Kui algajal investoril on tekkinud kindel soov investeerida, siis missugused on esimesed turvalised kohad, kuhu raha paigutada? Eksperdid soovitavad kui ühest suust investeerimisfonde, kuna seal on riskid hajutatud ja teenustasu üldjuhul madal.
«Iga alustaja on ettevaatlik ning seetõttu on turvalisuse soov mõistetav. Samas tähendab turvalisus ehk madal risk enamasti ka väikest tootlust,» ütles LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. Ta tõi näiteks hoiused, mida garanteerib täies ulatuses riik, kuid mille intressimäär küündib heal juhul vaid ühe protsendini aastas. «Turvaline, aga madala tootlusega.»
Investeeringu turvalisuse skaala järgmisel astmel on võlakirjad. Teisalt on Vallikivi sõnul Eestis võlakirjadele keeruline ligi pääseda ja keskpankade viimaste aastate poliitika on võlakirjade tootluse väga madalale viinud. Seega soovitab Vallikivi alustaval investoril paigutada raha just fondidesse.
Aitab riske hajutada
Mida tuleks fondi investeerides tähele panna? Esiti tasub algajal osta laiapõhjalist fondi, mis investeerib väga erinevate ettevõtete aktsiatesse.
«Mõnel juhul on fond investeerinud tuhandetesse aktsiatesse, mida väikese summaga investoril oleks väga raske järele teha,» ütles Vallikivi. Ent see maandab riske ja tagab hajutatuse – investor ei panusta vaid ühe ettevõtte edule.
Järgmisena tuleb kindlasti arvesse võtta fondi teenustasu. Üldiselt on passiivsete indeksfondide haldustasu tunduvalt madalam kui aktiivselt juhitud fondidel. Kuna indeksfondid on madalama haldustasuga, kuid annavad aktiivselt juhitud fondidega sama tootlust, muutuvad need viimasel ajal järjest populaarsemaks, rääkis Swedbank Marketsi valdkonnajuht Andres Suimets.
Alo Vallikivi lisas, et haldustasule tuleks tähelepanu pöörata siis, kui see muutub ebamõistlikult suureks. «Üle pooleprotsendiline haldustasu aastas vajab juba lisauurimist,» leidis ta.
Väiksest summast piisab
SEB äriarendusjuht Kai Kutsar ütles, et fondid sobivad väga hästi neile, kellel ei ole aega ega teadmisi investeerimisportfelli ise koostada ja hallata. Fondiosakute ostmiseks ei pea tingimata olema palju vaba raha ja investeerida saab nii ühekorraga kui ka regulaarsete maksetena.
Kui juba fondidesse panustada, tõi Kutsar eraldi välja börsil noteeritud fondid ehk ETFid, mis on viimasel ajal populaarseks saanud.
«See tähendab, et investor usaldab raha investeerimise fondivalitsejale ja saab vastu fondiosakud, mille tootlus on seotud fondi alusvara väärtuse muutumisega. ETFid on seega võrdlemisi kuluefektiivne viis investeerida kindla regiooni või sektori aktsiatesse või hoopis toorainesse, näiteks kulda või naftasse,» rääkis ta.
Kutsar rõhutas, et ETFidel pole erinevalt tavafondidest sisenemis- ja väljumistasu, kuid samas küsitakse neis aktsiatehingute teenustasu, kuna erinevalt tavalisest investeerimisfondist kauplevad ET-id börsil. Seetõttu võib kulu olla märkimisväärne.
Aktsiad on edasijõudnutele
Kuigi läbi aegade on kõige suurema tootluse andnud üksikaktsiad, soovitavad spetsialistid algajal investoril neisse pigem külma rahuga suhtuda. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ja annab selle omanikule ehk aktsionärile teatud õigused.
«Aktsia ostja riskib kogu investeeringust ilma jääda – ettevõtte pankroti korral jäävad aktsionäridele vaid tühjad pihud,» hoiatas Alo Vallikivi.
Kai Kutsar lisas, et üksikute aktsiate haldamine nõuab hea tulemuse saavutamiseks põhjalikke teadmisi ja pikaajalist kogemust.
«Ühe ja sama ettevõtte aktsiad on riskantsemad kui võlakirjad, kuna ettevõtte maksejõuetuse korral saavad viimasena raha kätte just aktsionärid, see tähendab pärast seda, kui aktsiaselts on võlausaldajate ja teiste nõuded täielikult tasunud,» osutas Kutsar.
Seega, kui napib nii aega, teadmisi kui ka kogemusi, tuleks esialgu keskenduda fondidele, õpetas Kutsar. Samas, kui investoril on soovi ja aega, on aktsiaportfelli mõttel kindlasti jumet.
Alo Vallikivi sõnul teeb algaja investor tihti selle vea, et pöörab liiga palju tähelepanu oma portfelli igapäevasele jälgimisele. «Pikaajaline investor teeb portfelli aastateks – päris osta-ja-unusta-strateegiat ei tohiks aktsiate puhul kasutada, kuid iga päev aktsia hinda vaadata ei ole samuti mõistlik,» lõpetas Vallikivi.
Suuremate pankade investeerimisfonde
LHV investeerimisfondid
LHV Maailma Aktsiad Fond A osak
LHV Maailma Aktsiad Fond B osak
SEF-LHV Persian Gulf Fund
SEB investeerimisfondid
SEB Strategy Defensive
SEB Strategy Balanced
SEB Strategy Growth
Swedbanki investeerimisfondid
Swedbank Fondifond 100
Swedbank Fondifond 30
Swedbank Venemaa Aktsiafond
Mis on investeerimisfond?
Paljude investorite vara kogum, mida juhib finantsinspektsiooni loaga kutseline fondivalitseja.
Fondivalitseja paigutab investorite raha aktsiatesse, võlakirjadesse, teistesse fondidesse.
Investor ostab fondi investeerides fondiosakuid, mis tõendavad õigust osale fondi varast.
Passiivselt juhitud fondis on fondivalitseja roll väiksem ja teenustasu madalam.
Näiteks indeksifond investeerib ainult indeksi koosseisus olevatesse väärtpaberitesse.
Allikas: http://www.minuraha.ee
Müüsin, kiire ja korralik nagu ikka.