Investeerimine

[Viis 0]

Ise panin natukene enam kui aasta tagasi 100€ Bondorasse, netotootlus 21,5% olnud. Lähikuudel võiks proovida hakata igakuiselt mingit summat sinna panema.

[Genius15 31]

Tekkisid mõned küsimused investeerimise kohta.

1) Kas tulumaksu peab maksma iga aasta antud laenudelt või siis kui raha välja võtad?

2) Kuhu investeerida iga kuu 300-500 eurot? (laenud, koguma aktsiate jaoks, ...)

3) Kus alustada omaraha, bondora, mintos või ... ?

4) Mida pean silmas pidama, kui laenu väljastan (bondora, mintos, omaraha).

5) Kui suurteks osadeks peaks jagama oma igas kuus tehtava summa ( Soovitati 5% kaupa anda laene). Näiteks investeerin 100 euri kuus, siis jagan 5% osadeks ehk iga laen saab 5 eurot

 

300-500 eurot kuus on päris suur investeering, vähemalt minu jaoks. Kindlasti enne investeerima hakkamist tutvu põhjalikult kohaga kuhu investeerida kavatsed.

Bondorast soovitan eemale hoida, sest seal on viimasel ajal palju negatiivset juhtunud, näiteks peavad kõik kasutama portfel (ei saa ise valida laene millesse investeerida). Proovi pigem Mintos't, Twino't, Estateguru või Omaraha. Lisaks on neid platvorme veel, kus investeerida.

Tavaliselt on igal platvormil enda miinimum investeerimislimiit, näiteks Omarahas on 10€ ja Twino's ka. Bondoras on 5€. Mina soovitan miinimum summaga alati igasse laenu investeerida, sellega hajutad riske. Muidugi läheb 50 x 10€ investeerimine aega võtta, aga võta seda parem kui riski hajutamisena, tuleb kindlasti kasuks. Sest kindlasti on parem kui 10€ tagasi ei maksta kui näiteks 50 või hoopis 100€.

 

Bondorast rääkides on mul seal 94 laenu investeeritud ja neist pea pooled on punased ehk ei maksta tagasi ...

Kahju on vaadata, et isegi osadelt Eesti laenudelt ei saa midagi.

 

 

Uutele alustajatele edu. Ja väike investeerimissoovitus OmaRaha-s pikemaajalistesse laenudesse panustajatele. Kõik laenud 0% boonusega (e. ei maksa preemiat omarahale eelisjärjekorras laenu sisse saamise eest). Viimased 2-3 kuud olen saanud pidevalt intessi ülespoole kruttida. Võlgnike / pankrotide osas mingit erilist muutust pole olnud.

 

 

Ise panin natukene enam kui aasta tagasi 100€ Bondorasse, netotootlus 21,5% olnud. Lähikuudel võiks proovida hakata igakuiselt mingit summat sinna panema.

 

Ei soovita väga Bondorasse investeerida, aga ise tead muidugi.

 

 

l6bustank, mis riigi laenudesse investeerid? Kas Eesti või Slovakkia ka?

Räägi täpsemalt sellest "intressi kruttimisest" pikemalt, mis sa selle all mõtled, kuidas sa seda teed?

 

Minu Omaraha näitajad:

 

 

Muudetud 25. jaanuar, 2017 liikme Genius15'i poolt

[l6bustank 0]

Selle pildi peal, mis ma postitasin on Eesti laenud kõik. Kruttimine on väga lihtne: kui praeguse intressiga on näha, et stabiilselt läheb raha välja, siis kergitan 1-2% haaval ja vaatan, mis toimuma hakkab. Kannatlik peab olema - kui esimese paari päevaga midagi ei liigu, siis pole mõtet veel araks lüüa. 7-10 päevaga näed ära, kas liigub stabiilselt/mitte. Nagu sa näed, siis paari-kolme nädala sees tõstsin EST 900+ 5a/7a/10a laenudes oma intressitaseme 36% pealt 38% peale. Nüüd vaatan, kuidas 38 peal püsib ja kui püsib, siis kruvin aga juurde. EST 800+ 5a tõstsin intressi 46% pealt 48%-le. Sama loogika.

 

Slovakkias tekitasin okt. 2016 alates pisikese eksperimentaal-portfelli, kus võtan 2-3 laenu kuus. Senimaani seal panustanud u. 75% intressiga 2a laenudesse 900+ skooriga. Aga etteruttavalt võin öelda, et võlgnikke on Slovakkias rohkem.

Muudetud 25. jaanuar, 2017 liikme l6bustank'i poolt

[Genius15 31]

Selle pildi peal, mis ma postitasin on Eesti laenud kõik. Kruttimine on väga lihtne: kui praeguse intressiga on näha, et stabiilselt läheb raha välja, siis kergitan 1-2% haaval ja vaatan, mis toimuma hakkab. Kannatlik peab olema - kui esimese paari päevaga midagi ei liigu, siis pole mõtet veel araks lüüa. 7-10 päevaga näed ära, kas liigub stabiilselt/mitte. Nagu sa näed, siis paari-kolme nädala sees tõstsin EST 900+ 5a/7a/10a laenudes oma intressitaseme 36% pealt 38% peale. Nüüd vaatan, kuidas 38 peal püsib ja kui püsib, siis kruvin aga juurde. EST 800+ 5a tõstsin intressi 46% pealt 48%-le. Sama loogika.

 

Slovakkias tekitasin okt. 2016 alates pisikese eksperimentaal-portfelli, kus võtan 2-3 laenu kuus. Senimaani seal panustanud u. 75% intressiga 2a laenudesse 900+ skooriga. Aga etteruttavalt võin öelda, et võlgnikke on Slovakkias rohkem.

 

Ma just mõtlesingi, et see kruttimine pisut riskantne või mis? Kui inimesel suurem maksukoormus, näiteks 40%, on võimalus suurem et ta tulevikus enam ei jaksa maksta. Võrreldes just madalama intressidega. Aga samas võib see lihtsalt ja kiirelt ennast ära tasuda.

 

Mul Bondoras mitmeid Hispaania laenu, millel tootlus pea 80% aastas ja imestuseks maksavadki tagasi mulle seda raha

Vähem kui ühe ja poole aastaga olen teeninud oma laenusumma tagasi + iga järgnev makse on korralik intressitulu. Imestan, et kuidas nad seda suudavad.

Samas on ka mitmeid Hispaania laene 2-3 aasta vanust, millel on üks-kaks makset tehtud ja kõik, rohkem pole nad midagi maksnud.

Muudetud 25. jaanuar, 2017 liikme Genius15'i poolt

[l6bustank 0]

Ma just mõtlesingi, et see kruttimine pisut riskantne või mis? Kui inimesel suurem maksukoormus, näiteks 40%, on võimalus suurem et ta tulevikus enam ei jaksa maksta. Võrreldes just madalama intressidega. Aga samas võib see lihtsalt ja kiirelt ennast ära tasuda.

 

Mul Bondoras mitmeid Hispaania laenu, millel tootlus pea 80% aastas ja imestuseks maksavadki tagasi mulle seda raha

Vähem kui ühe ja poole aastaga olen teeninud oma laenusumma tagasi + iga järgnev makse on korralik intressitulu. Imestan, et kuidas nad seda suudavad.

Samas on ka mitmeid Hispaania laene 2-3 aasta vanust, millel on üks-kaks makset tehtud ja kõik, rohkem pole nad midagi maksnud.

 

Tavaline omaraha laen minu portfellis: 36% 2110€ 5 aasta peale annuiteedipõhise graafikuga, minule jääv intress pärast OR-le minevat osa koguintressist on 28,8%. 10€ panen sisse, plaani kohaselt maksab ta 5a jooksul mulle tagasi 18,79eur (maksueelne). 1. aasta jooksul saan tagasi 2,86€ (2,28€ maksujärgselt) intressi ja 0,99€ põhiosa. Kui see laenaja pankrotistub pärast 1. aastat, siis rakendub OR tagasiostugarantii, mis on Eesti laenude puhul praegu 80% võlgu oldavast põhiosast. Minu laenu puhul siis 7,21€ juhul kui laenaja laseb üle alates 13. kuust. 1 aasta sees sain mina laenajalt (pärast makse) 2,28€+0,99€=3,27€ ja pärast laenu pankrotistumist OR-lt 7,21€. Kui kõik mu laenud 1a järel punasesse lendaks siis ka sellise eriti nukra stsenaariumi korral jään ma mitte lihtsalt nulli, vaid aasta lõikes 0,48€-ga plussi e. hoolimata kõigest kasvas minu raha maksujärgselt 4,8% aasta lõikes.

 

Ja lisaks: OR-s on tänu nende teistsugusele laenamisskeemile ja parematele krediidiandmetele vähem "halbu" laenajaid kui Bondoras, see muudab kogu tagasiostuga seonduva stabiilsemaks - väiksem võimalus, et ühel heal päeval laiutatakse käsi ja öeldakse, et "sorry, aga enam punaseid tagasi ei osta...".

 

Kogu selle tüütu jutu "point" on, et erinevalt Bondorast on siin rämpslaene vähem, pankrotis laenajate tekitatav kahju oluliselt pehmendatud ja stabiilsust rohkem. Sellest tulenevalt saab vähemasti praegu lubada endale kõrgemaid riske.

Muudetud 4. veebruar, 2017 liikme l6bustank'i poolt

[Genius15 31]

Tavaline omaraha laen minu portfellis: 36% 2110€ 5 aasta peale annuiteedipõhise graafikuga, minule jääv intress pärast OR-le minevat osa koguintressist on 28,8%. 10€ panen sisse, plaani kohaselt maksab ta 5a jooksul mulle tagasi 18,79eur (maksueelne). 1. aasta jooksul saan tagasi 2,86€ (2,28€ maksujärgselt) intressi ja 0,99€ põhiosa. Kui see laenaja pankrotistub pärast 1. aastat, siis rakendub OR tagasiostugarantii, mis on Eesti laenude puhul praegu 80% võlgu oldavast põhiosast. Minu laenu puhul siis 7,21€ juhul kui laenaja laseb üle alates 13. kuust. 1 aasta sees sain mina laenajalt (pärast makse) 2,28€+0,99€=3,27€ ja pärast laenu pankrotistumist OR-lt 7,21€. Kui kõik mu laenud 1a järel punasesse lendaks siis ka sellise eriti nukra ststenaariumi korral jään ma mitte lihtsalt nulli, vaid aasta lõikes 0,48€-ga plussi e. hoolimata kõigest kasvas minu raha maksujärgselt 4,8% aasta lõikes.

 

Ja lisaks: OR-s on tänu nende teistsugusele laenamisskeemile ja parematele krediidiandmetele vähem "halbu" laenajaid kui Bondoras, see muudab kogu tagasiostuga seonduva stabiilsemaks - väiksem võimalus, et ühel heal päeval laiutatakse käsi ja öeldakse, et "sorry, aga enam punaseid tagasi ei osta...".

 

Kogu selle tüütu jutu "point" on, et erinevalt Bondorast on siin rämpslaene vähem, pankrotis laenajate tekitatav kahju oluliselt pehmendatud ja stabiilsust rohkem. Sellest tulenevalt saab vähemasti praegu lubada endale kõrgemaid riske.

 

Väga hästi kokkuvõetud.

 

Bondoras tõesti ülipalju rämpslaene, neil oli vahepeal ainult põhiline et saaks numbreid suuremaks, andes välja laene vahet pole kellele ... Samas võib see siiamaani olla. Täpselt nagu eelmise majanduskriisi ajal pangad oma laenudega tegid, anti kergekäeliselt ja kõigile raha, aga seda ei vaadatud, et neil pole isegi stabiilset sissetulekut.

Muudetud 25. jaanuar, 2017 liikme Genius15'i poolt

[Viis 0]

Väga hästi kokkuvõetud.

 

Bondoras tõesti ülipalju rämpslaene, neil oli vahepeal ainult põhiline et saaks numbreid suuremaks, andes välja laene vahet pole kellele ... Samas võib see siiamaani olla. Täpselt nagu eelmise majanduskriisi ajal pangad oma laenudega tegid, anti kergekäeliselt ja kõigile raha, aga seda ei vaadatud, et neil pole isegi stabiilset sissetulekut.

 

Jätan meelde, rohkem raha sinna ei topi

 

http://postimees.ee/3986817

 

Veel üks postimehe artikkel investeerimisest.

Muudetud 26. jaanuar, 2017 liikme Viis'i poolt

[Kristjan194 24]

Olen kah täheldanud, et bandora oleka ilmaelt kinu viimane variant kuhu raha sisse panna

 

Väga hästi kokkuvõetud.

 

Bondoras tõesti ülipalju rämpslaene, neil oli vahepeal ainult põhiline et saaks numbreid suuremaks, andes välja laene vahet pole kellele ... Samas võib see siiamaani olla. Täpselt nagu eelmise majanduskriisi ajal pangad oma laenudega tegid, anti kergekäeliselt ja kõigile raha, aga seda ei vaadatud, et neil pole isegi stabiilset sissetulekut.

Sebi täismahus artikkel pls

[Viis 0]

Olen kah täheldanud, et bandora oleka ilmaelt kinu viimane variant kuhu raha sisse panna

 

 

Sebi täismahus artikkel pls

 

Kui algajal investoril on tekkinud kindel soov investeerida, siis missugused on esimesed turvalised kohad, kuhu raha paigutada? Eksperdid soovitavad kui ühest suust investeerimisfonde, kuna seal on riskid hajutatud ja teenustasu üldjuhul madal.

 

 

«Iga alustaja on ettevaatlik ning seetõttu on turvalisuse soov mõistetav. Samas tähendab turvalisus ehk madal risk enamasti ka väikest tootlust,» ütles LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. Ta tõi näiteks hoiused, mida garanteerib täies ulatuses riik, kuid mille intressimäär küündib heal juhul vaid ühe protsendini aastas. «Turvaline, aga madala tootlusega.»

 

Investeeringu turvalisuse skaala järgmisel astmel on võlakirjad. Teisalt on Vallikivi sõnul Eestis võlakirjadele keeruline ligi pääseda ja keskpankade viimaste aastate poliitika on võlakirjade tootluse väga madalale viinud. Seega soovitab Vallikivi alustaval investoril paigutada raha just fondidesse.

 

Aitab riske hajutada

 

Mida tuleks fondi investeerides tähele panna? Esiti tasub algajal osta laiapõhjalist fondi, mis investeerib väga erinevate ettevõtete aktsiatesse.

 

 

«Mõnel juhul on fond investeerinud tuhandetesse aktsiatesse, mida väikese summaga investoril oleks väga raske järele teha,» ütles Vallikivi. Ent see maandab riske ja tagab hajutatuse – investor ei panusta vaid ühe ettevõtte edule.

 

Järgmisena tuleb kindlasti arvesse võtta fondi teenustasu. Üldiselt on passiivsete indeksfondide haldustasu tunduvalt madalam kui aktiivselt juhitud fondidel. Kuna indeksfondid on madalama haldustasuga, kuid annavad aktiivselt juhitud fondidega sama tootlust, muutuvad need viimasel ajal järjest populaarsemaks, rääkis Swedbank Marketsi valdkonnajuht Andres Suimets.

 

Alo Vallikivi lisas, et haldustasule tuleks tähelepanu pöörata siis, kui see muutub ebamõistlikult suureks. «Üle pooleprotsendiline haldustasu aastas vajab juba lisauurimist,» leidis ta.

 

Väiksest summast piisab

 

SEB äriarendusjuht Kai Kutsar ütles, et fondid sobivad väga hästi neile, kellel ei ole aega ega teadmisi investeerimisportfelli ise koostada ja hallata. Fondiosakute ostmiseks ei pea tingimata olema palju vaba raha ja investeerida saab nii ühekorraga kui ka regulaarsete maksetena.

 

Kui juba fondidesse panustada, tõi Kutsar eraldi välja börsil noteeritud fondid ehk ETFid, mis on viimasel ajal populaarseks saanud.

 

«See tähendab, et investor usaldab raha investeerimise fondivalitsejale ja saab vastu fondiosakud, mille tootlus on seotud fondi alusvara väärtuse muutumisega. ETFid on seega võrdlemisi kuluefektiivne viis investeerida kindla regiooni või sektori aktsiatesse või hoopis toorainesse, näiteks kulda või naftasse,» rääkis ta.

 

Kutsar rõhutas, et ETFidel pole erinevalt tavafondidest sisenemis- ja väljumistasu, kuid samas küsitakse neis aktsiatehingute teenustasu, kuna erinevalt tavalisest investeerimisfondist kauplevad ET-id börsil. Seetõttu võib kulu olla märkimisväärne.

 

Aktsiad on edasijõudnutele

 

Kuigi läbi aegade on kõige suurema tootluse andnud üksikaktsiad, soovitavad spetsialistid algajal investoril neisse pigem külma rahuga suhtuda. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ja annab selle omanikule ehk aktsionärile teatud õigused.

 

«Aktsia ostja riskib kogu investeeringust ilma jääda – ettevõtte pankroti korral jäävad aktsionäridele vaid tühjad pihud,» hoiatas Alo Vallikivi.

 

Kai Kutsar lisas, et üksikute aktsiate haldamine nõuab hea tulemuse saavutamiseks põhjalikke teadmisi ja pikaajalist kogemust.

 

«Ühe ja sama ettevõtte aktsiad on riskantsemad kui võlakirjad, kuna ettevõtte maksejõuetuse korral saavad viimasena raha kätte just aktsionärid, see tähendab pärast seda, kui aktsiaselts on võlausaldajate ja teiste nõuded täielikult tasunud,» osutas Kutsar.

 

Seega, kui napib nii aega, teadmisi kui ka kogemusi, tuleks esialgu keskenduda fondidele, õpetas Kutsar. Samas, kui investoril on soovi ja aega, on aktsiaportfelli mõttel kindlasti jumet.

 

Alo Vallikivi sõnul teeb algaja investor tihti selle vea, et pöörab liiga palju tähelepanu oma portfelli igapäevasele jälgimisele. «Pikaajaline investor teeb portfelli aastateks – päris osta-ja-unusta-strateegiat ei tohiks aktsiate puhul kasutada, kuid iga päev aktsia hinda vaadata ei ole samuti mõistlik,» lõpetas Vallikivi.

 

Suuremate pankade investeerimisfonde

 

LHV investeerimisfondid

LHV Maailma Aktsiad Fond A osak

LHV Maailma Aktsiad Fond B osak

SEF-LHV Persian Gulf Fund

SEB investeerimisfondid

SEB Strategy Defensive

SEB Strategy Balanced

SEB Strategy Growth

Swedbanki investeerimisfondid

Swedbank Fondifond 100

Swedbank Fondifond 30

Swedbank Venemaa Aktsiafond

Mis on investeerimisfond?

 

Paljude investorite vara kogum, mida juhib finantsinspektsiooni loaga kutseline fondivalitseja.

Fondivalitseja paigutab investorite raha aktsiatesse, võlakirjadesse, teistesse fondidesse.

Investor ostab fondi investeerides fondiosakuid, mis tõendavad õigust osale fondi varast.

Passiivselt juhitud fondis on fondivalitseja roll väiksem ja teenustasu madalam.

Näiteks indeksifond investeerib ainult indeksi koosseisus olevatesse väärtpaberitesse.

Allikas: http://www.minuraha.ee

[Genius15 31]

Puhas ostetud reklaam pankadelt

Inimesed valivad üha enam teisi investeerimise platvorme, seega pangad jäävad päris suurtest summadest juba ilma.

[Viis 0]

Puhas ostetud reklaam pankadelt

Inimesed valivad üha enam teisi investeerimise platvorme, seega pangad jäävad päris suurtest summadest juba ilma.

 

Ilmselgelt reklaam jep

[Genius15 31]

Omarahas viimasel ajal päris palju Slovakkia laene tulnud või on kogu aeg nii palju olnud?

Enamus 6 kuulised ja koguintressiga enamus 40%+.

 

On nendesse mõtet investeerida ka?

[Kristjan194 24]

Mina isiklikult(vähemalt hetkel) piirdun kuni 3 kuuliste laenudega.

[l6bustank 0]

Omarahas viimasel ajal päris palju Slovakkia laene tulnud või on kogu aeg nii palju olnud?

Enamus 6 kuulised ja koguintressiga enamus 40%+.

 

On nendesse mõtet investeerida ka?

 

Vara öelda, minu enda Slovakkia portfell on alles liiga noor ja kuna sihin pikemat plaani, siis võtan sinna ainult 2-aastaseid laene 901-1000 skooriga. Senise kogemuse põhjal saan julgelt väita, et Slovakkias jäädakse võlgu sagedamini kui Eestis. Mingit adekvaatset tootlusnumbrit ei saa öelda, sest pole punaseid veel. Kollaseid samas on omajagu. Intress 70-80% kõigil.

[CasperDaGhost 10]

Mina isiklikult(vähemalt hetkel) piirdun kuni 3 kuuliste laenudega.

Omarahas? Kuidas tootnud on?

[Kristjan194 24]

Omarahas? Kuidas tootnud on?

 

Kasutan Mintost :=)

[Genius15 31]

Kas keegi Estategurus ka aktiivselt investeerib?Mõtlen, et kas panna sinna ka pisut raha tiksuma või mitte.

[Viis 0]

Kas keegi Estategurus ka aktiivselt investeerib?Mõtlen, et kas panna sinna ka pisut raha tiksuma või mitte.

 

Olen jälginud, raha pole pannud. Sooviks ka kuulda, kas kellelgi kogemust.

[wall3r 0]

Kas omarahas ongi nii vähe Eesti laene? Hetkel 10 laenu. Ei suuda oma esimesele rahalegi mõistlike laene leida

[Har00s 10]

Tegelen ja siiani on intressid ilusti kontole laekunud ja peale tähtaegakogusumma ka.

[wall3r 0]

Kuidas te mintosesse raha kannate?

Kui mintoses investeerida, kas mingit tulumaksu võtab ka läti?

[Kristjan194 24]

Kuidas te mintosesse raha kannate?

Kui mintoses investeerida, kas mingit tulumaksu võtab ka läti?

 

Mina läbi SEB panga, seal kus deposite/withdraw on Payment Details(sinu kood+muu boldis tekst), selle paned makse selgitusse ning sooritad makse. Olen 2x raha kandnud, pole veel mingit teenustasu pidanud maksma.

[Kristjan194 24]

Varsti tulevad esimesed teenitud sendid

 

https://gyazo.com/b1905438c705a91c36c784347d7c27cf

[Sander121 10]

Tervist! kus te neid investeerimisi teete? mis lehtedel vms? mõtlesin kah asjaga algust teha aga mingit hiigel summat ma investeerima ei hakka max 30€ et n2ha yldse kas raha tagasi saan seega kes viitsib siis andke neid lehti

[Kristjan194 24]

Vaata mõni leht tagasi, seal on räägitud

 

Ise kasutan mintost aga on ka teisi platvorme kus on voimalik ūhisrahastusega tegeleda