Järjekordne noor tegi koolikiusamise tõttu enesetapu

[wAnabE7 10]

Septembris võttis endalt elu 14-aastane Izzy Dix, kes oli koolikiusamise ohver. Tütarlapse ema leidis luuletuse, mille tagakiusatu kirjutas, enne kui oma kodus end üles poos. Luuletuse nimi on "I Give Up" (ma annan alla -toim.)

"Ma tean, et inimeste jaoks võib olla ebamugav seda lugeda, kuid see on miski, mis toimus minu lapse elus, enne kui ta suri," ütles tüdruku ema Gabbi Daily Mailile.

Izzi kirjutas luuletuse pärast seda, kui käis ühel üritusel koos oma eakaaslastega. Gabbi veetis hiljem tunde oma tütart lohutades. Luuletus kirjeldab, kuidas tüdruku koolikaaslased kutsuvad ta enda juurde selleks, et paluda tal lahkuda ja öelda, et Izzy ei ole nende seltskonda oodatud.

 

Endalt elu võtnud noore tütarlapse mälestuseks on pühendatud Facebooki lehekülg, millel on üle 4000 fänni.

 

Luuletus:

I arrive,

Happy and fresh,

Ready and excited

To celebrate the goodness.

I am eager and keen to have a good time.

As I smile from the bubbles of anticipation whizzing around my stomach,

I begin to see the crowd...

I see more people,

Many are happy and joyful.

They're there like me,

To celebrate...

I smile at them and say hello to the many faces I see,

They look shocked and surprised to see me...

I question their judgemental glares as I wonder,

'What have I done wrong?'

I see their drinks swilling in their fingers as their backs begin to face me.

I try to edge my way back into the circle of giggles and talking,

They push me away.

I stand still,

My eyes glazed and absent.

Suddenly they call me over,

I think, 'yes! They've noticed me!'

But then it begins,

They start to ask questions,

As to why I am there.

They begin to tell me that nobody wants me there,

They tell me to leave and that I am not wanted,

Not there, not anywhere...

My heart,

My head,

My body,

Numb...

I feel pricks of stinging begin to pinch my eyes as cheeks begin to burn.

'Don't let them see you,

Don't show them that you're weakened,

Weakened by their remarks'-

'Stay strong' I think...

But it's too late,

My palms, clammy,

My cheeks, streaming,

My neck, sweating.

I walk quickly away from the chanting and laughing,

My vision, spinning,

My heart, beginning to break.

I look down and walk,

My eyes drowning in a sea of emotion.

Another piece of me chiselled away by their cruel remarks and perceptions...

I give up.

 

 

Teema algataja kommentaar:

Jubedad inimesed, pange ennast kiusatava olukorda, te ei tahaks seal olla, pisara toob selline asi silma, ma ei taha midagi halvasti öelda aga, mina paneks endale nööri kaela kui minu pärast mingi inimene ennast tapaks, see on ju lihtsalt jube. ja veel sellise lolluse pärast.

Allikas:Delfi

[HardStyleFTW 12]

Masendav on selliseid teateid lugeda.

Aga olgem ausad, ainult tugevad jäävadki ellu. See reegel on sajandeid kehtinud, ning kehtib kindlasti maailma lõpuni.

Kindlasti te väidate, et ma pole selles situatsioonis olnud, ma ei tea mida ma räägin. Ma tean väga hästi, mida ma räägin.

Ma olen tundnud seda kõike, ning ma ei sooviks seda tunnet muidugi kellegile.

Aga see, et ma elasin need ajad üle, on mulle näidanud, et reegel peab paika. Hetkel tagasi vaadates,

võin öelda, et eks asi oli ka minus. Nüüd oleme me kiusajatega head sõbrad, eks mõnikord vaatame ikka tagasi ja mõtleme,

kui rumalad me olime. Aga eks iga kogemus teeb meid tugevamaks.

Ma kaldusin küll teemast veidi kõrvale, hakates rääkides enda kogemustest, aga fakt on siiski see, et kui psüühika ei kannata,

siis ei imesta et sellised situatsioonid tekivad. Muidugi on kiusajad rumalad, aga eks igaüks on nooruses rumal, lihtsalt üks rohkem,

teine vähem.

 

TL: DR

Tugevamad jäävad ellu, nõrgad surevad kas läbi enda käe või läbi kellegi teise käe.

[Edi Murfi 0]

Imo koolitöötajate tegemata töö ka siin.. Kuidas kurat ei märgata sellist kiusamist?

Need kiusajad võiks mõelda ka sellele, et mis siis kui nende lähedasi keegi nii kiusaks, mis siis kui nende lähedastest keegi sellepärast eneka teeks.. Süüdistada võib ka vanemaid, sest selline asi ei saa kuidagi kahesilmavahele jääda.

[HardStyleFTW 12]

Süüdistatavaid inimesi on siin palju: Koolitöötajad, pere, sõbrad (nii palju kui neid oli), kiusajad, vaikivad pealtnägijad. Neid võikski loetlema jääda. Aga see süüdistamine ei aita mitte midagi. Kahju on muidugi ka sellest, et noorukid ei räägi oma probleemidest. Proovitakse hakkama saada, kartes, et see lisab kiusamist või mida iganes mõeldakse.

Edi, koolitöötajatel on natukene keeruline sellist kiusamist märgata, kui kutsutakse peole ja siis saadetakse minema, öeldes, et ta ei kuulu sinna. Muidugi oli vanemate käitumine taolises situatsioonis kehva, sest ei suudetud ennetada enesetappu, kuigi teadsid, et lapsel on tõsiseid probleeme. Sellest võib järeldada, et vanemad ei loe neid enesetaputekste ja/või arvavad, et nende lapsed on psüühika poolest piisavalt tugevad, et sellised hetked üle elada.

Ja vastates sellele, et kiusajad võiksid mõelda, mis tunne endal on, siis sellekohta niipalju, et kodune kasvatus mängib tähtsat rolli. Ma ei imestaks, kui kodus käiksid asjad nii, nagu kiusaja tahab. Ning poleks ka mingi ime, kui nende vanemad/vanem olid kiusajad. Ja see vanus, 14, näitab juba, et tegu on teismekaga, kes alles puberteediikka sattunud ning kiusamise tahe on magnifitseerinud. Tänapäeva puberteedieakad on rebellious as fuck.

[Reamees Ryan 2]

Kusjuures õpetajad minu meelest pigistavad sageli silma kinni sellise koha pealt. Vähemalt minu koolis on juhtunud nii, et õpetajad märkavad/teavad, aga ei tee midagi.

[ColdWind 10]

Lugesin sellest juba, väga kurb sündmus, kaastunne vanematele. Neid kiusajaid tuleks surmanuhtlusega karistada, see suht ebaaus, et kiusajad jäävad pmst alati karistuseta... R.I.P!