http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keele_grammatika
!"()][}{?;,:.-´
ÕIGE:
VALE:
ÕIGE:
VALE:
ÕIGE:
VALE:
~
lol;omfg;omg
~
Mai tia
nu
ylla ylla
norm........
irwww.........
r22kida
n0rm2l
ytled
s6imad
!!!!!!
??????????
w?
vä?
w
irwwww
icc
ääää
yep...karate ruulib...k2ind juba 4a...kohe l2heb 5-es.
M6tetu
Mõtetu
vict
sexicas
sexikas
v2gakena
okty
M1na 0len ka ny lahe!!!!
SELLISEID LÜHENDEID/SÕNU POLE OLEMAS!
~
Lause algab suure tähega ja lõppeb kirjavahemärgiga!
Sõna "mõttetu"
~
Komad käivad tavaliselt sidesõnade:
Komad tavaliselt ei käi sidesõnade:
~
Arvutikirjas tuleb peale koma tühik!
ÕIGE:
VALE:
~
-KI
-GI
-ki kasutatakse helitu häälikuga lõppeva sõna puhul, -gi helilise hääliku puhul. (haabki, sangki, šeffki; mahlgi, vihmgi, krohvgi)
~
I
J
Silbi alguses kirjutatakse j ja silbi lõpus i (vaja - vaia). Erandiks on lühike sisseütlev (majja, ajju).
ü järel ei kirjutata i-d, kuigi hääldatakse: süüa, müüakse, lüüa, püüa, hüüu, püüu. Erandiks on laensõnad rüiu, süit.
ü ja i järel kirjutatakse j ainult tegijanime liite -ja korral. (müüja, viija, käija)
~
Õige kirjapilt:
~
g, b, d, k, p, t
Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanemates laensõnades k, p, t. Võõrsõnades kasutatakse vastavalt lähtekeelele ka sõna alguses g, b, d.
Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p, t. Sellest tuleneb ka liidete -gi ja -ki kasutus: -ki kasutatakse helitu häälikuga lõppeva sõna puhul, -gi helilise hääliku puhul. (haabki, sangki, šeffki; mahlgi, vihmgi, krohvgi)
Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d liitsõnades (umbkaudu, raudtee), liidete ees (leibkond, jalgsi, üldse), sama sõna muutevormides (kärbes — kärbsed; moodne — moodsa; kündma — kündsid, kündku), võõrsõnades (asbest, absoluutne)
~
Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega. Erandiks on l, m, n, r järel olev pikk s, mis kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, seanss, reveranss, kirss jne — võrdle: värske, varsti.
Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi:
liidete -gi ja -ki ees; [/*:m:12u0uckg] liidete ees, mis algavad sama tähega, millega tüvi lõppeb (portugallane, modernne, komplekssed); [/*:m:12u0uckg] liitsõnades (keskkool, plekkkatus); [/*:m:12u0uckg] nud-kesksõna tunnuse ees (veennud, möönnud). [/*:m:12u0uckg]