Mine sisusse
Otsi siit
  • Rohkem valikuid...
Otsi tulemusi mis sisaldab...
Otsi tulemusi...

pinnu

Blokeeritud
  • Postituste kogus

    1 132
  • Liitus

  • Viimati külastas

  • Tagasiside

    0%
  • VP$

    0 [ Anneta ]

Postitused postitas pinnu


  1. Et...kusjuures hea küsimus, käin sind siin vahest kiusamas ja ootan millal sa mulle mõttetult banaani paned?:D

    Kõik pole pask ja jura, siin on osad kasutajad isegi väääääga normaalsed, alustades

    ShadowCat

    Ints

    Liffer

    Huxy

    saarevana

    ja mõned ollused on veel, isegi orcut on :P

     

    vot nüüd olen mina solvunud.


  2. k810i'le vä? Ei tea, pole tarvis olnud.

     

    Mu enda k810i paranduses. 2-3 nädalat, mikker läks 100% ise tuksi. :(

     

    Milleks sulle neid teemasid vaja?

     

     

     

    Kui tal RuneScape kõrvalt vaba aega võtta on, siis muidugi.

     

    Aga probleem - nad on Siimuga vanad tuttavad!

     

     

     

    ei huvita, meiega ta nolab öösiti -.-

     

    aa tegelt ma tahtsin veel öelda, et enam ma pole nii aktiivne foorumis, nimelt .. ma hakkasin koolis köäima :D

     

    et siis eee

     

    migni .. kell 16.00 u jõuan koju .. söön möllud.. 17.00 jõuan pulti, hüppan läbi, vahin probleemide / kunsti / CS / KO foorumitesse, teen paar kiiret posti ja kaon õppima :D

     

    VOTT :D

    esialgu selline plaan x)


  3. tegelikult on nii, et

    meil on kindel plaan, uued moded proovile panna, kaua nad taluvad rasket kriitikat,

    lõbus on vaadata, kuidas vedru välja viskab, ja lolliks läheb.

    psühholoogiliselt võttes oleks se LAUS AWoNDERFULLLLL


  4. Mulle läheb ilget moodi peale kui 14a tüdruk on ennast niipersse tõmmanud, et suu vahutab antsust nägu on sama sinine nagu SAIDA TIIK ja väikesed vene poisid VÄNDRAST teevad tema ümber ringe ja karjuvad SA OLED ÕIGEL TEEL:D


  5. Puugid (Ixodida) on ülemsugukond parasiite ämblikulaadsete klassist.

     

    Puuke võib pidada kõige suuremateks lestadeks, kuna nad verd imedes paisuvad mitmeid kordi. Nälginult võib puukide kehapikkuseks olla 10-15 millimeetrit või mõned liigid isegi 25 millimeetrit.

     

    Puukide munad munetakse maapinna pragudesse. Munadest kooruvad kas samal sügisel või järgmisel aastal kolme jalaaariga larvid, kes järgmisel aastal kestuvad nelja jalapaariga nümfideks. Nümfe eristab valmikutest vaid see, et neil puudub sugupilu. Järgmisel aastal kestuvad nümfid valmikuteks.

     

    Äärispuuklased (Argasidae) on põhiliselt kuumade ja kuivade alade asukad. Peremees leitakse lõhna järgi. Selleks on neil spetsiaalsed haistmiselundid eeskäppadel - Halleri elundid. Kilbid on kehalt kadunud ning keha on kaetud elastse nahaga, mis võimaldab neil verd imedes kõvasti paisuda. Lõugtundlad on äärispuukidel teravaservaliste harudega, millede abil lõigatakse läbi peremehe nahk. Seejärel viiakse peremehe sisse iminokk, mis on varustatud väikeste sarvhammastega. Nende sülg takistab vere hüübimist ja on valuvaigistava toimega, mistõttu ohver ei tunne hammustust. Harilikult ründavad äärispuugid peremehi siis, kui need puhkavad oma urus, kuna nad ei taha et neid nende peidupaikadest välja viiakse. Nad pole väga peremehespetsiifilised. Imevad roomajate, lindude ja imetajate verd.

     

    Puuklased (Ixodidea) aga vastupidiselt äärispuukidele varitsevad oma peremehi vabas looduses. Kuna peremehi leitakse suhteliselt harva, siis on neil arenenud mitmeid kohastumisi selle leevendamiseks. Vastsed ja nümfid toituvad enamasti närilistel, väikestel kiskjatel, roomajatel või lindudel. Täiskasvanud loomad aga toituvad põhiliselt suurtel loomadel: kabjalistel ja suurtel kiskjatel. Nad ründavad peremeest kas maapinnalt või taimedelt ja ootavad teda väljasirutatud eesjalgadega, kus asuvad haistmiselundid, millede abil tuntakse peremehe lähedust. Igaks kestumiseks on eelnevalt vajalik toituda. Harilikult imevad nad end peremehe külge mitmeks päevaks.

     

    Emased puugid on nälginult 3-3,5 millimeetrit pikad, ovaalse kehaga ja lamedad. Vere imemisel suurenevad nad umbes 3 korda ja omandavad munaja kuju. Isased on ligikaudu 2 millimeetrit pikad ja vere imemisel ei suurene eriti. Puugi keha eesotsal on tugevasti arenenud kärss koos sellest kummalgi pool asuvate kobijatega. Kärss on varustatud tahapoole suunatud kidakestega, mis hõlbustavad kärsa tungimist peremehe nahka, kuid takistavad kärsa väljatõmbamist. Kärsa kõrval asuvad lülilised kobijad, mis on meeleelunditeks milledega kombatakse peremehe nahka enne kärsa sissesurumist. Kärsa alumine osa on laienenud ja omab mitmesuguseid kitiinseid jätkeid. Puugi selgmist poolt katab tumepruun kitiinne seljakilp. Emastel täiskasvanutel, vastsetel ja nümfidel on väiksem seljakilp, kuna neil on vaja rohkem verd imeda ja ka seetõttu rohkem venida. Isastel, kes toituvad vähe või ei toitu üldse, katab seljakilp peaaegu kogu selga. Stigmad asuvad keha külgedel, neljanda jalapaari kinnituskohast veidi tagapool, erilistel ümaratel moodustistel - peritreemidel

     

     

     

    250px-Adult_deer_tick.jpg

×
×
  • Loo uus...

Oluline informatsioon

Selle veebisaidi paremaks muutmiseks oleme teie seadmesse paigutanud küpsised . Võite kohandada oma küpsiste seadeid , vastasel juhul eeldame, et te olete küpsiste kasutamisega nõus kui jätkate veebisaidil sirvimist.. Palun lugege läbi Kasutustingimused ja Privaatsuspoliitika.