Otsi Vahvlist
Kuvatakse tulemused sildile ''päikese''.
Leitud 2 tulemust
-
.thumb.jpg.e393d66160edceeb87d2e2cc1be56914.jpg)
UARS sajab alla reedel — ja keegi ei tea veel, kuhu! NASA kontrolli alt väljunud ja Maale kukkuda ähvardav satelliit sülitab teadlaste ennustustele. Teadlaste üllatuseks on atmosfääri ülakihtide uurimise teadus-tehiskaaslane UARS hakanud kiirust koguma ning kihutab eeldatavasti läbi meie koduplaneedi atmosfääri juba reedel. Vaid kahe nädala eest prognoosisid valitsuse teaduseksperdid, et satelliit ei pruugi maale naasta varem kui alles oktoobri algupäevil. „Kosmoseaparaat läheneb meie algsetest hinnangutest mõnevõrra kiiremini,“ möönis orbitaalrusude uurimisele spetsialiseerunud NASA teadlane Mark Matney. Järeldus on ühemõtteline — seadeldis prantsatab maha pigem varem kui hiljem, vahendab National Geographic. Tehiskaaslasele on kiirust lisanud Päikese ultraviolettkiirguse intensiivsuse hiljutine hüppeline tõus, märkis Matney. Kiirgustaseme tõus tingis Maa atmosfääri üleüldise paisumise, mis võimendas satelliidile avalduvat õhutakistust ja kiirendas selle allakukkumist. Eksperdid on väljendanud arvamust, et suurem osa UARSist põleb Maa atmosfääri ära. Rohkem kui pool tonni rususid võib ometi tulise langemise üle elada ja Maa pinnani jõuda. Kõige tõenäolisemalt saabub ühes tükis Maale umbes 150 kilo raskune osa kosmoseaparaadi raamist. Seni pole aga endiselt teada, kuhu satelliidi jupid kukkuda võivad, tunnistas Matney. Tõenäosus, et UARSi rusud mõnd inimest tabavad, on NASA kinnitusel üks 3200-st. Teadlased ei ole osanud sputniku „rusu-jalajälge“ piiritleda täpsemalt kui 57 põhjalaius- ja 57 lõunalaiuskraadiga — alaga, millesse mahub suurem osa Maa elanikkonnast. Aastatel 1991–2005 Maa atmosfääri kohta andmeid kogunud UARS konstrueeriti ammu enne aega, mil teadlased kosmoserusude probleemi pärast muret tundma hakkasid. Vaata ka BBC uudisklippi satelliidi kukkumisest. Tehiskaaslase arendamisel ei keskendunud selle loojad mitte küsimusele, kuidas seadeldisest ekspluatatsiooniaja lõppedes ohutult vabaneda, vaid selle täpselt õigesse laotusepunkti paigutamisele, rääkis Wilbert Skinner Michigani ülikoolist, üks UARSi konstrueerijate töörühma juhtinud teadlastest. Vaata ka harrastusastronoomi üles võetud klippi Maa poole kihutavast satelliidist! „Ma kardan, et me ei pühendanud hetkegi vaagimisele, milliseks kujuneb seadeldise lõplik saatus,“ tunnistas Skinner, lisades, et tol ajal peeti taolisi probleeme „taustmüraks“. Ehkki tehiskaaslane surmasõit kujuneb dramaatiliseks — ning läheduses viibima juhtuvate pealtvaatajate jaoks kindlasti vaatemänguliseks —, ei kujuta see endast tõenäoliselt ohtu planeedi pinnal viibijaile. -
Kuna iidse maiade kalendri ajaarvamine lõppevat 2012. aasta 21. või 23. detsembriga ära, ennustavad katastroofiteoreetikud järgmise aasta lõpuks viimsepäeva saabumist. Ka kuulus Nostradamus olevat 2012. aastaks maailmale hukku ennustanud. Mis selle siis vallandada võivad? Variante on mitmeid. Päikesel kärgatav plahvatus viib elektri. Päike on teadlaste sõnul praegu haruldaselt madala aktiivsusega. USA kosmoseagentuur NASA hoiatas sel suvel 132-leheküljelises aruandes, et halvimal juhul võib Päike juba kolme aasta pärast elu meie koduplaneedil ohtu seada. Mustima stsenaariumi kohaselt võib katastroof puhkeda juba järgmise aasta sügisel. Esmalt vallutavat õhtutaeva seni vaid Põhjamaades nähtud virmalised, ent seejärel jääb kogu Euroopa elektrita. Side- ja elektrisüsteemide ootamatu kokkuvarisemise põhjustab Päikesel kärgatav võimas plahvatus, mis paiskab maailmaruumi tavalisest palju suurema koguse laetud osakesi. Kui laetud osakeste suurvoog peaks tabama Maad, siis saabubki katastroof, mille tagajärgede likvideerimine võtab väga kaua aega. Teadlased peavad võimalikuks, et Euroopas ja Põhja-Ameerikas puhkeb kõigi aegade suurim majanduskriis, mille kõrval praegused raskused on lapsemäng. Elektrikatastroofi olevat siiski võimalik ära hoida.New Age’i spetsialistid lubavad uut inimest New Age’i liikumine interpreteerib maiade kalendri lõppemist uue ajajärgu saabumisega. 2012. aasta detsembris võib Maa ja selle asukaid tabada positiivne füüsiline või spirituaalne muutus. Ohus polevat mitte materiaalne maailm, vaid materialistlikud hoiakud, millest loobumine viib inimkonna uude arengujärku. Planeet Niburu lähedus põhjustab kaose Viimsepäevaennustusi on ringelnud aastasadu. Praegu õhutab internetis enim paanikat Niburu- või Nibiru-nimeline planeet, mis esialgu redutavat küll Pluuto taga, kuid mis 21. detsembril 2012 Maa lähedale jõudvat. Mõni ime, et sellest puhkevat õudne kaos: Sumerite avastatud Niburu olevat hukutanud juba Atlantise. "Maale ei kuku midagi ega kedagi," rahustas meie kohalik Niburu-spetsialist, Keilas elav arvutitehnoloog Tauri Pikpoom tänavu märtsis Õhtulehe lugejaid. Ent tema sõnul vallanduvad nii suure planeedi sattumisest Maa lähedusse suured kataklüsmid: maakera hakkab seest kuumenema, kliima soojeneb, mereveetase tõuseb ja tekkivad hiidlained võivad tappa sadu tuhandeid inimesi. Suurim muudatus toimuvat inimese tunnetusvõimes: 2012. aasta detsembris saavat osa meist tunnetada ka infrapunakiirgust, infraheli ja ultraheli. Tagatipuks haaravat Niburu osa inimkonnast endaga kaasa – kes ja kust kaasa viiakse, ei teadvat Pikpoomi kinnitusel veel keegi. NASA ekspert David Morrison kinnitab, et kosmoseagentuur pole avalikkuse eest varjanud ühegi ohtliku planeedi lähenemist. Niburut pole tema kinnitusel olemas. Maa magnetpoolused vahetavad kohad Ühe teooria kohaselt võib peatselt reaalsuseks saada Maa magnetvälja suuna vastupidiseks muutumine. Paljud ajavad aga magnetpooluste vahetumist segamini põhja- ja lõunapooluse vahetumisega ja Maa pöörlemissuuna muutusega. NASA ekspert Morrison nendib, et magnetvälja suunamuutus on Maal aset leidnud keskmiselt iga 400 000 aasta tagant. "Meie teada ei saa see elule Maal vähimatki kahju teha," lohutab Morrison ja lisab, et paari järgmise aastatuhande jooksul midagi sellist vaevalt juhtub. Loodan, et ei tule maailma lõpp siiski.
