henz

Kustutage privaatsõnumid.

Teil on postkast täis.

Suured tänud! Ilma teieta poleks Simbat tööle saanud .

asdasd

Maniokk on kartuli ja bataadi järel maailmas tähtsuselt kolmas mugulvili. Manioki juuremugulad võivad olla kuni 1m pikad ja kaaluda kuni 15kg. Mugulate maitse järgi eristatakse mõru maniokki ja magusat maniokki. Maniokimugulad on pealt kaetud korgikihiga ja sees on neil valkjas tärkliserikas sisu. Mugulates leidub mürgist sinihapet, seepärast tarvitatakse neid peamiselt keedetult. Tööstuslikult eelistatakse kasvatada magusat maniokki, see sisaldab sinihapet ainult koores ja on tärkliserikkam. Mugulatest valmistatakse jahu ning teratärklist, mis seedub kergesti ja on väga toitev. Maniokk on pärit Lõuna-Ameerikast ning enamus maailma maniokki kasvatatakse Aafrikas. Maniokk nõuab sooja kliimat. Enamus kasvualasid on 150m kõrgusel merepinnast, kuid on ka kohti kus maniokk kasvab 1500m kõrgusel.

Tee on igihaljas põõsas, mis looduses kasvab 4,5–9 m kõrguseks, kuid istandustes ei lasta neil noppimise kergendamiseks kasvada kõrgemaks kui 1–1,5 m. Kuna taime õrnad lehed kärbuvad päikesepaistel kergesti, istutatakse need sageli valitud puude alla. Teepõõsas kasvab nii tasandikel kui troopilistes piirkondades kuni 200 meetri kõrgusel ja kõrgemalgi. Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud – oletatakse selle põlvnemist Kagu-Hiina, Põhja-Birma ja Ida-India kõrgendikelt või siis on ta levinud Indiast Assami regioonist edasi Hiinasse. Teepõõsal on suur majanduslik tähtsus, kuna tema lehtedest toodetakse teed.*

Oder on teravili.*Odra narmasjuurestik areneb 4–8 idujuurest. Teiste teraviljadega võrreldes on hariliku odra juurestik mõnevõrra väiksem. Püstine kõrs on õõnes.*Harilik oder arenes välja metsikust odrast, mis kasvab looduslikult Lähis-Idas.

Otra kasvatatakse peamiselt piirkondades, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad sooldunud pinnase tõttu. Oder talub hästi vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja mäestikukliimat. Odra viljelemise põhjapiiriks on 70° põhjalaiust ning mägedes kasvatatakse otra kohati kuni 4700 m kõrgusel.*Oder kasvab kõige paremini parasniisketel neutraalse reaktsiooniga viljakatel muldadel. Taim talub hästi põuda ning idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni −7 °C.

Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele.