Tuntud laulja ja endine riigikogu liige Siiri Sisask kritiseerib teravalt Eesti riigi suhtumist oma kodanikesse ning kutsub inimesi üles jõulisemalt oma nõudmiste eest seisma.
«Välismaal elavad eestlased koju!». Tulge koju jah! Ainult, et... mida teil siin teha oleks? Juhul, kui te just rikkad ja edukad ei ole. Muidu saab teil siin küll väga, väga raske olema. Kuid... ega kõiki ju president kutsunudki! Ikka neid peeti silmas, kes juba ennast üles töötanud on ja midagi saavutanud. Nii et ärge muretsege, kallid lihtinimestest kaasmaalased, peate enne kõvasti rassima, et oma armsal kodumaal vääriliselt hinnatuks saada, et teid siin üldse keegi ootaks või meeles peaks.
Eesti riigi eesotsas olijate käitumine on niisugune, kus justkui püütakse jätta «sügisel kevade» muljet ja sellega vastutustundetult rahvast eksitada! Aga teatavasti on meil niisugune keksimine ju veres. Meenutagem: eks külaliste jaoks pandi ka nõukogude ajal kõik parem lauale, jättes mulje, et kõik ongi hästi. Raiesink, majonees ja purgiherned! Elame hästi! Tegelikult oli elu ise ju hoopis midagi muud. Kes ees, see mees ning mäletagem ka seda, kes olid sel ajal niiditõmbajad. Eks ikka me oma inimesed, kes siis veel.
Kuid mõelgu hoolega ka edukad, keda koju kutsutakse, enne kui selle sammu nüüd tollesama kuulsa kutse põhjal tegema peaksid. Sest siin, eriti viimasel ajal, võetakse arvestatavatelt kohtadelt maha ka tublisid ja tarku inimesi. Ma ei räägigi ainult ERSOst või muuseumidest. Näiteks Harku vallas, Vääna mõisakoolis, võeti kohalt maha koolijuhataja, noor naine, tark ja missioonitundega, tegi oma tööd hästi, arendas kooli.. ise veel nelja lapse ema... Sellepärast võeti maha, ehk siis teisisõnu ju ka jäeti töötuks, et Reformile ja IRLile ette jäi. Kuidas selles põhjenduses oligi öeldud... Et «liiga tugev juht»! Ja kuidas see mahavõtmine veel läbi viidi, on sedavõrd uskumatu, et isegi «eestlasest koristaja Floridas» ei suudaks seda uskuda. Tagatipuks ässitati kogu küla juhataja vastu üles, mis see siis ära teha ei ole, väikse koha omavahelised arveteõiendamised võivad vägagi saatuslikuks saada. Ja nii ka juhtus mõne inimesega, kes julges seal õiguse eest välja astuda, vallandati nemad samuti. Kuid sellise tasemega siin nn kõrgklass ilma teebki. Nii et mõelge enne, kuhu ja kas te tulete.
«Eestlasest koristaja Floridas» – pean silmas seda, et meie kõrged ametnikud sellist tööd tegevatest inimestest ilmselt kuigi palju ei arva, jättes nemad koju kutsumata, ometi... on lihtrahva süda palju õigema koha peal nii mõneski olulises asjas, suhtumine kaaskodanikesse soojem ja mõistvam, ei anna võrreldagi selle sama reaalsusest täielikult ärairdunud ametnikuga, kes elab hoobeldes «sügisel kevades».
Ühel mu tuttaval elab Raplamaal vanaema, tuttav ise elab Soomes. Vanaema palus oma vallavalitsuselt abi, et kas ei saaks keegi vahel tuua talle poest süüa ja mõõta vererõhku. Selle peale kostis sealne sotsiaalametnik: «Mine vanadekodusse, kui sa oma eluga hakkama ei saa! See on ju sul siinsamas, üle õue, pole tarvis kalossegi jalga panna!» Ja kui mu tuttav selle ametniku «ette võttis», talle ütles, mida ta sellisest käitumisest arvab, kostis ametnik: «Aga teie elate ju Soomes, eks siis makske kinni see inimene, kes teie vanaema juures käima peaks!»
Kas kujutate ette niisugust valla sotsiaalametnikku? On see võimalik üldse, et keegi sedavõrd mõtlemisvõimetu inimene sellisele tööle usaldatud on?
Ärge arvake, et selline suhtumine Eestis aga erand on. Olen ise mitmel, mitmel korral puutunud kokku just samasuguste ilmingutega - täielik tuimus ja osavõtmatus. Siin riigis on aga võimalik selline asi ja lubatud pealegi, sest muidu poleks sellise suhtumisega inimesed nii vastutusrikastel ametikohtadel, nagu seda on inimeste ja nende elu- ja muredega tegelemine.
Mis ma tahan öelda? Riik ootab makse oma kodanikelt, et neid korrapäraselt tasutaks, et oldaks aktiivsed, rõõmsad, teotahtelised, loovad jne. Aga mida pakub ise? Enamikel eluolu reguleerivatest otsustustest on eiratud võrdse kohtlemise printsiipi, st riik ei anna inimestele võimalusi. See, et «ära anna kala, anna õng», on küll võib-olla hea mõte, kuid pole ju seegi riigi poolt teostatud, sest ei anta küll kala, aga ka õnge mitte!
Mis on need põhiküsimused?
1. Sa ei saa Eestis loota õigeaegsele arstiabile. Keegi ei saa. Aga haigekassat oma maksudest me siin maksame. Arstiabile saad loota, kui on tutvusi või palju raha. Näiteks on mul tuttav, noor naine, kes avastas omal rinnast tüki. Läks arsti juurde, leiti, et tuleb uurida, saadeti mammoloogile. Sinna on aga üle poole aasta järjekord, et üldse pilti teha saaks. Samas haiglas aga pakuti välja teine võimalus: «Kui kohe tahate, siis maksab 800 krooni + uuringud!» Ent, pange tähele, kui kõva häälega räägitakse meil vähi ennetamisest! Igasugused kampaaniad ja muu säärane. Riik muretseb, selline mulje. Aga tegelikult... Järelikult on nende kampaaniate taga vaid õhk ja teame ka ju, kui palju maksab ühe suure üleriigilise kampaania korraldamine.
See riik, siin selle kohapealt, on küll tõesti p....s.
2. Maal elades ei saa sa loota, et talvel tööle või töölt kojugi saad. Teed on lumest koristamata ja paljudel juhtudel ei koristatagi, pole kavatsustki, sest erateed on inimeste oma asi. Eraettevõtjad aga küsivad sellist hinda, mis suvaliselt pähe tuleb! Vabaturumajandus, noh. Kui lund palju, järelikult paljud hädas, järelikult nõus ükskõik mis hinda maksma, vaatame näkku ja küsime! Sest sa ei saa ju puhastamata teede tõttu oma posti kätte, ei viida ära prügi, ei jõua sinuni tuletõrje ega kiirabi jne. Küll maksad, kui hädas oled!!! Kuid milleks siis vald üldse, milleks sulle see riik??? Ela kuidas ise saad, pole riigi asigi. Kui sa tööle ei saa, ei saa ju ka makse maksta, ei saa ka lapsed kooli, ei saa sa oma olemasolu «võlga» riigi ees tasudagi ju! Suhtumine on selline, et Eesti riik on Tallinn, Tartu ja mõned teised linnad. Selle kohapealt on see riik samuti p.....s.
3. Kuidas räägitakse riigikogus eesti rahvast? Olen seal töötanud, ärge unustage, seega ka ise kuulnud neid jutte. Puuetega inimesed ja invaliidid on meil «vähemusgrupp». Samuti on seda maal elavad pensionärid. Eesti rahvas üldse on aga riigikogulase jaoks «rohujuuretasand». Millega siis oma pühadust väljaütlemistes säilitatakse, mis on need teemad, mis valijale südamesse lähevad: lapsed, noored, teadusareng ja väljavaated. Väga pugejalik. Oleks siis meil koolidki korras... Aga ei ole ju. Või katsu sa lasteaia kohta saada, kui sul tutvusi pole. Aga räägime, et iivet on tarvis tõsta. Tuleb välja ju, et vanemahüvitised oleks justkui selleks mõeldud, et pange rahad kokku, kallid lapsevanemad, ja ehitage ise lasteaiad. Riigil küll selleks raha ei ole, ega hakka olemagi. Tegelikult ei ole ju asi mitte alati rahas, vaid asjade õigesse järjekorda panemises, seda meie riigis küll veel ei osata. Ja ses mõttes on see riik selle kohapealt päris p.......s.
Ilmselt iga inimene võiks seda loendit, mis meil kõik halvasti on, veelgi täiendada ja tulekski seda teha. Ja siis kõmpida riigikogu ette ja sealt mitte enne lahkuda, kuni seadused muudetud on ja raha leitud. Nagu nad riigikogus viitsivad tervete ööde kaupa kinnimakstud klounaadi teha, ei peaks eesti rahvas vähem vintskem olema oma õiguste nõudmisel. Ja ma kutsungi üles inimesi kirja panema, mida ülekohtust Eesti riik viimasel ajal oma riigi kodanikele teinud on ja neid kirjutisi avaldama kasvõi blogides või kus saab või kus avaldatakse. Mu meelest, hullemat kahju oma rahvale olla ei saagi, kui riigipoolne ülekohus! Sellepärast, kui tahame oma keelt, rahvast ja kultuuri hoida, hoida Eestimaad, siis tehkem selgeks omale, veel enne valimisi, kui palju kahju ja ülekohut praeguseks tehtud on, mis valdkondades ja kes selle taga seisavad.
PS! Päris jäle oli kohe vaadata seal filmigalal meie ülespuhvitud printsessi ja tema klanitud kaaskondlasi eesti kõrgklassist. Ja see tobe naljajutt, mida sakslased meil laval rääkida «lubasid» - meie oma näitleja poolt meie oma rahva kohta, oli inetu. Kuidas meil küll häbi pole?
Loodetavasti on rahvas tulevastel valimistel kainem ja mõtleb, mõtleb, mõtleb hoolega, keda kuhu valida.
http://arvamus.postimees.ee/357095/siiri-sisask-mida-oleks-valismaalt-naasjatel-siin-teha/
See on küll paar aastat vana, kuid mõte on sama.
