Otsi Vahvlist
Kuvatakse tulemused sildile ''avastati''.
Leitud 4 tulemust
-
Astronoomid leidsid potentsiaalse eluks kõlbliku planeedi, mis ei asu Maast just väga kaugel. Tähe HD 40307 süsteemis avastati esialgu kolm planeeti, kuid kõik nad on oma tähele siiski liiga lähedal, et nende pinnal võiks vett olla, edastab BBC. Nüüd leiti veel selles süsteemis kolm planeeti, millest üks on niinimetatud super-Maa, mille mass on meie planeedi massist seitse korda suurem. See planeet sai tähistuse HD 40307g ning selle orbiit on sarnane Veenuse orbiidiga. Planeedil kulub oma tähe ümber tiiru tegemiseks 198 päeva. Teadlaste sõnul tabab seda planeeti 38 protsendi võrra vähem kiirgust kui Maad ning selle tõttu on üsna tõenäoline, et seal võib olla pinnavett. Samuti võib planeedi ümber olla stabiilne atmosfäär. Leitud tähesüsteem asub Maalija (Pictoris) tähtkujus. Teadlaste sõnul asub see planeet oma tähest parajal kaugusel, et selle pinnal võiks vett olla. Edasised uuringud peaksid näitama, kas oletused vastavad tõele. Nüüdseks on leitud rohkem kui 800 meie Päikesesüsteemi välist planeeti ehk eksoplaneeti. Astronoomide sõnul on vaid aja küsimus, millal nad «Maa 2.0» kindlaks teevad. See planeet võib olla meie Maaga väga sarnane või siis täpne koopia. Täht HD 40307 ei ole väga meie Päikese moodi, see on väiksem ja jahedam. Teadlaste otsinguprojekt kannab nime Rocky Planets Around Cool Stars (Ropacs). Astronoomid kasutasid eksoplaneetide leidmiseks Tšiilis La Sillas asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi Harps spektograaf instrumenti. Harps ei näita otseselt planeete, vaid punanihet või sininihet, mille abil saab tähtekiirguse muutust ja seega asukohta kindlaks määrata. Allikas: http://www.elu24.ee/1035168/42-valgusaasta-kauguselt-avastati-super-maa/ Ei tea kas tõde.. vahel ajavad jama suust välja.
-
Allikas: http://alkeemia.ee/artiklid/Bermuda-kolmnurgas-avastati-hiigelsuur-kristallpuramiid/l-123/c-766/
-
Mustad augud on ülitihedad, nende gravitatsioonivälja jääb lõksu kõik. Sealt ei suuda põgeneda isegi valgus. Eriti suured mustad augud on ilmselt tekkinud aukude liitumisel. Lisaks saavad mustad augud suuremaks kasvada ümbritsevaid tähti ning gaasipilvi neelates. Astronoomid usuvad, et paljude galaktikate keskel võib olla must auk. Suuremate galaktikate keskmes asuvad ka suuremad mustad augud. Kõige kogukamad paiknevad asuvad sellistes elliptilistes galaktikates, mis on omakorda tekkinud väiksemate galaktikate ühinemisel. Seni oli leitud 63 hiigelsuurt musta auku, mis asuvad galaktikate südames. Kõige kogukam nendest sisaldab endas 6,3 miljardit Päikese massi. Nüüd leiti aga kaks veel suuremat, teatasid California Berkeley ülikooli astronoomid. Ajakirjas Nature kirjeldasid Chung-Pei Ma ja Nicholas McConnell kahte musta auku, mõlemad ligi kümne miljardi Päikese massiga. Nende ülitugev gravitatsiooniväli ulatub viie Päikesesüsteemi suurusele alale. "Need mustad augud on 2500 korda suurema kui Linnutee galaktika keskmes asuv must auk," ütles McConnell. Hiiglased asuvad Maast rohkem kui 300 miljoni valgusaasta kaugusel. Üks asub galaktikas NGC 3842 Lõvi tähtkujus ning teine galaktikas NGC 4889 Berenike Juuste tähtkujus. Ilmselt on need kunagiste kirgaste galaktikatuumade ehk kvasarite jäänused. Kvasarid on eredad kiirgusallikad galaktikasüdametes asuvate mustade aukude ümbruses. Astrofüüsikud arvavad, et varases universumis oli kvasareid praegusest tunduvalt rohkem. "Leitud mustad augud sarnanevad massi poolest noortele kvasaritele. Nende uurimine võib aidata leida seost kvasarite ja mustade aukude vahel, " selgitas Ma. Vägevad kosmosehiiud ei tegutse aktiivselt ning olid seni jäänud astronoomidele märkamatuks. Berkeley teadlased hakkasid neid otsima alles siis, kui galaktikate liitumist simuleeriv arvutimudel vihjas ka ülisuurte mustade aukude olemasolule. McConnell ja Ma kasutasid mitme observatooriumi teleskoope ning uurisid massiivsete elliptiliste galaktikate keskmete spektrit. Nad leidsid, et galaktika keskmes peab asuma suur mass, mis on kontsentreerunud üliväikesele alale. Uurijad oletasid, et need on mustad augud. "Kui see oleks tähtede mass, peaksime nägema nende valgust," ütles Ma. "Astronoomi jaoks on hiigelsuure musta augu leidmine samaväärne sellega, kui paleontoloog kohtuks ülipika inimesega, kelle olemasolust teab ta vaid luuleidude põhjal. Nüüd on lootust teada saada, miks need mustad augud nii suured on." http://www.novaator.ee/ET/kosmos/avastati_rekordsuured_mustad_augud/
-
Grupp Euroopa astronoome teatas esmaspäeval Pariisis peetaval konverentsil, et neil õnnestus avastada ümber suhteliselt lähedal asuva tähe tiirlevat kolm Maa-sarnast planeeti, nn «super-Maad». Lisaks avastasid teadlased veel kaks suhteliselt väikeste planeetidega päikesesüsteemi, vahendas Reuters. Avastus pani Genfi observatooriumi teadlase Michel Mayori küsima, kas tõesti on võimalik, et viimase kui ühe tähe ümber asub ka planeetidesüsteem. Planeetidetrio tiirleb meie Päikesest massilt veidi väiksema tähe ümber, kusjuures planeedid ise on Maast mõnevõrra suuremad, ühe mass ületab Maa oma 4,2-kordselt, teise oma on 6,7 korda Maa massist suurem ning kolmanda mass on 9,4 korda Maa massist suurem. Planeedid tiirlevad ümber oma tähe märksa kiiremini kui Maa, millel kulub täisringi tegemiseks teadupärast 365 päeva. Avastatud taevakehad teevad selle ringi aga vastavalt 4, 10 ja 20 päevaga. Planeedid avastati Tšiilis La Silla observatooriumi HARPS-teleskoobiga. Kokku on leitud üle 270 nn eksoplaneedi, kuid enamasti on need Jupiteri ja Saturni laadsed hiiglased, kuna Maa mõõtu taevakehi on lihtsalt raskem märgata. Teises päikesesüsteemis avastati 7,5 korda Maast raskema massiga planeet, millel kulub orbiidi läbimiseks 9 ja pool päeva, ning Jupiteri-suurune planeet, mis teeb tiiru ümber tähe 3 aastaga. Kolmandas tähesüsteemis avastati 22 korda Maast raskem planeet, mis teeb tiiru ümber oma päikese 4 päevaga, ning Saturni-raskune planeet, millel kulub täisringi tegemiseks ümber tähe 3 aastat. Teadlased usuvad aga, et leitud taevakehad on vaid jäämäe veepealne osa. Nende analüüsid näitavad, et kõigist umbkaudu meie Päikese-suurusest tähest ligi kolmandiku ümber tiirlevad nn «super-Maa»-tüüpi või siis Neptuuni-suurused planeedid, millel kulub tiiru tegemiseks ümber tähe vähem kui 50 päeva. (allikas : Postimees). Väga lahe imo. me pole üksi (universumis).
