 75% saaksid selle tulemusena parema hariduse. Õpetaja ei peaks kulutama ressursse korra hoidmisele ja saaks tegeleda õpetamisega.

 

Pole vaja sundkorras kedagi põhikoolist läbi pressida, kui tema tulevane töökoht sellest nagunii ei sõltu. Kuu aega erialast praktikat oleks talle palju kasulikum kui mitu aastat teooriat, mida ta nagunii ei omanda.

 

 

 

Aga vb lõpetad ära oma demagoogia ja esitad paar argumenti või lükkad mõne minu oma ümber. Ootan huviga.

 

 

 

Ma olen sinu faktivigu korduvalt ümber lükanud. Aga see pole sinu jaoks argument.

[Genius15 31]

Keskerakond jagas võimupositsioone: Mihhail Kõlvartist saab volikogu esimees, linnajuhtimisse kaasatakse ka rohelised.

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova saab abilinnapeaks.