Asdervbn

Et siis, miks ei tohi ajus toimuvaid reaktsioone loodusseadustega seletada? See on ju fakt. Veresuhkur madal->Aju päästab valla hormoonid, mis ütlevad, et kõtu on tühi->Loogiline arutluskäik ajus (ei tea, kuidas küll täpsemalt, aga obviously mingite aatomite reageerimine üksteisega)->Kõnekeskus ajus ütleb "Emme, keeda mannaputru!" Aatomite liikumine TUNDUB korrapäratu, mitte, et et see oleks juhuslik. Kui üks aatom põrkab teisega, teades nende mõlema suunda, saame öelda, kus suunas nad tagasi põrkuvad. Kuna aatomeid on lõputu hulk, siis me ei saa lihtsalt kõigi kohta nende liikumist ette määrata. Mis tõttu siis lihtsustatult öeldakse, et see kõik on juhuslik.

Mul on pikemat aega olnud mõte, et kas mitte kogu elu ei ole ette määratud. Mitte, et ma jumalikku ettemääratusse usuks. Selles mõttes, et juhuseid ei eksisteeri, kõige juhtumiseks on üks ja ainult üks võimalus. Isegi arvutite random funktsioon on ainult mõni keeruline algoritm. Tõestuseks, kõikide aatomite liikumised määravad keemilised ja füüsikalised seadused. Kuna meie aju koosneb aatomitest, toimub ka seal kõik loodusseaduste päraselt. Seega on meie mõtted loodusseaduste tulem. Seega ei eksisteeri inimese mõtetes juhuslikkust. Sama võib ükskõik millise aatomi kohta Universumis öelda. Et juba miljardite aastate eest võis öelda, et see aatom sinu klaviatuuril asub sellel momendil just selles kohas. Kas ma eksin? Kui, siis milles?

msn: [email:2pjt6d0j]asdervbn@hot.ee[/email:2pjt6d0j]