Uue maailmasõja oht on suur.

[Loom 20]

Ei viitsi tõlkida, nagunii enamik saab aru.

 

Russia and China have been urging calm after North Korea said it is entering a "state of war" with South Korea in its latest escalation of rhetoric against its southern neighbour and the US.

A statement promised "stern physical actions" against "any provocative act".

As Lucy Williamson reports from Seoul, the situation is very unpredictable and people are worried about an accidental escalation that comes out of this kind of war of words.

[SupstiT 10]

Kes veel näinud ei ole suurepäraseid pilte põhja-korea powerarmy-st Mõnusalt kiviajas on oma tehnikaga ikka.

http://meestekas.net/2013/03/28/pohja-korea-avaldab-uusi-fotosi-38-pilti/

Iga pildi peal poseerib "julmvend", kord püssiga, teinekord pinokliga... minumeelest need on mingid klounid või siis modellid kes üritavad teha endast pilte,et teisi hirmutada.

Kas Lõuna Korea ei valmista ennast ette Põhjaga sõdima? Või nendel pole võimalustgi vastu hakata?

Muudetud 30. märts, 2013 liikme SupstiT'i poolt

[Hidden Ninja 0]

Kas Lõuna Korea ei valmista ennast ette Põhjaga sõdima? Või nendel pole võimalustgi vastu hakata?

Lõuna-Koread toetab USA. Tõsiasi on aga see, et Põhja-Korea talluks nad lihtsalt massiga üle. Isiklikult arvan, et Põhja-Korea esimest sammu ei tee.

[Metsakutsu 3]

Loodan ,kui läheb sõjaks siis Põhja-Korea tehakse maatasa aga seda vist ei juhtu ega keegi ei või teada.

Miks selline arvamus ?Kuna selle pärast ,et tema alustas seda jama ja nüüd vasutab oma tegude eest.

[Oasis 10]

Ei looda! Kas siis ühe agressori ja türanni pärast peavad miljonid põhjakorealased surema?

[Finnish 10]

Mis te paanitsete siin ?

See Põhja-Korea mingi tähtsam mees, piltide pealt tundus mingi hullem jõmm. Ta ei jaksa sõja ajal varvastki liigutada ju .

 

Täiesti mõttetu ja mitte väga teemakohane postitus.

 

Põhja- ja Lõuna-Korea ühine tööstuspark, mille Pyongyang ähvardas sulgeda, töötas täna tavapäraselt, ütles Lõuna-Korea ühinemisministeerium.

Kaesongi tööstuskompleks, mis asub Põhja-Korea territooriumil umbes 10 kilomeetri kaugusel kahe Korea piirist, rajati 2004. aastal piiriülese koostöö sümbolina.

Laupäeval ähvardas Lõuna-Korea provokatsioonidega seoses sõjaseisukorra välja kuulutanud Põhja-Korea kompleksi sulgeda.

«Seni ei ole Kaesongi kompleksi tööga mingeid probleeme olnud,» ütles ühinemisministeeriumi ametnik AFP-le.

Kompleksi 120 tehastes töötab Lõuna-Korea ettevõtete heaks umbes 53 000 põhjakorealast, tööstuspark on Põhja-Koreale hädavajalik välisvaluuta allikas.

 

Hetkel tundub asi rahulik, kuid pakub huvi mis järgmised liigutused kellegil on.

[Loom 20]

Ilmselt on nüüd asi nii, et Põhja-Korea ootab seda, et USA/L-Korea ründaks või teeks mõne provokatsiooni, mida ei juhtu..

[Loom 20]

Lõuna-Korea annab vastulöögi, kui Põhja-Korea peaks tema territooriumi mingilgi viisil ründama, hoiatas president Park Geun-hye esmaspäeval. USA saatis aga Lõuna-Koreasse radaritele nähtamatud hävituslennukid F-22 Raptor.

Põhja-Korea kuulutas laupäeval, et on lõunanaabriga sõjaseisukorras Lõuna-Koreas toimuvate vaenulike sõjaväeõppuste tõttu, vahendab Reuters.

 

 

„Kui Lõuna-Korea ja tema rahva vastu toimub ükskõik milliseid provokatsioone, tuleb anda jõuline vastus esmases lahinguolukorras ilma igasuguste poliitiliste kaalumisteta,“ ütles president Park esmaspäeval kaitseministrile ja kõrgetele ametnikele.

 

 

Lõuna-Korea on reegleid muutnud ja andnud kohalikele üksustele loa rünnakutele viivitamatult vastata ilma Soulist luba küsimata.

 

 

Vastates kriitikale, et vastus Lõuna-Korea saare tulistamisele suurtükkidest 2010. aastal oli liiga aeglane, on Soul ähvardanud võtta sihikule Põhja-Korea juhi Kim Jong-un'i ja hävitada Kim'ide dünastia ausambad, kui Pyongyang peaks üritama lõunanaabrit rünnata.

 

 

USA saatis pühapäeval Lõuna-Koreaga peetavatest ühisõppustest osa võtma radaritele nähtamatud hävituslennukid F-22 Raptor.

 

 

Paljud lõunakorealased peavad aga mõlema Korea ühise Põhja-Korea territooriumil asuva Kaesongi tööstuspargi avatuna hoidmist märgiks selle kohta, et Pyongyang ei riski selle välisvaluutaallika kaotamisega ja mingit tegelikku agressiooni ei tule.

 

 

Vaatamata Pyongyangi ähvardustele Kaesong sulgeda oli see esmaspäeval endiselt avatud.

 

 

„Kui marionettreeturite kamp jätkab Kaesongi tööstustsooni avatuna hoidmise mainimist ja kahjustab meie väärikust, suletakse see ja pannakse armutult kinni,“ vahendas Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur KCNA.

 

 

Kaesongi sulgemine võib jätta sajad lõunakorealased sinna lõksu.

[Mats 0]

USA ametnike ja sõltumatute ekspertide sõnul on Põhja-Korea astunud ebatavalisi samme veebruaris katsetatud tuumapommi üksikasjade varjamiseks, mis sunnib kahtlustama, et sealsed teadlased on pommis kasutusele võtnud kõrge rikastusastmega uraani.

 

Vähemalt kaks teineteisest sõltumatut analüüsi 12. veebruari tuumakatsetuse kohta kinnitavad, et sellest sattus atmosfääri märkimisväärselt vähe radioaktiivseid jälgi, vahendab ajaleht Washington Post.

 

USA võimud oskasid katsetust oodata ja jälgisid seda tähelepanelikult, et saada teada pommi koostis. Põhja-Korea varasemad kaks tuumapommi, mida on katsetatud, olid ameeriklaste hinnangul valmistatud 1990. aastatel toodetud lõhustuvast materjalist eraldatud plutooniumist.

ˇ

Uraanil põhineva pommi edukas katsetus kinnitaks, et Pyonyang on saavutanud tuumarelvade alal teise taseme ja suudab kasutada loodusliku uraani külluslikku varu. Kõrgelt rikastatud uraanil põhinev seadeldis tekitab aga veelgi suuremat muret Põhja-Korea ja Iraani koostöö pärast.

 

Tuumarelva valmistamiseks on kaks teed. 1945. aastal Hiroshimale visatud pommi tuum oli kõrgelt rikastatud uraan. Kolm päeva hiljem Nagasakile visatud pommis kasutati aga plutooniumi. Põhja-Koreal on juba ammu olnud plutooniumi, kuid uraani rikastamine on olnud viimase aja areng. Iraan on aga keskendunud uraani rikastamisele, väidetavalt küll mitte sõjalistel eesmärkidel.

 

Kuigi Põhja-Korea ja Iraan on teinud koostööd raketitehnoloogia vallas, ei ole USA ametnike sõnul otseseid tõendeid tuumatehnoloogiaalasest koostööst.

 

„Me oleme selle pärast mures, aga me pole seda näinud,“ ütles president Barack Obama administratsiooni endine kõrge ametnik, kes nagu teisedki tsiteeritud eelistas jääda anonüümseks. „Nad teevad koostööd paljudel aladel, eriti rakettide osas. Miks pole see seni laienenud tuumaprogrammile, on ausalt öeldes mõistatus.“

 

USA ja teiste riikide luureteenistused võtsid Põhja-Korea tulevase tuumakatsetuse tõttu eriti hoolika jälgimise alla. Vaatamata sellele tunnistasid USA analüütikud, et ei suutnud koguda piisavalt füüsilisi tõendeid Põhja-Korea pommis kasutatud lõhustuva materjali kohta.

 

Katsetusele järgnenud päevadel ei suutnud USA ja Lõuna-Korea sensorid 120-s piiril asuvas seirejaamas ja plahvatusest allatuult avastada jälgegi tavalistest radioaktiivsetest gaasidest. Jaapani lennuk tuvastas lühiajaliselt radioaktiivse elemendi ksenoon-133 esinemise kasvu, kuid seda ei peeta lõplikuks tõendiks. Ksenoon-133 eraldub tuumakatsetuste ajal, kuid seda eraldub ka tuumaelektrijaamadest.

 

Füüsiliste andmete puudumine võib viidata Põhja-Korea tahtlikule katsele varjata paljastavate gaaside vabanemist, ilmselt mattes katsetuskambri sügavamale maa alla ja võttes tarvitusele täiendavaid meetmeid igasuguste radioaktiivsete lekete vältimiseks, teatavad USA analüütikud.

 

„Informatsiooni on väga vähe, mis viitab sellele, et põhjakorealased teevad selle varjamiseks head tööd,“ ütles üks ametnik.

 

Teise analüütiku sõnul võib Põhja-Korea karta ka oma põhilise liitlase Hiina reaktsiooni juhul, kui kiirgus ületab piiri ja tekitab Hiina elanikes paanikat.

 

Ametnike ja analüütikute sõnul ei jätnud 2009. aasta tuumakatsetus samuti tuvastatavaid jälgi. Mõned eksperdid tõid esile, et tuumaplahvatuse jälgede leidmine on sageli õnneasi, sest see sõltub katsetuspaiga õhuvooludest ja geoloogilistest eripäradest. Siiski poleks sugugi üllatav, kui Põhja-Korea võtaks tarvitusele spetsiaalsed meetmed takistamaks võõrastel oma tuumavõimekuse kohta tähelepanekute tegemist.

 

„Iga riik, mis korraldab tuumakatsetuse, näeb tõsiselt vaeva selle varjamisega,“ ütles üks anonüümsetest ametnikest.

 

USA luureagentuurid saatsid piirkonda erilennuki, lootes koguda plahvatusest vähemalt kahte radioaktiivset isotoopi. Isotoopide koguste võrdlemine võib aidata kindlaks teha pommis kasutatud materjali.

 

Seismoloogilised andmed kinnitasid, et plahvatus toimus mäe all Põhja-Korea ja Hiina piiri lähedal. Selle võimsus oli enam-vähem samasugune nagu Hiroshimale visatud pommil. USA luureagentuurid nimetasid 12. veebruari sündmust „tõenäoliseks tuumakatsetuseks“.

 

Põhja-Korea riiklikud uudistekanalid teatasid, et riik on katsetuse tulemusena tuumaarsenali mitemekesistanud. See suurendas muret, et Põhja-Korea on välja töötanud pommi, milles kasutatakse riigi rikkalikke uraanivarusid. Plutooniumi on Põhja-Koreal vaid käputäie pommide valmistamiseks. USA ekspertide sõnul töötab aga Põhja-Koreas vähemalt üks uraani rikastamise tehas, mida seda külastanud nimetavad suureks, hästi välja arendatuks ja täielikult tegutsevaks.

 

USA-d pani muretsema juba Iraani ja Põhja-Korea vaheline tehnilise ja teadusliku koostöö leping. Paktile kirjutati alla septembris Teheranis. Tseremoonial osalesid Iraani president Mahmoud Ahmadinejad ja tuumaenergiaprogrammi juht Fereydoun Abbasi.

 

Põhja-Koread esindas riigi tähtsuselt teine mees Kim Yong-nam. Kümme aastat varem andis Kim oma allkirja samasugusele lepingule Süüriaga, mille järel ehitati Süüria linna Deir al-Zouri lähedale salajane plutooniumi tootmiseks mõeldud reaktor. Peaaegu valmis reaktori hävitasid 2007. aastal Iisraeli sõjalennukid.

 

Kuigi Iraan ja Põhja-Korea on ka varem tehnilisi lepinguid sõlminud, peeti septembris allakirjutatut eriti murettekitavaks, sest see puudutas ilmselt tuumakoostööd.

 

Põhja-Korea ja Iraan on varem teineteist abistanud rakettide väljaarendamisel, jagades nende osi ja informatsiooni ning võibolla isegi korraldades teineteise eest katsetusi, kui üks või teine pool on sattunud rahvusvahelise surve alla, teatas USA energiaministeeriumi endine ametnik Leonard Spector, kes on Iraani ja Põhja-Korea tehnilisi sidemeid uurinud.

[Finnish 10]

Põhja-Korea teatas täna, et kavatseb taaskäivitada kõik rajatised riigi peamises Yongbyoni tuumakompleksis, sealhulgas uraani rikastamise tehase ja 2007. aastal suletud reaktori.

 

Tuumajulgeoleku alase kõneisiku sõnul on kompleksi «ümberkohandamise ja taaskäivitamise» eesmärk toetada tuumarelvajõude nii kvaliteedis kui kvantiteedis ja ühtlasi vähendada akuutset elektripuudust, vahendas AFP riikliku uudisteagentuuri KCNA teadet.

Pyongyang sulges Yongbyoni reaktori 2007. aasta juulis, saades suurriikidelt vastutasuks abi. Aasta hiljem hävitas riik tuumakompleksi jahutustorni.

Reaktor oli Põhja-Korea tuumarelvaprogrammi ainus plutooniumi allikas. Riigil usutakse praegu olevat piisavalt plutooniumi nelja kuni kaheksa pommi valmistamiseks.

«Ümberkohandamise» mainimine tänases avalduses tekitab vaatlejates muret, et Yongbyoni kompleksis hakatakse – kui seda pole juba praeguseks tehtud – tootma tuumarelvaks sobilikku rikastatud uraani.

 

Allikas: Postimees / http://www.postimees.ee/1188254/pohja-korea-teatas-tuumareaktori-taaskaivitamisest

 

Samal teemal: http://www.postimees.ee/1189302/usa-hiina-ja-venemaa-peavad-pohja-koread-ohjeldama

Samal teemal #2: http://www.postimees.ee/1188862/uro-peasekretar-pohja-korea-kriis-on-lainud-liiga-kaugele

[Loom 20]

isegi kui põhja korea peaks midagi tegema, siis 2nädalaga on ta maatasa tehtud.

Point ei ole mitte see, et ta maatasa tehakse, vaid see, et oht on tuumasõjale.

[Metsakutsu 3]

Point ei ole mitte see, et ta maatasa tehakse, vaid see, et oht on tuumasõjale.

 

Seleta natukene rohkem lahti ,mis mõttes oht on tuumasõjale?

[Mats 0]

Seleta natukene rohkem lahti ,mis mõttes oht on tuumasõjale?

 

Põhja-Koeral on väga palju materjali millest ehitada tuumapomme. Väidetavalt pidi olema nii palju, et nad saaks ehitada neli kuni kaheksa tuumapommi. No ja tagajärjed on katastroofilised kui peaks tulema tuumasõda.

[Next 0]

Minuarust ei võta keegi enam neid tõsiselt, ainult ähvardavad ja üritavad võimu näidata, teavad väga hästi ,et jäävad igaühele alla.

[Mats 0]

Minuarust ei võta keegi enam neid tõsiselt, ainult ähvardavad ja üritavad võimu näidata, teavad väga hästi ,et jäävad igaühele alla.

 

Jäävad alla või ei, aga kui nad isegi kasutavad ainult ühe tuumapommi, on tagajärg katastroofiline. Isegi Põhja-Korea jaoks kuna peale seda tehakse nad täiesti maa tasa kah. Asi on selles, et lihtsalt inimesed kes pole milleski süüdi, kannatavad selle asja all.

[DZK 0]

Jäävad alla või ei, aga kui nad isegi kasutavad ainult ühe tuumapommi, on tagajärg katastroofiline. Isegi Põhja-Korea jaoks kuna peale seda tehakse nad täiesti maa tasa kah. Asi on selles, et lihtsalt inimesed kes pole milleski süüdi, kannatavad selle asja all.

 

Nõus jah , ega muud inimesed kes seal elavad neil pole midagi sellega tegemist.

Muudetud 3. aprill, 2013 liikme DZK'i poolt

[Mats 0]

Isegi kui oleks tuumasõda siis ma arvan et meid ju ei sihita . Se on ainult Ameerika Ja Korea vahel. Teised siis eriti ei puutu

Kui just Korea plaanib muid maid rünnata/Ähvardada.

 

Ära mõtle ainult enda peale. Mõtle ikka ka teiste inimeste peale kes pole mitte midagi teinud ning surevad tänu sellele.

[Metsakutsu 3]

Ära mõtle ainult enda peale. Mõtle ikka ka teiste inimeste peale kes pole mitte midagi teinud ning surevad tänu sellele.

See on tavaline ju ega ühtegi sõda pole sellist olnud ,kus sellised inimesed ära ei sure ,kes pole midagi teinud .

Ega sinna ei saa midagi teha ,kui sõda tuleb.

[Next 0]

Jäävad alla või ei, aga kui nad isegi kasutavad ainult ühe tuumapommi, on tagajärg katastroofiline. Isegi Põhja-Korea jaoks kuna peale seda tehakse nad täiesti maa tasa kah. Asi on selles, et lihtsalt inimesed kes pole milleski süüdi, kannatavad selle asja all.

 

Miks peaks keegi sõja algatama kui on teada, et nad tehakse n-ö "maatasa" ?

?

[Mats 0]

Miks peaks keegi sõja algatama kui on teada, et nad tehakse n-ö "maatasa" ?

?

 

Kui Põhja-Korea peaks USA-t ründama siis oleks selline vastasseis: NATO vs Põhja-Koera. Mis sa ise arvad mis sellest riigist alles jääks?

[Henry 0]

http://www.heraldsun.com.au/news/world/north-korea-gives-final-approval-for-nuclear-attack-on-united-states/story-fnd134gw-1226612136732

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pohja-korea-halastamatu-tuumarunnak-usa-pihta-on-peagi-tulekul.d?id=65918688

http://english.yonhapnews.co.kr/news/2013/04/04/0200000000AEN20130404000100315.HTML

http://www.mirror.co.uk/news/world-news/north-korea-warns-nuclear-war-1809722

[Logic 0]

We dead, end of story.

 

Olgem ausad, ega Kimjongyil või mis iganes ta nimi on, ei ole nii loll, et US vastu midagi üritada. Mina pakun, et bluffiga minnakse praegu all-in

[Henry 0]

Kui Põhja-Korea peaks USA-t ründama siis oleks selline vastasseis: NATO vs Põhja-Koera. Mis sa ise arvad mis sellest riigist alles jääks?

Sa vaatad asju liiga kergest ning lapslikust vaatenurgast. KUI ja see on suur kui, PK peaks ründama siis tal oleksid ka liitlased. Hiina on nende pikaajaline liilane kellel on ka kokkulepe, et nad kaitsevad PK sõjaliselt juhul kui neid rünnatakse. Seda on küll raske arvata kas nad tegelikult ka seda austaksid või ei, ühest küljest nad soovivad rahu ning nad mõistavad vastastikuse hävitamise põhimõtet teades, et kolmas maailmasõda oleks kõigile selles osalejatele väga suurte kannatustega. Teisalt aga nad soovivad ka hoida USA mõju endast eemal ning saada maailmas rohkem jõudu seega kui peaks algama sõda mille ameerika võidaks oleksid nad veelgi lähemal hiina piirile oma baasidega. Seega sõja puhkemisel oleks neil kaks valikut, kas toetada Põhja-Koread ning seega otseselt asuda sõtta enamike lääneriikidega või aidata liitlasvägesti ning kiirelt elimeerida PK ja sõjajärgselt teha erinevad lepingud nagu Saksamaaga tehti IIms lõpul, saades endale kas mingi tükk maad või rajades baase mingile osale maast.

Siiani on mulle Hiina valitsus jätnud mulje, et neid huvitab majanduslik arenemine, ning uus president/nõukogude esimees on ka huvitatud majanduslikus edust. Seega oleks neile parem valik elimeerida PK mis pikemas perspektiivis on ka neile kasumlikum valik. Lühemas perspektiivis aga nad peavad tegelema suure hulga pagulistega ning see ei ole just odav. Seega oletame, et Hiina võtaks liitlaste poole hetkel. Tõenäoliselt nad teeksid seda peale esimesi pomme ning alustaksid sõjategevust paar päeva hiljem, et näha mis toimub.

Mis juhtuks Lõuna-Koreas? Soul on umbes 80km PK piirist ning on erinevaid tõendeid, et PK kaevab tunneleid Lõuna-Korea territooriumile, palju neist on avastatud ning betooniga sulgetud aga kes teab kui paljusi ei ole. Seega, sõja esimestel tundidel saaks Soul väga rängalt kannatada ning tõenäoliselt sajad tuhanded inimesed kaotaksid elu. Kindlasti enamus raketid lastaks õhku eri raketitõrje baaside poolt aga seal on ainult paari vaja, et inimesed sureksid.

Vastus Lõuna-Korea ning ameerika poolt oleks kiire, ma usun, et raketid lastaks vastu esimese paari minuti jooksul ning hävitajad oleksid õhus umbes sama kiirelt, pommitades eri sõjaväe komplekse mis on teada. Siin on jälle üks aga, PKle meeldib peita oma baase. Paljud baasid on rajatud mägede sisse ning neid ei ole näha. Isegi suuri lennuvälje on peidetud nii, et ainult väike lennurada kui sedagi on väljas. Neid baase on palju raskem leida ja tabada mis pikendab sõda. Rääkimata sellest, et aina rohkem nende baasides asuvad suuremate linnade juures kus tsiviilelanikud võivad surra, asi mida keegi ei taha. Jällegi pikendades sõda.

Sõjavägi. PK on umbes 1.2m sõdurit, neist tegelikult sõtta jõuaks ehk 800k-900k kuna paljud on näljas või kardavad. See on suur kogus kahuriliha, aga tänapäeva sõda võidetakse tehnikaga mitte kahurilihaga, esimestel tundidel/päevadel oleksid küll suured kaotused liitlastel aga kõrgtehnoloogia võidaks selle sõja kiirelt. Raketid tuumaalveelaevadelt, hävitajad, väga kõrgelt arenenud tankid ning muu sõjatehnika hävitaks selle vananenud sõjaväe kiirelt.

30 päevaga oleks enamus PK hävitatud ning liitlaste väed oleksid sees, mõned tugipunktid oleksid alles.

60 päeva on maksimum mis PK suudaks sõjas hakkama saada. Peale seda oleks kas kõik hävitatud või neil saaksid varud otsa.

Mis juhtuks peale sõda? Põhja-Korea rahvas on väga vaesunud, selle liitmine Lõunaga läheks maksma triljoneid ning võib pankrotistada Lõuna-Korea valitsuse. Ning see võtaks vähemalt 50 aastat, et tekiks ühtne riik. Saksamaa on viimased 20 aastat Ida-Saksamaad ehitanud ning siiani on seal suured erinevused läänega nii palgatasemes kui elukvaliteedis ning saksamaal ei olnud nii hull seis kui PKs.

Esimesed 10-20 aastat oleksid ka erinevate liitlaste baasid seal, kõik kes soovivad oma mõju seal suurendada.

Aga ma ei rääkinud PK teistest liitlatest/sõpradest peale Hiina. Teine suur sõber on neile Venemaa, ma ei usu, et venemaa neid kaitseks ja ma ei usu, et Venemaa asuks seal sõtta, pigem nad toetaksid eri viisidel lootuses saada sinna hiljem ka oma baas. Samuti ma usun, et kui Kim-Jong-Un peaks soovima põgeneda kuskile siis Venemaa pakuks talle turvalist kohta mõneks ajaks. Ning kolmas suurem sõber on Iraan, nad on koos tegelenud eri tuumaprojektidega ning nad arendavad koos oma raketiprogramme ja tõenäoliselt ka tuumaprogramme. Sõjas aga Iraan vaevalt kaasalööks, eri liitlasväed on väga lähedal neile - iga külje peal, pigem nad pakuksid tuge teistel viisidel.

 

See kõik öeldud, ma ei usu, et PK midagi teeb. Kui siis ehk mingi väiksem rünnak jälle, millele järgneks Lõuna-Korea vastus. Sealt edasi aga ma usun, et nad teavad, et oleks sõda ning nad lõpetaksid selle, teevad rahu ning küsivad omale erinevaid abisi, toitu jms. Mis olekski nende eesmärk, Kimi võimu kinnistamine ning rahvale toidu saamine.

 

Teie ehk tahate sõda, aga riigid seda ei taha, sõdurid seda ei taha. Mõelge ka neile kes seal sõjas võitleksid ning nendele tuhandetele kes oma elu kaotaksid. Samas kui sina istud diivanil ja mõtled, et lihtsalt minge sõtta ja hävitage see riik.

[Logic 0]

Sa vaatad asju liiga kergest ning lapslikust vaatenurgast. KUI ja see on suur kui, PK peaks ründama siis tal oleksid ka liitlased. Hiina on nende pikaajaline liilane kellel on ka kokkulepe, et nad kaitsevad PK sõjaliselt juhul kui neid rünnatakse. Seda on küll raske arvata kas nad tegelikult ka seda austaksid või ei, ühest küljest nad soovivad rahu ning nad mõistavad vastastikuse hävitamise põhimõtet teades, et kolmas maailmasõda oleks kõigile selles osalejatele väga suurte kannatustega. Teisalt aga nad soovivad ka hoida USA mõju endast eemal ning saada maailmas rohkem jõudu seega kui peaks algama sõda mille ameerika võidaks oleksid nad veelgi lähemal hiina piirile oma baasidega. Seega sõja puhkemisel oleks neil kaks valikut, kas toetada Põhja-Koread ning seega otseselt asuda sõtta enamike lääneriikidega või aidata liitlasvägesti ning kiirelt elimeerida PK ja sõjajärgselt teha erinevad lepingud nagu Saksamaaga tehti IIms lõpul, saades endale kas mingi tükk maad või rajades baase mingile osale maast.

Siiani on mulle Hiina valitsus jätnud mulje, et neid huvitab majanduslik arenemine, ning uus president/nõukogude esimees on ka huvitatud majanduslikus edust. Seega oleks neile parem valik elimeerida PK mis pikemas perspektiivis on ka neile kasumlikum valik. Lühemas perspektiivis aga nad peavad tegelema suure hulga pagulistega ning see ei ole just odav. Seega oletame, et Hiina võtaks liitlaste poole hetkel. Tõenäoliselt nad teeksid seda peale esimesi pomme ning alustaksid sõjategevust paar päeva hiljem, et näha mis toimub.

Mis juhtuks Lõuna-Koreas? Soul on umbes 80km PK piirist ning on erinevaid tõendeid, et PK kaevab tunneleid Lõuna-Korea territooriumile, palju neist on avastatud ning betooniga sulgetud aga kes teab kui paljusi ei ole. Seega, sõja esimestel tundidel saaks Soul väga rängalt kannatada ning tõenäoliselt sajad tuhanded inimesed kaotaksid elu. Kindlasti enamus raketid lastaks õhku eri raketitõrje baaside poolt aga seal on ainult paari vaja, et inimesed sureksid.

Vastus Lõuna-Korea ning ameerika poolt oleks kiire, ma usun, et raketid lastaks vastu esimese paari minuti jooksul ning hävitajad oleksid õhus umbes sama kiirelt, pommitades eri sõjaväe komplekse mis on teada. Siin on jälle üks aga, PKle meeldib peita oma baase. Paljud baasid on rajatud mägede sisse ning neid ei ole näha. Isegi suuri lennuvälje on peidetud nii, et ainult väike lennurada kui sedagi on väljas. Neid baase on palju raskem leida ja tabada mis pikendab sõda. Rääkimata sellest, et aina rohkem nende baasides asuvad suuremate linnade juures kus tsiviilelanikud võivad surra, asi mida keegi ei taha. Jällegi pikendades sõda.

Sõjavägi. PK on umbes 1.2m sõdurit, neist tegelikult sõtta jõuaks ehk 800k-900k kuna paljud on näljas või kardavad. See on suur kogus kahuriliha, aga tänapäeva sõda võidetakse tehnikaga mitte kahurilihaga, esimestel tundidel/päevadel oleksid küll suured kaotused liitlastel aga kõrgtehnoloogia võidaks selle sõja kiirelt. Raketid tuumaalveelaevadelt, hävitajad, väga kõrgelt arenenud tankid ning muu sõjatehnika hävitaks selle vananenud sõjaväe kiirelt.

30 päevaga oleks enamus PK hävitatud ning liitlaste väed oleksid sees, mõned tugipunktid oleksid alles.

60 päeva on maksimum mis PK suudaks sõjas hakkama saada. Peale seda oleks kas kõik hävitatud või neil saaksid varud otsa.

Mis juhtuks peale sõda? Põhja-Korea rahvas on väga vaesunud, selle liitmine Lõunaga läheks maksma triljoneid ning võib pankrotistada Lõuna-Korea valitsuse. Ning see võtaks vähemalt 50 aastat, et tekiks ühtne riik. Saksamaa on viimased 20 aastat Ida-Saksamaad ehitanud ning siiani on seal suured erinevused läänega nii palgatasemes kui elukvaliteedis ning saksamaal ei olnud nii hull seis kui PKs.

Esimesed 10-20 aastat oleksid ka erinevate liitlaste baasid seal, kõik kes soovivad oma mõju seal suurendada.

Aga ma ei rääkinud PK teistest liitlatest/sõpradest peale Hiina. Teine suur sõber on neile Venemaa, ma ei usu, et venemaa neid kaitseks ja ma ei usu, et Venemaa asuks seal sõtta, pigem nad toetaksid eri viisidel lootuses saada sinna hiljem ka oma baas. Samuti ma usun, et kui Kim-Jong-Un peaks soovima põgeneda kuskile siis Venemaa pakuks talle turvalist kohta mõneks ajaks. Ning kolmas suurem sõber on Iraan, nad on koos tegelenud eri tuumaprojektidega ning nad arendavad koos oma raketiprogramme ja tõenäoliselt ka tuumaprogramme. Sõjas aga Iraan vaevalt kaasalööks, eri liitlasväed on väga lähedal neile - iga külje peal, pigem nad pakuksid tuge teistel viisidel.

 

See kõik öeldud, ma ei usu, et PK midagi teeb. Kui siis ehk mingi väiksem rünnak jälle, millele järgneks Lõuna-Korea vastus. Sealt edasi aga ma usun, et nad teavad, et oleks sõda ning nad lõpetaksid selle, teevad rahu ning küsivad omale erinevaid abisi, toitu jms. Mis olekski nende eesmärk, Kimi võimu kinnistamine ning rahvale toidu saamine.

 

Teie ehk tahate sõda, aga riigid seda ei taha, sõdurid seda ei taha. Mõelge ka neile kes seal sõjas võitleksid ning nendele tuhandetele kes oma elu kaotaksid. Samas kui sina istud diivanil ja mõtled, et lihtsalt minge sõtta ja hävitage see riik.

 

Väga arukas jutt, aga palju lõbusam oleks natuke teist variant ka arutada. Mis siis kui see ongi kõik Venemaa+Hiina mõte ja üritatakse LK-st üle sõita nagu Hitler tegi Poolaga. Siis ei liigutanud ennast ükski lääneriik ning kes garanteerib, et nad seda praegu teeks? Venemaa ja Gruusia teema on siiani suht segane. Gruusia arvas ka, et talle tullakse kohe appi, aga näe võta näpust

[Henry 0]

Väga arukas jutt, aga palju lõbusam oleks natuke teist variant ka arutada. Mis siis kui see ongi kõik Venemaa+Hiina mõte ja üritatakse LK-st üle sõita nagu Hitler tegi Poolaga. Siis ei liigutanud ennast ükski lääneriik ning kes garanteerib, et nad seda praegu teeks? Venemaa ja Gruusia teema on siiani suht segane. Gruusia arvas ka, et talle tullakse kohe appi, aga näe võta näpust

 

Olgu, ütleme, et Hiina, Venemaa ning Iraan oleksid kõik täielikult PK poolel. See on väga ekstreemne stsenaarium aga see on võimalik. Pikema aja vältel ma usun, et Ameerika koos liitlastega võidaks. Lühemas perspektiivis oleks see aga raske sõda kuna seda eriti ei oodata.

Esiteks, sõda algaks. PK pommitaks kõike mis võimalik, Jaapan, LK, Guam etc. Hiina ja Iraan järgiks, pommitades erinevaid baase Afganistaanis, Iraanis, Kõrgustanis ja igalpool mujal. (Ameerikal on sadu, kui mitte tuhandeid baase üle maailma). Venemaa - Putin, viiks ellu oma unelma, hõivates kiirelt Baltikumi ning enamus endised NSVL riigid, pikemad sõjad oleksid Poolas ja Soomes. NATO eestit ei aitaks, neil on ka muid suuremaid muresi kui mingi mõtetu eesti.

Pikemas sõjas peaks venemaa saama ka paar musta mere äärset riiki. Saksamaa, Pranstsusmaa, Hispaania, Norra, Rootsi, Itaalia peaksid jääma vabaks. Nene sõjalised kulutused ja ettevalmistused on piisavad. Nad pakuksid abi teistele ning kaitseksid oma piire. Ning muud riigid nende vahel ka.

Samalajal aasias hakkaks Hiina ründama ka Austraaliat - Ameerika suurt liitlast. Lõuna-Koreas hävitataks paljusi linnu ning tsiviilkahjud üle maailma oleksid miljonites kiirelt tänu linnastumisele. Jaapan hävineks samuti kiirelt, nende sõjavägi on väike ja tehnika on küll hea aga nad ei ole sellesse palju investeerinud - nende sõjavägi on AINULT enesekaitses ning peale IIms nad ei ole seda eriti arendanud peale enesekaitse. Samuti on seal vananenud populatsioon - ei ole palju sõjamehi.

Ameerika oleks suhteliselt turvaliselt oma kontinendil, ainsad riigid kes tahaksid midagi teha on Kolumbia jms. ning nad ei pääse neile ligi, halvim mis juhtuks oleks terrorirünnak.

Internet kui selline kaoks kiirelt, enamus suured kaablid lülitataks välja või hävitatakse ning jääksid ainult väiksemad. Järelejäänud kaablid oleksid suure liikluse all ja internet oleks aeglane, erinevad küberrünnakud teeksid seda veelgi aeglasemaks. Tõenäoliselt enamus pangandusest jääks seisma ning enamus riigid ei lubaks interneti liiklust teatud riikidest.

Huvitavam osa oleks see mis juhtuks peale paari kuud, seda on raske ennustada aga on kaks võimalust. Ameerika oma hiiglasliku mereväega(2x suurem kui teistel riikidel kokku) hävitaks kõik mis võimalik ning Hiina ja teised oleksid nurgas. Või see äkkrünnak on effektiivne, enamus baasid hävitatakse, aasia on täielikult vastaste käes ja nad hakkavad Põhja-Ameerikat ründama rakettidega. Vahet ei ole kumb võimalus oleks, mõlemal poolel oleks siis lõpuks kaks valikut.

Esiteks, rahu. Anda alla, loovutada oma sõjavägi, palju maad, lasta ehitada baase ning maksta hiiglaslike summasi. Olla häbistatud ning järgmised 50 aastat täiesti kasutu.

Teiseks, tuumapommid. Kui üks tuumapomm on õhus järgnevad neile umbes 20-100tk vähemalt. Pakistan, Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, India, Ameerika nign paar maad veel laseksid need kõik peaaegu korraga õhku. Hävitades umbes 15 minuti jooksul enamus suured linnad ning võibolla isegi tekitades uue jääaja. Kui see peaks juhtuma siis sõida põhja, lapimaale või norra tippu. Parim võimalus ellu jääda. See on muidugi valik mida keegi ei tahaks teha, aga see on valik mille nad kahjuks teeksid.

 

Riik millest ma ei rääkinud on India, neil on üks suurimaid armeesi ja tuumalõhkepea. Samas on nad sõbrad kõikide pooltega aga liitlased ei ole kellegagi. Raske öelda kelle poolel nad oleksid, aga ma kaldun Hiina poole.