Kohalikud valimised 2017

[Genius15 31]

Päris vähe, kui aus olla.

 

Enamus kordadest jäänud sinna 50-60 vahele, seega võib öelda, et keskmine.

Aga lihtsalt see, et inimestel on nii ükskõik.

Paljud ei saa aru, et kui suure tähtsusega üldse valimised on, need inimesed/erakonnad keda valitakse, need reaalselt otsustavad tulevikus sinu omavalitsuses KÕIKE.

Pea kõik nende poolt tehtud otsused mõjutavad kaudselt või otseselt sind, kas tõesti on nii paljudel ükskõik ja ei huvita, kes võimul on?

Ja kõige hullem ongi see, kui pärast vingutakse, et miks nii ja miks naa on. Ise ei käinud valimaski

4 aastat on võimuloleku aeg, selle ajaga saab teha väga palju head aga ka väga palju halba ühes omavalitsuses.

 

Tänavune Tallinna KOV valimiste tulemus on ehe näide, et IGA HÄÄL LOEB!

Nii napilt pole Keskerakond ammu juba võimule saanud.

Tallinnas ainuvõimuks vaja 40 mandaati, 2013. aasta KOV oli neil neid 46 ja 2009 44. See kord juba 40, kahjuks aga siiski enamus.

[Logic 0]

Enamus kordadest jäänud sinna 50-60 vahele, seega võib öelda, et keskmine.

Aga lihtsalt see, et inimestel on nii ükskõik.

Paljud ei saa aru, et kui suure tähtsusega üldse valimised on, need inimesed/erakonnad keda valitakse, need reaalselt otsustavad tulevikus sinu omavalitsuses KÕIKE.

Pea kõik nende poolt tehtud otsused mõjutavad kaudselt või otseselt sind, kas tõesti on nii paljudel ükskõik ja ei huvita, kes võimul on?

Ja kõige hullem ongi see, kui pärast vingutakse, et miks nii ja miks naa on. Ise ei käinud valimaski

4 aastat on võimuloleku aeg, selle ajaga saab teha väga palju head aga ka väga palju halba ühes omavalitsuses.

 

Tänavune Tallinna KOV valimiste tulemus on ehe näide, et IGA HÄÄL LOEB!

Nii napilt pole Keskerakond ammu juba võimule saanud.

Tallinnas ainuvõimuks vaja 40 mandaati, 2013. aasta KOV oli neil neid 46 ja 2009 44. See kord juba 40, kahjuks aga siiski enamus.

 

Valijaskonnale tundub kesk meeldivat, ju on ka põhjust.

 

Kui juba 16 aastased saavad valida, siis mis tähtsusest siin rääkida saab. 16 aastane valib suure tõenäosusega seda parteid, kes on riikliku õppekava autor. Täiesti arusaadav, miks inimesed valima ei lähe, kui valimistes on tehtud naljanumber. E-valmised on ka kindlasti mingi % valijatest võõrastanud, kas põhjusega või mitte selle jätan igaühe enda otsustada.

 

Pakun, et järgmistel valmistel on pigem madalam aktiivsus kui kõrgem.

[Makaveli 0]

Valijaskonnale tundub kesk meeldivat, ju on ka põhjust.

 

Kui juba 16 aastased saavad valida, siis mis tähtsusest siin rääkida saab. 16 aastane valib suure tõenäosusega seda parteid, kes on riikliku õppekava autor.

 

 

 

Sa väidad et riiklik õppekava on poliitiliselt kallutatud. Too mõni näide

[eXo 14]

Keskerakond ikkagi suutis üllatada, enamust küll ei oleks ennustanud neile.

[Logic 0]

Sa väidad et riiklik õppekava on poliitiliselt kallutatud. Too mõni näide

 

Kas seda on vaja üldse tõestama hakata? Tundub ju enesest mõistetav, et kui on kohustuslik õppekava ja sisuliselt kindlad õpikud, mida selleks kasutada tohib, aga kui näidet soovid, siis esimene mis pähe tuleb on kohustuslik kirjandus. Arvestades palju on maailmas erinevaid raamatuid, siis nende seast mõne üksiku välja valimine ja kohustuslikuks tegemine on minu jaoks vägagi poliitiline.

[Desteny 4]

Pea kõik nende poolt tehtud otsused mõjutavad kaudselt või otseselt sind, kas tõesti on nii paljudel ükskõik ja ei huvita, kes võimul on?

 

Ma tean, et see vale, aga täiesti ükskõik. Minu puhul muidugi tuleneb mitte valimine puhtalt sellest, et pole mitte üldse kursis uudistega ja toimuvaga.

 

Seoses veel sellega, kogu see valimiste teema on ju kokkuvõttes puhas turundus. Kes suudab rohkem raha(tarka raha) visata turundusse, see ka suure tõenäosusega saab rohkem hääli.

[Viis 0]

Kas seda on vaja üldse tõestama hakata? Tundub ju enesest mõistetav, et kui on kohustuslik õppekava ja sisuliselt kindlad õpikud, mida selleks kasutada tohib, aga kui näidet soovid, siis esimene mis pähe tuleb on kohustuslik kirjandus. Arvestades palju on maailmas erinevaid raamatuid, siis nende seast mõne üksiku välja valimine ja kohustuslikuks tegemine on minu jaoks vägagi poliitiline.

 

Mingi paindlikkus Eesti koolides ju siiski eksisteerib, haridussüsteem pigem seab mingid üldised piirid (kohati küll vähem üldised/paindlikud). Kas õpikute ja näiteks kohustusliku kirjanduse osas otsustamine ei lange pigem kooli ja õpetaja tasemele? Ei mäleta hetkel, et oleks igas koolis samad õpikud/kohustuslik kirjandus olnud, seega peaks otsustus madalamal tasemel toimuma.

[Manwithsaw 16]

Ma tean, et see vale, aga täiesti ükskõik. Minu puhul muidugi tuleneb mitte valimine puhtalt sellest, et pole mitte üldse kursis uudistega ja toimuvaga.

 

Seoses veel sellega, kogu see valimiste teema on ju kokkuvõttes puhas turundus. Kes suudab rohkem raha(tarka raha) visata turundusse, see ka suure tõenäosusega saab rohkem hääli.

 

Mitte alati, väikse rahaga suudad sa isegi parema tulemuse teha kui suurte rahadega.

Vaata kui palju pani Sõõrumaa oma valimisliiduga raha reklaami alla ja kui kesine tulemus - arvestades, et nad on tuntud inimesed ja meeletu reklaam. Samas meil EKRE-s eelmiste riigikogu valimiste aeg üks kohalik tundmatu kutt käis maakonnas ringi telgi ja nänniga ( tikud, pastakad, veepudelid ) ja sai üllatavalt hea tulemuse ( Tulemust ei mäleta aga number oli kolmekohaline )

Suured parteid, need kulutavad reklaami jaoks - neil pole aega ja viitsimist välja minna ja aktiivset reklaami teha, kuid aktiivne reklaam on tunduvalt odavam ja töötab tunduvalt paremini. Eriti maal on see, et kui sa annad valijale isikilikult midagi või tutvustad oma programmi/arutled - läheb see rohkem peale kui suvaline teleka/raadio/ajalehe reklaam mis on nn üldine jutt.

Muudetud 16. oktoober, 2017 liikme Manwithsaw'i poolt

[ZammY. 1]

Isiklikult pole käinud kordagi valimas, ega kavatsegi seda teha, kuni Eesti poliitikasse mingit kardinaalset muudatust ei tule. Praeguses olukorras lihtsalt pole kedagi valida. Vahet pole, kes on pukis. Ühegi tänase erakonna ideoloogiad ei ole minu jaoks piisavalt avardatud maailmavaatega.

[Logic 0]

Mingi paindlikkus Eesti koolides ju siiski eksisteerib, haridussüsteem pigem seab mingid üldised piirid (kohati küll vähem üldised/paindlikud). Kas õpikute ja näiteks kohustusliku kirjanduse osas otsustamine ei lange pigem kooli ja õpetaja tasemele? Ei mäleta hetkel, et oleks igas koolis samad õpikud/kohustuslik kirjandus olnud, seega peaks otsustus madalamal tasemel toimuma.

 

Päris ENSV stiilis jah ei ole, aga kerge kallutatus on kindlasti sees riigi tasandil. Kohalikul tasandil on kallutatus kindlasti suurem/väiksem, olenevalt koolist, aga kindlasti ei ole tegu apoliitiliste asutustega. Kujutan ette, et õpikute osas on kindlasti "valik"(et võid valida, kas selle või teise autori õpiku, aga enne peab mingi komitee selle heaks kiitma vms). Kohustusliku kirjandusega on vast sama seis.

 

Mitte alati, väikse rahaga suudad sa isegi parema tulemuse teha kui suurte rahadega.

Vaata kui palju pani Sõõrumaa oma valimisliiduga raha reklaami alla ja kui kesine tulemus - arvestades, et nad on tuntud inimesed ja meeletu reklaam. Samas meil EKRE-s eelmiste riigikogu valimiste aeg üks kohalik tundmatu kutt käis maakonnas ringi telgi ja nänniga ( tikud, pastakad, veepudelid ) ja sai üllatavalt hea tulemuse ( Tulemust ei mäleta aga number oli kolmekohaline )

Suured parteid, need kulutavad reklaami jaoks - neil pole aega ja viitsimist välja minna ja aktiivset reklaami teha, kuid aktiivne reklaam on tunduvalt odavam ja töötab tunduvalt paremini. Eriti maal on see, et kui sa annad valijale isikilikult midagi või tutvustad oma programmi/arutled - läheb see rohkem peale kui suvaline teleka/raadio/ajalehe reklaam mis on nn üldine jutt.

 

Kujutan ette, et nt Sõõrumaal on paremat teha, kui ükshaaval inimestega rääkimas käia. Elukutselise poliitiku jaoks on see tavaline tööpäev. Sellepärast ei olegi väga loota, et keegi lampi tuleb kuskilt ja teeb üle Eesti suurepärase tulemuse, eriti kohalikel valmistel.

Muudetud 16. oktoober, 2017 liikme Logic'i poolt

[Manwithsaw 16]

Päris ENSV stiilis jah ei ole, aga kerge kallutatus on kindlasti sees riigi tasandil. Kohalikul tasandil on kallutatus kindlasti suurem/väiksem, olenevalt koolist, aga kindlasti ei ole tegu apoliitiliste asutustega. Kujutan ette, et õpikute osas on kindlasti "valik"(et võid valida, kas selle või teise autori õpiku, aga enne peab mingi komitee selle heaks kiitma vms). Kohustusliku kirjandusega on vast sama seis.

 

 

 

Kujutan ette, et nt Sõõrumaal on paremat teha, kui ükshaaval inimestega rääkimas käia. Elukutselise poliitiku jaoks on see tavaline tööpäev. Sellepärast ei olegi väga loota, et keegi lampi tuleb kuskilt ja teeb üle Eesti suurepärase tulemuse, eriti kohalikel valmistel.

 

Täpselt, tal ongi paremat teha aga minu jutt keskendus sellele, et kallis reklaam ei anna alati parimat tulemust nagu oli Sõõrumaaga. Efektiivsem on näost näkku kohtumine aga sellistel meestel polegi selleks aega - kuid tegelikult peaks olema. Ise kandideerisin ka nendel valimistel - sain arvestava koguse hääli esimese korra kohta, mehed kes on üle 10 aasta olnud volikogus, tuntud näod meie vallas said kas mõne hääle rohkem või paljud said isegi vähem. Nemad panustasid nime peale - mina tegin aktiivset reklaami ja tasus ära. Paljud tundmatud inimesed kes EKRE nimekirjas kandideerisid ( Ka Tallinnas ) said väga hea tulemuse tänu sellele, et käisid väljas.

Muudetud 16. oktoober, 2017 liikme Manwithsaw'i poolt

[Logic 0]

Täpselt, tal ongi paremat teha aga minu jutt keskendus sellele, et kallis reklaam ei anna alati parimat tulemust nagu oli Sõõrumaaga. Efektiivsem on näost näkku kohtumine aga sellistel meestel polegi selleks aega - kuid tegelikult peaks olema. Ise kandideerisin ka nendel valimistel - sain arvestava koguse hääli esimese korra kohta, mehed kes on üle 10 aasta olnud volikogus, tuntud näod meie vallas said kas mõne hääle rohkem või paljud said isegi vähem. Nemad panustasid nime peale - mina tegin aktiivset reklaami ja tasus ära. Paljud tundmatud inimesed kes EKRE nimekirjas kandideerisid ( Ka Tallinnas ) said väga hea tulemuse tänu sellele, et käisid väljas.

 

Eks ta nii olegi. Riigikogu valmisted vb pisut teine teema, aga kohalikel valitakse pigem seda, kellega ise ka paar sõna räägitud on.

[sauland 0]

Päris ENSV stiilis jah ei ole, aga kerge kallutatus on kindlasti sees riigi tasandil. Kohalikul tasandil on kallutatus kindlasti suurem/väiksem, olenevalt koolist, aga kindlasti ei ole tegu apoliitiliste asutustega. Kujutan ette, et õpikute osas on kindlasti "valik"(et võid valida, kas selle või teise autori õpiku, aga enne peab mingi komitee selle heaks kiitma vms). Kohustusliku kirjandusega on vast sama seis.

See on täiesti laest võetud oletus. Too mõni konkreetne näide, mis seda tõestab. Kohustuslikus kirjanduses on siiski kirjandusklassika, mis minu teada ei ole eriti poliitiliselt kallutatud. Gümnaasiumis andis õpetaja meile pika listi teoseid väga erinevatest žanritest ja ise said valida, mida lugeda tahad. Loomulikult oli ka klassikalist kohustuslikku kirjandust nagu "Tõde ja õigus" jms, aga no sorri ma tõesti ei näe, kuidas see kellegi poliitilisi vaateid mõjutab.

 

Ja ma võin 100% kindlusega väita, et keskmisel 16-aastasel pole õrna aimugi, kes riikliku õppekava koostanud on. Sa räägid nagu õpikud oleks poliitilist propagandat täis, aga ma oma 12 kooliaasta jooksul küll kuhugi poole kallutatuna ei tundnud ennast.

[Logic 0]

See on täiesti laest võetud oletus. Too mõni konkreetne näide, mis seda tõestab. Kohustuslikus kirjanduses on siiski kirjandusklassika, mis minu teada ei ole eriti poliitiliselt kallutatud. Gümnaasiumis andis õpetaja meile pika listi teoseid väga erinevatest žanritest ja ise said valida, mida lugeda tahad. Loomulikult oli ka klassikalist kohustuslikku kirjandust nagu "Tõde ja õigus" jms, aga no sorri ma tõesti ei näe, kuidas see kellegi poliitilisi vaateid mõjutab.

 

Ja ma võin 100% kindlusega väita, et keskmisel 16-aastasel pole õrna aimugi, kes riikliku õppekava koostanud on. Sa räägid nagu õpikud oleks poliitilist propagandat täis, aga ma oma 12 kooliaasta jooksul küll kuhugi poole kallutatuna ei tundnud ennast.

 

Paluks mõnda argumenti ka, mitte ainult "ma ei tundnud ennast mõjutatuna". Kas sa saad valida oma suva järgi õpiku, mida klassis kasutada? Kas õpilased saavad vabalt valida raamatuid, mida nad loevad?

 

Parim mõjutus ongi selline, millest ise aru ei saa. Nii palju võiks ise ka aru saada, et ilmselgelt ei ole lampi kuhugi kirjutatud "valige Reformi" või mis konkreetset näidet sulle vaja on? Kui sa ootad, et ma annaks sulle ajaloo õpiku autori ütluse, kus ta tunnistab, et jättis mõne ajaloolise sündmuse kajastusest midagi välja/pani omalt poolt juurde või kirjutas teadlikult sedasi, et see lugejas suuremat huvi ei ärataks või vastupidi, siis jäädki seda ootama. Kui sa pead midagi kohustuslikuks tegema, siis ilmselgelt on seal mingi kallutatus sees, kui sellest aru ei saa, siis mina ka seda sulle selgeks ei tee.

 

See, et 16 aastane noor ei tea, kes on tema õppekava koostanud ei ole positiivne nähtus. Küsiks selle peale, et miks ei tea?

 

Ütlen ausalt, et ei ole väga huvitatud antud teema lahkamisest, kuna pole juba mitu tublit aastat riigikoolis õppinud, aga seletan kuidas ma lõplikult tõestaksin, et õpikud on kallutatud. Võtaks nimekirja erinevatest autoritest, kelle raamatuid võib koolides kasutada, paneks kirja nende erakondliku kuuluvuse, ideaalis lisaks juurde ka mõne värvikama ütluse sotsiaalmeediast või mõnest artiklist. Vaataks üldpilti ja võrdleks erinevaid õppeaineid, nt matemaatika vs ühiskonnaõpetus, kuigi tekstülesannet annab ka koostada kindla alatooniga, kui selleks soovi on. Kahjuks on see antud teema raames liiga suur ettevõtmine, aga kui mõni hakkaja ajakirjanik seda loeb, siis said just väga hea artikli idee. Ehk on keegi juba midagi taolist teinud, aga ma isiklikult ei leidnud.

 

Ja ära päris sõnu ka mulle suhu topi, "strawman" nagu selle kohta öeldakse. Selgelt ütlesin, et propaganda pole nii ilmselge nagu ENSV ajal, aga seda osa sa muidugi ei maininud. Lihtsam on väita, et ma ütlesin nagu oleks iga teine sõna valimispropaganda, mis ilmselgelt ei pea paika ja siis iseenda tehtud väide ümber lükata. Ei tea kas see oli nüüd sihilik üritus sinu poolt või lihtsalt näide, kui puudulik on kooliharidus.

 

 

Lisaks juurde väikse lõigu põhihariduse alusväärtustest nagu see on riigiteatajas:

 

(1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

(2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

(3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

(4) Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

 

Nagu isegi näete, siis valdkondi, mida põhiharidus puudutab on palju ja kõik need punktid on avatud mõjutustele õpikute autorite poolt.

Muudetud 17. oktoober, 2017 liikme Logic'i poolt

[Manwithsaw 16]

Kunagi ammu pidime koolis vabal valikul valima raamatu ja hiljem seda esitlema. Mingeid otseseid nõudmisi polnud - polnud ära märgitud mis zanr peab olema.

Otsustasin, et loen Mein Kampfi läbi ning kui kooli vastama läksin siis öeldi - See raamat ei loe ja ei saa vastata, kuid miks ? Hitler tegi mis tegi, aga raamat on tõesti huvitav, aga lihtsalt nii meeletult kardetakse ja keelatakse kõik temaga seotud asjad.

Mida ma sellega öelda tahan on see - vabal valikul kuid see vaba valik on piiratud.

[Logic 0]

Kunagi ammu pidime koolis vabal valikul valima raamatu ja hiljem seda esitlema. Mingeid otseseid nõudmisi polnud - polnud ära märgitud mis zanr peab olema.

Otsustasin, et loen Mein Kampfi läbi ning kui kooli vastama läksin siis öeldi - See raamat ei loe ja ei saa vastata, kuid miks ? Hitler tegi mis tegi, aga raamat on tõesti huvitav, aga lihtsalt nii meeletult kardetakse ja keelatakse kõik temaga seotud asjad.

Mida ma sellega öelda tahan on see - vabal valikul kuid see vaba valik on piiratud.

 

Tõesti on imelik, et me ei pane suuremat rõhku maailmasõdade ja teiste genotsiidide aluspõhjuste uurimisele. Iga mõtlev inimene saab aru, et ühe kroonprintsi tapmine ei ole mingi põhjus.

 

Selle raames võiks teha lausa eraldi aine, mis õpetab inimestele miks me oleme võimelised taolisteks tegudeks. See, et me sisuliselt vaikime sel teemal on ausalt öeldes 1 suur lollus ja ka põhjus, miks WW3 on sisuliselt kindlustatud. Lihtsalt kirveste ja vibude asemel kasutatakse nüüd radioaktiivset laskemoona, mida ei anna isegi pärast sõja lõppu ära koristada. Aga oleme poliitkorrektsed edasi ja ärme räägi inimloomuse vigadest.

 

Mein Kampfi analüüsimine peaks olema haridussüsteemis ja üldse kogu Hitleri elulugu. Mis muudab inimese selliseks? Kuidas seda vältida? Selle asemel on ebameeldiv vaikus, kui keegi antud teema tõstatab.

Muudetud 17. oktoober, 2017 liikme Logic'i poolt

[sauland 0]

Paluks mõnda argumenti ka, mitte ainult "ma ei tundnud ennast mõjutatuna". Kas sa saad valida oma suva järgi õpiku, mida klassis kasutada? Kas õpilased saavad vabalt valida raamatuid, mida nad loevad?

 

Parim mõjutus ongi selline, millest ise aru ei saa. Nii palju võiks ise ka aru saada, et ilmselgelt ei ole lampi kuhugi kirjutatud "valige Reformi" või mis konkreetset näidet sulle vaja on? Kui sa ootad, et ma annaks sulle ajaloo õpiku autori ütluse, kus ta tunnistab, et jättis mõne ajaloolise sündmuse kajastusest midagi välja/pani omalt poolt juurde või kirjutas teadlikult sedasi, et see lugejas suuremat huvi ei ärataks või vastupidi, siis jäädki seda ootama. Kui sa pead midagi kohustuslikuks tegema, siis ilmselgelt on seal mingi kallutatus sees, kui sellest aru ei saa, siis mina ka seda sulle selgeks ei tee.

 

See, et 16 aastane noor ei tea, kes on tema õppekava koostanud ei ole positiivne nähtus. Küsiks selle peale, et miks ei tea?

 

Ütlen ausalt, et ei ole väga huvitatud antud teema lahkamisest, kuna pole juba mitu tublit aastat riigikoolis õppinud, aga seletan kuidas ma lõplikult tõestaksin, et õpikud on kallutatud. Võtaks nimekirja erinevatest autoritest, kelle raamatuid võib koolides kasutada, paneks kirja nende erakondliku kuuluvuse, ideaalis lisaks juurde ka mõne värvikama ütluse sotsiaalmeediast või mõnest artiklist. Vaataks üldpilti ja võrdleks erinevaid õppeaineid, nt matemaatika vs ühiskonnaõpetus, kuigi tekstülesannet annab ka koostada kindla alatooniga, kui selleks soovi on. Kahjuks on see antud teema raames liiga suur ettevõtmine, aga kui mõni hakkaja ajakirjanik seda loeb, siis said just väga hea artikli idee. Ehk on keegi juba midagi taolist teinud, aga ma isiklikult ei leidnud.

 

Ja ära päris sõnu ka mulle suhu topi, "strawman" nagu selle kohta öeldakse. Selgelt ütlesin, et propaganda pole nii ilmselge nagu ENSV ajal, aga seda osa sa muidugi ei maininud. Lihtsam on väita, et ma ütlesin nagu oleks iga teine sõna valimispropaganda, mis ilmselgelt ei pea paika ja siis iseenda tehtud väide ümber lükata. Ei tea kas see oli nüüd sihilik üritus sinu poolt või lihtsalt näide, kui puudulik on kooliharidus.

 

 

Lisaks juurde väikse lõigu põhihariduse alusväärtustest nagu see on riigiteatajas:

 

(1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

(2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

(3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

(4) Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

 

Nagu isegi näete, siis valdkondi, mida põhiharidus puudutab on palju ja kõik need punktid on avatud mõjutustele õpikute autorite poolt.

 

Loomulikult ei saa kõiki õpikuid ja kirjandust valida - miks peakski saama? Selleks õppekava ongi, et mingi süsteem paika panna. Kui igaüks õpiks oma nööri pidi, siis oleks kogu haridussüsteem täielik puder ja kapsad. See, et keegi selle õppekava määrab, ei tähenda veel, et see kuhugi kallutatud oleks. Õpikud on siiski koostatud oma ala spetsialistide poolt, mitte suvaliste poliitikute poolt. Kes neid õpikuid siis sinu meelest koostama peaks või mis oleks alternatiiv kohustuslikule süsteemile? Ja kohustusliku kirjanduse suhtes on minu kogemuse põhjal õpetajal üsna suur vaba voli, mida lugeda anda. Näiteks inglise keelest saime kõik raamatud ise valida.

 

16-aastane ei tea õppekava autorist tõenäoliselt sellepärast, et sellel polegi mingit kindlat autorit. See on mitmete valdkondade ekspertide kollektiivse mõtlemise tulemus, et mida oleks õpilasel baasteadmiste omandamiseks vaja teada.

 

Jah, ma ootangi konkreetset näidet, mis tõestaks ära, et õpikud on kuhugi poole kallutatud. Mõtlen midagi sellist, kust võib välja lugeda, et on tahetud konkreetset ideoloogiat propageerida. Sa pead selle väite ju millegi alusel tegema, või on kogu su jutt spekulatsioon?

 

Ma võtan nt 9. klassi ajalooõpiku: https://www.avita.ee/20288

Autorid: Einar Värä, Ago Pajur, Tõnu Tannberg

 

Kõik autorid on tunnustatud akadeemikud ning ei ole kuidagi poliitiliselt tegevad. Ma olen päris kindel, et neil on oma eriala vastu piisavalt suur austus, et õpikutes sitta hakata mitte tootma. Mis põhjus neil seda üldse teha oleks? Kes peaks õpikuid üldse koostama, kui mitte nemad???

 

Sa ütlesid, et 16-aastane valija valib tõenäoliselt riikliku õppekava koostaja partei (päris kindlasti pole see üldse mingi kindla partei poolt koostatud). Ta saaks seda ju teha ainult siis, kui ta (alateadvuslikult) teaks, mis partei selle koostanud on. Ja kust muust kohast ta seda teada saab, kui nendest "kallutatud õpikutest"? Järelikult peab sinu arvates selle partei ideoloogia õpikutest ilmselgelt kumama, et see 16-aastane ikka aru saaks, millise erakonna poolt hääletada.

[Logic 0]

Loomulikult ei saa kõiki õpikuid ja kirjandust valida - miks peakski saama? Selleks õppekava ongi, et mingi süsteem paika panna. Kui igaüks õpiks oma nööri pidi, siis oleks kogu haridussüsteem täielik puder ja kapsad. See, et keegi selle õppekava määrab, ei tähenda veel, et see kuhugi kallutatud oleks. Õpikud on siiski koostatud oma ala spetsialistide poolt, mitte suvaliste poliitikute poolt. Kes neid õpikuid siis sinu meelest koostama peaks või mis oleks alternatiiv kohustuslikule süsteemile? Ja kohustusliku kirjanduse suhtes on minu kogemuse põhjal õpetajal üsna suur vaba voli, mida lugeda anda. Näiteks inglise keelest saime kõik raamatud ise valida.

 

16-aastane ei tea õppekava autorist tõenäoliselt sellepärast, et sellel polegi mingit kindlat autorit. See on mitmete valdkondade ekspertide kollektiivse mõtlemise tulemus, et mida oleks õpilasel baasteadmiste omandamiseks vaja teada.

 

Jah, ma ootangi konkreetset näidet, mis tõestaks ära, et õpikud on kuhugi poole kallutatud. Mõtlen midagi sellist, kust võib välja lugeda, et on tahetud konkreetset ideoloogiat propageerida. Sa pead selle väite ju millegi alusel tegema, või on kogu su jutt spekulatsioon?

 

Ma võtan nt 9. klassi ajalooõpiku: https://www.avita.ee/20288

Autorid: Einar Värä, Ago Pajur, Tõnu Tannberg

 

Kõik autorid on tunnustatud akadeemikud ning ei ole kuidagi poliitiliselt tegevad. Ma olen päris kindel, et neil on oma eriala vastu piisavalt suur austus, et õpikutes sitta hakata mitte tootma. Mis põhjus neil seda üldse teha oleks? Kes peaks õpikuid üldse koostama, kui mitte nemad???

 

Sa ütlesid, et 16-aastane valija valib tõenäoliselt riikliku õppekava koostaja partei (päris kindlasti pole see üldse mingi kindla partei poolt koostatud). Ta saaks seda ju teha ainult siis, kui ta (alateadvuslikult) teaks, mis partei selle koostanud on. Ja kust muust kohast ta seda teada saab, kui nendest "kallutatud õpikutest"? Järelikult peab sinu arvates selle partei ideoloogia õpikutest ilmselgelt kumama, et see 16-aastane ikka aru saaks, millise erakonna poolt hääletada.

 

Ära kujuta ette nüüd, haridusministeerium kui selline on suhteliselt uus nähtus inimkonna ajaloos. See, et riik haridusega tegeleb on numbreid vaadates pigem halb kui hea. Soovitan sul rääkida mõne õppejõuaga ja võin kihla vededa, et ta ei ütle midagi head uute üliõpilaste kohta. Tase ainult langeb, paljudel pole isegi funtsionaalse lugemise oskust. Räägid nagu suur teadja, aga samas ei tea midagi. Istuma jäämine kui selline kaotati ära, kuna liiga palju 2-lisi oli koolis, keskkooli lõpueksamil pole vaja enam 1 punkti ka saada?, dafuck? Naljanumber on see sinu haridussüsteem ja kui sa ise sellest aru ei saa, siis palju õnne tõesti. Sel teemal võiks pikalt peatuda, aga ausalt öeldes ma ei näe mõtet.

 

Selles osas läheb meie arvamus lahku, kui midagi on kohustuslik, siis minu jaoks on sealt automaatselt kallutatus sees, kuna muidu poleks vaja seda vägisi peale sundida. Sinu jaoks on see ok ja igati normaalne, probleemi netu. Maailmavaatelised erinevused, ei usu, et sa minu jutu peale neid muudad, teadus nõustub minuga selles osas.

 

Kohustusliku kirjanduse osas toodi sulle kuradi hea näide Manwithsaw poolt, loe uuesti kui aru ei saanud. Seni kuni sinu vaated ühtivad õpetajaga on kõik ok, kui ei ühti, siis pole sul midagi muud teha, kui õpetaja pilli järgi tantsida.

 

Kõik 12 klassi läbi käinud, ei tea, mis eksperdi teadmistest sa räägid. Enamus materjalist oli igav ja ununes kiirelt, kujutan ette, et sul endal sama kogemus.

 

Näiteid olen mitmeid andnud ja isegi öelnud, kuidas saaks lõplikult ära tõestada. Loe uuesti, kui meelest läks. Tekib muidugi küsimus, et kas sa oma koolis käimise ajal üldse mõne õpetajaga diskussiooni pidasid. Mina igatahes avaldasin oma meelt suhteliselt tihti ja see reaktsioon, mis järgnes oli tavaliselt üle rääkimine, häbistamine või kohati isegi karjumine. Kindlasti on tore vait olla ja siis ei tekib probleemi ka. Lihtsalt mainin, et lõpetasin hõbedaga, aga käitumishinne oli rahuldav, mitte halva käitumise pärast vaid just vaidlemise pärast. Tänaseni mäletan, kuidas klassijuhataja valjult arutas, mis käitumishinnet mulle panna. Nael, mis välja paistab tambitakse kiirelt maha, see on minu kogemus meie koolisüsteemist.

 

Tekib küsimus, et kas sa pole kursis, et kõrghariduses on tugevas enamuses liberaalse maailmavaatega inimesed. Selle põhjal saab ju väita, et enamus õpikute autoritest on liberaalse maailmavaatega? Sa võid muidugi unistada, et nad teevad oma tööd erapooletult, aga unistuseks see jääbki. Inimene ei ole oma olemuselt ratsionaalne, proovi see meelde jätta.

 

Sa vist arvad, et mõjutada saab ainult otse välja öeldes, et vali Keskerakonda. Tundub, et su teadmised on selles osas piiratud või mängid sihilikult lolli. Koolisüsteem ei ole kuhugi kallutatud, see jääb sinu seisukohaks, vahet pole mitu korda ma sulle vastan. Head päeva.

[Viis 0]

Ära kujuta ette nüüd, haridusministeerium kui selline on suhteliselt uus nähtus inimkonna ajaloos. See, et riik haridusega tegeleb on numbreid vaadates pigem halb kui hea. Soovitan sul rääkida mõne õppejõuaga ja võin kihla vededa, et ta ei ütle midagi head uute üliõpilaste kohta. Tase ainult langeb, paljudel pole isegi funtsionaalse lugemise oskust. Räägid nagu suur teadja, aga samas ei tea midagi. Istuma jäämine kui selline kaotati ära, kuna liiga palju 2-lisi oli koolis, keskkooli lõpueksamil pole vaja enam 1 punkti ka saada?, dafuck? Naljanumber on see sinu haridussüsteem ja kui sa ise sellest aru ei saa, siis palju õnne tõesti. Sel teemal võiks pikalt peatuda, aga ausalt öeldes ma ei näe mõtet.

 

Selles osas läheb meie arvamus lahku, kui midagi on kohustuslik, siis minu jaoks on sealt automaatselt kallutatus sees, kuna muidu poleks vaja seda vägisi peale sundida. Sinu jaoks on see ok ja igati normaalne, probleemi netu. Maailmavaatelised erinevused, ei usu, et sa minu jutu peale neid muudad, teadus nõustub minuga selles osas.

 

Kohustusliku kirjanduse osas toodi sulle kuradi hea näide Manwithsaw poolt, loe uuesti kui aru ei saanud. Seni kuni sinu vaated ühtivad õpetajaga on kõik ok, kui ei ühti, siis pole sul midagi muud teha, kui õpetaja pilli järgi tantsida.

 

Kõik 12 klassi läbi käinud, ei tea, mis eksperdi teadmistest sa räägid. Enamus materjalist oli igav ja ununes kiirelt, kujutan ette, et sul endal sama kogemus.

 

Näiteid olen mitmeid andnud ja isegi öelnud, kuidas saaks lõplikult ära tõestada. Loe uuesti, kui meelest läks. Tekib muidugi küsimus, et kas sa oma koolis käimise ajal üldse mõne õpetajaga diskussiooni pidasid. Mina igatahes avaldasin oma meelt suhteliselt tihti ja see reaktsioon, mis järgnes oli tavaliselt üle rääkimine, häbistamine või kohati isegi karjumine. Kindlasti on tore vait olla ja siis ei tekib probleemi ka. Lihtsalt mainin, et lõpetasin hõbedaga, aga käitumishinne oli rahuldav, mitte halva käitumise pärast vaid just vaidlemise pärast. Tänaseni mäletan, kuidas klassijuhataja valjult arutas, mis käitumishinnet mulle panna. Nael, mis välja paistab tambitakse kiirelt maha, see on minu kogemus meie koolisüsteemist.

 

Tekib küsimus, et kas sa pole kursis, et kõrghariduses on tugevas enamuses liberaalse maailmavaatega inimesed. Selle põhjal saab ju väita, et enamus õpikute autoritest on liberaalse maailmavaatega? Sa võid muidugi unistada, et nad teevad oma tööd erapooletult, aga unistuseks see jääbki. Inimene ei ole oma olemuselt ratsionaalne, proovi see meelde jätta.

 

Sa vist arvad, et mõjutada saab ainult otse välja öeldes, et vali Keskerakonda. Tundub, et su teadmised on selles osas piiratud või mängid sihilikult lolli. Koolisüsteem ei ole kuhugi kallutatud, see jääb sinu seisukohaks, vahet pole mitu korda ma sulle vastan. Head päeva.

 

Ega sinu kirjutatud vastust eriti tõsiselt võtta ei saa. Tundub, et loobid väiteid ilma fakte välja toomata, nagu juba sauland mainis ning oma vastuses sa konkreetseid näiteid endiselt ei toonud. Ju siis polegi võimalik su teooriat tõestada, et haridussüsteem on kalltutatud?

Huvi pärast küsin, kust tuleb info, et kõrghariduses on tugevas enamuses liberaalse maailmavaatega inimesed? On tegemist statistika või suvalise väitega taaskord?

Jutt sellest, et kohustuslik = kallutatud?

Mu eesmärk ei ole hakata mingit furoori üles tõmbama, aga hetkel tundub su jutt sellisena, et "mulle nii tundub, ju siis nii ka on". Kui aga suudad reaalselt oma väiteid faktidega tõestada, fair point, minu viga.

 

Jutt kohalikest valimistest küll juba kaugele läinud, aga mida arvate Kõlvarti korralikust tulemusest? Uus Savisaar?

[Logic 0]

Ega sinu kirjutatud vastust eriti tõsiselt võtta ei saa. Tundub, et loobid väiteid ilma fakte välja toomata, nagu juba sauland mainis ning oma vastuses sa konkreetseid näiteid endiselt ei toonud. Ju siis polegi võimalik su teooriat tõestada, et haridussüsteem on kalltutatud?

 

Funktsionnalne lugemisoskus vajab treenimist, mis ma muud öelda saan.

 

Ütle, millega sa nõus ei ole.

Põhiharidus sisaldab endas järgnevat:

 

(1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

(2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

(3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

(4) Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

 

Et autori raamat kvalifitseeruks riigikoolis kasutamiseks peab see neid punkte sisaldama, olenevalt ainest, aga kõik ülaltoodav peab olema kaetud. Kas sa oskad mulle öelda, kuidas näeb välja puntki nr (2) realiseerimine? Vastan sinu eest, ei oska, kuna see oleneb sinu maailmavaatest. Sellega olen tõestanud, et riiklik õppekava on avatud mõjutustele, olenevalt sinu maailmavaatest.

 

Enamus neist punktidest on mitmesti mõistetavad ning keegi(olgu selleks isik või grupp) teeb lõpuks otsuse, milline lähenemine valitakse. Sisuliselt toetub minu väide eeldusele, et inimesed ei ole ratsionaalsed ja pigem jälgivad oma uskumusi kui raudset loogikat. Kindlati leidub kuskil mõni kohtunik, kes teeb oma otsusi täpselt nii nagu seadus ette näeb, aga kahjuks ei ole enamus inimesi selleks võimelised. See, kes lõpuks otsustab millise lähenemisega raamat valitakse on samamoodi ebaratsionaalne, kuna see, millele ta oma otsuse tegemisel toetub (üleval toodud punktid) on avatud mõjutustele tema maailmavaate poolt. Liberaal valib liberaalse lähenemise, kuna see on tema jaoks õige ja normaalne, konservatiiv valib konservatiivse lähenemise, kuna see tundub tema jaoks õige ja normaalne. Mõlemal on õigus.

 

Huvi pärast küsin, kust tuleb info, et kõrghariduses on tugevas enamuses liberaalse maailmavaatega inimesed? On tegemist statistika või suvalise väitega taaskord?

Jutt sellest, et kohustuslik = kallutatud?

Oli aega vastata, siis võiks teha 1 kiire google otsingu ja mu "suvaline väide" ümber lükata. Kahjuks sa seda ei teinud, mis ütleb mulle, et tegu ei ole isikuga, kes omaks neutraalset vaadet. See ütleb mulle, et sinu arvamus on rohkem usu küsimus kui faktidel põhinev otsus.

 

https://econjwatch.org/articles/faculty-voter-registration-in-economics-history-journalism-communications-law-and-psychology

 

Mu eesmärk ei ole hakata mingit furoori üles tõmbama, aga hetkel tundub su jutt sellisena, et "mulle nii tundub, ju siis nii ka on". Kui aga suudad reaalselt oma väiteid faktidega tõestada, fair point, minu viga.

 

Jutt kohalikest valimistest küll juba kaugele läinud, aga mida arvate Kõlvarti korralikust tulemusest? Uus Savisaar?

 

Ei tea, mis su eesmärk oli, sest ühtegi argumenti sa otseselt ei teinud ega üritanud minu omi ümber lükata. Suvalist väidet peaks olema imelihtne ümber lükata.

[Oasis 10]

Ma enamus asju ei kommenteeri, kuna lugesin teksti ainult diagonaalis, kuid sekkuks ka veidi arutellu.

 

Saan aru, et Sinu jaoks pole probleem see, et õpik kujundab inimese maailmavaadet. Olgem ausad, õpik, mis teda ei tee, on täiesti väärtusetu, kuna kui sa midagi õpid, siis laieneb ka maailmapilt. Et küsimus on ainult selles, et kes siis peaks valima õpiku, mille järgi õppida? Kas siis see on hea kui üks õpetaja kujundab noorte maailmavaadet nagu ise tahab? Siis on ka tegemist vaieldamatult kallutatud olukorraga. Või siis valib lapsevanem? Laps ise? Vast kõige õigem valik, aga tekib küsimus, kuidas suudab 10 aastane oma elu üle otsustada. Valiku tegemine kahjuks on paratamatu, arvestades kui palju on maailmas informatsiooni. Sina arvad, et peaks Mein Kampfi uurima (samuti kallutatud), mõni arvab, et peaks piiblit uurima.

 

Mainin ka, et nähtavasti oleneb see mingis osas õpetajast ja/või koolist. Mis puutub maailmasõdadesse, siis õppides samuti eelmainitud avita kirjastuse õpikute järgi võin öelda, et meie küll rääkisime maailmasõdade põhjustest (ja konkreetne jutt oli, et kroonprintsi tapmine oli ainult ettekääne). Kas sinna veel rohkem süvitsi langeda on jälle meie kallutatud valikute teha, siis tuleb midagi muud kõrvale jätta.

 

Kirjanduse tunnis oli samuti ühe raamatu valimine vaba, klassivend valis raamatu reptiil-humanoididest (pole küll Mein Kampf), kuid parajalt jabur, et see valik keelata. Mida õpetaja aga ei teinud. Samas mis saaks, kui õpetaja valiks õpiku reptiil-humanoididest? Standardi parim külg on see, et võimaldab standardsust, saan analoogse hariduse ka kodukoolist, kui mujalt. Muidu peaksin ju reptiil-humanoidide õpetaja vältimiseks ehk isegi mujale kolima, kui sobivat kooli pole piirkonnas.

[Manwithsaw 16]

Ma enamus asju ei kommenteeri, kuna lugesin teksti ainult diagonaalis, kuid sekkuks ka veidi arutellu.

 

Saan aru, et Sinu jaoks pole probleem see, et õpik kujundab inimese maailmavaadet. Olgem ausad, õpik, mis teda ei tee, on täiesti väärtusetu, kuna kui sa midagi õpid, siis laieneb ka maailmapilt. Et küsimus on ainult selles, et kes siis peaks valima õpiku, mille järgi õppida? Kas siis see on hea kui üks õpetaja kujundab noorte maailmavaadet nagu ise tahab? Siis on ka tegemist vaieldamatult kallutatud olukorraga. Või siis valib lapsevanem? Laps ise? Vast kõige õigem valik, aga tekib küsimus, kuidas suudab 10 aastane oma elu üle otsustada. Valiku tegemine kahjuks on paratamatu, arvestades kui palju on maailmas informatsiooni. Sina arvad, et peaks Mein Kampfi uurima (samuti kallutatud), mõni arvab, et peaks piiblit uurima.

 

Mainin ka, et nähtavasti oleneb see mingis osas õpetajast ja/või koolist. Mis puutub maailmasõdadesse, siis õppides samuti eelmainitud avita kirjastuse õpikute järgi võin öelda, et meie küll rääkisime maailmasõdade põhjustest (ja konkreetne jutt oli, et kroonprintsi tapmine oli ainult ettekääne). Kas sinna veel rohkem süvitsi langeda on jälle meie kallutatud valikute teha, siis tuleb midagi muud kõrvale jätta.

 

Kirjanduse tunnis oli samuti ühe raamatu valimine vaba, klassivend valis raamatu reptiil-humanoididest (pole küll Mein Kampf), kuid parajalt jabur, et see valik keelata. Mida õpetaja aga ei teinud. Samas mis saaks, kui õpetaja valiks õpiku reptiil-humanoididest? Standardi parim külg on see, et võimaldab standardsust, saan analoogse hariduse ka kodukoolist, kui mujalt. Muidu peaksin ju reptiil-humanoidide õpetaja vältimiseks ehk isegi mujale kolima, kui sobivat kooli pole piirkonnas.

 

Ei ole aega, et siin teemas pikemalt kaasa rääkida, kuid kui on öeldud "vabal valikul lugeda raamat ja seda esitleda" siis olgu see ükskõik kui jabur, aga kui inimene loeb raamatu mis käib selle kategooria alla siis tal on seda õigus vastata, nagu oleks olnud mul õigus vastata "Mein Kampfi", kuid seda õigust ma ei saanud.

See meenutab sõnavabadust, sõnavabadus on olemas aga kui liialt palju ütled seda mida ei tohiks öelda, kaob igasugune "sõnavabadus", sama oli mul raamatuga - vabalt valitav raamat aga kui läksid vabalt valitud raamatut vastama siis öeldi "See ei kõlba"

Mõistetav oleks see olnud, et antakse 10 raamatut, millest 1 pead vabal valikul lugema ja vastama, ning ma oleks läinud sinna "Mein Kampfi" vastama, siis oleks see igati väär olnud, sest seda ei soovitud.

Muudetud 19. oktoober, 2017 liikme Manwithsaw'i poolt

[Logic 0]

Ma enamus asju ei kommenteeri, kuna lugesin teksti ainult diagonaalis, kuid sekkuks ka veidi arutellu.

 

Saan aru, et Sinu jaoks pole probleem see, et õpik kujundab inimese maailmavaadet. Olgem ausad, õpik, mis teda ei tee, on täiesti väärtusetu, kuna kui sa midagi õpid, siis laieneb ka maailmapilt. Et küsimus on ainult selles, et kes siis peaks valima õpiku, mille järgi õppida? Kas siis see on hea kui üks õpetaja kujundab noorte maailmavaadet nagu ise tahab? Siis on ka tegemist vaieldamatult kallutatud olukorraga. Või siis valib lapsevanem? Laps ise? Vast kõige õigem valik, aga tekib küsimus, kuidas suudab 10 aastane oma elu üle otsustada. Valiku tegemine kahjuks on paratamatu, arvestades kui palju on maailmas informatsiooni. Sina arvad, et peaks Mein Kampfi uurima (samuti kallutatud), mõni arvab, et peaks piiblit uurima.

 

Mainin ka, et nähtavasti oleneb see mingis osas õpetajast ja/või koolist. Mis puutub maailmasõdadesse, siis õppides samuti eelmainitud avita kirjastuse õpikute järgi võin öelda, et meie küll rääkisime maailmasõdade põhjustest (ja konkreetne jutt oli, et kroonprintsi tapmine oli ainult ettekääne). Kas sinna veel rohkem süvitsi langeda on jälle meie kallutatud valikute teha, siis tuleb midagi muud kõrvale jätta.

 

Kirjanduse tunnis oli samuti ühe raamatu valimine vaba, klassivend valis raamatu reptiil-humanoididest (pole küll Mein Kampf), kuid parajalt jabur, et see valik keelata. Mida õpetaja aga ei teinud. Samas mis saaks, kui õpetaja valiks õpiku reptiil-humanoididest? Standardi parim külg on see, et võimaldab standardsust, saan analoogse hariduse ka kodukoolist, kui mujalt. Muidu peaksin ju reptiil-humanoidide õpetaja vältimiseks ehk isegi mujale kolima, kui sobivat kooli pole piirkonnas.

 

Ütleme kokkuvõtvalt nii, keskmise 16 aastane ei ole võimeline ratsionaalselt valima, ei ole ka 18 aastane. Pigem tuleks valimisiga tõsta vanuseni, kus keskmiselt on tegu iseseisva/töötava inimesega.

 

Ma pisut kahtlen, et maailmasõdade õppimise raames räägiti sellest, miks inimesed vaimselt taolisteks tegudeks võimelised on ja mis vaimsed probleemid neil tavaellu naastes esinevad. Meile vähemalt ei räägitud. Aga kui räägitaks, siis vb läheks vähem inimesi ajateenistusse.

 

Aga lihtsalt mainin, et raamat reptiil-humanoididest võib olla väga õpetlik. Väga hea viis, kuidas panna lapsed kriitiliselt mõtlema. Õpetaja hakkab kriitikanooli loopima ja laseb õpilastel oma arvamust avaldada. Kujutan ette, et kirjanduse õpetajal ei tohiks olla probleemi selle raamatu/teooria auklikuks tulistamisega. Aga jah, jälle oleneb õpetaja kallutatusest, kuigi ma kahtlen, et leidub kirjanduse õpetaja, kes usub reptiilidesse.

[Dydl 1]

Ütleme kokkuvõtvalt nii, keskmise 16 aastane ei ole võimeline ratsionaalselt valima, ei ole ka 18 aastane. Pigem tuleks valimisiga tõsta vanuseni, kus keskmiselt on tegu iseseisva/töötava inimesega.

Miks vähendada inimeste arvu, kes saavad valida oma valitsust? Miks peaks näiteks 21-aastane valima 18-aastase eest? Kas soovitad valimisõiguse keelata ka pensionäridel? Kas liigume sinna suunas, kus üks inimene valitseb?

[Logic 0]

Miks vähendada inimeste arvu, kes saavad valida oma valitsust? Miks peaks näiteks 21-aastane valima 18-aastase eest? Kas soovitad valimisõiguse keelata ka pensionäridel? Kas liigume sinna suunas, kus üks inimene valitseb?

 

Kas oleks halb vähendada valijate hulka, kes sisuliselt valivad väga labaselt endale tasuta asju?

Pensionär on arvatavasti oma elu jooksul teinud tööd, maksnud makse jne, ei näe põhjust, miks peaks nende valmisõigust piirama, aga kui statistiliselt elab keskmine 18 aastane vanemate kulul ja tööl ei käi, siis kas tal peaks olema õigus valida, kuidas tema vanemate maksuraha kulutatakse? Kui keskmine 21 aastane elaks vanemate juures ja tööl ei käiks, siis ei peaks ka tal olema valmisõigust.

Muudetud 21. oktoober, 2017 liikme Logic'i poolt