Mine sisusse
Otsi siit
  • Rohkem valikuid...
Otsi tulemusi mis sisaldab...
Otsi tulemusi...
    Jälgi teemat sisse logides  

    Tööjõuvajaduse baromeeter: kuidas mõjutas kriisiaeg tööturgu?

    Tööturg muutub ajas meeletu kiirusega ning saamaks olukorrast kõige paremat ülevaadet, kaardistab Töötukassa selle kaks korda aastas, kui pannakse kokku tööjõuvajaduse baromeeter.

    Kaardistamine on vajalik, sest see annab väga hea pildi sellest, kuhu on hädasti töökäsi appi vaja ning kus neid parasjagu üle on.

    Kuna eelmine aasta oli parajalt üllatusi täis, jäi suvine baromeeter tegemata. Suvine tööturg muutus lausa nädalatega ja andmed oleksid seetõttu olnud kasutud.

    Küll aga valmis aasta lõpuks sügisene hindamine. Võrreldes 2019. aasta sügisega vaatas vastu väga teistsugune pilt: neid valdkondi ja ameteid, kuhu töötajaid on seni olnud raske leida, on oluliselt vähemaks jäänud.

    Kuidas mõjutas koroonakriis tööturgu?

    Nagu ka maailm, viibis ka tööturg pandeemia tõttu pöörises. Kõige suuremad muutused toimusid sektorites, kus tööjõudu hakkas tohutult ülejääma. Ei tule üllatusena, et kõige kõvemini said pihta turismisektor ning reisisektor.

    “Tänasel päeval on kõige suurem ülejääk reisikonsultantidest, hotelliadministraatoritest ning konverentsikorraldajatest. Aasta tagasi sellist muret ei eksisteerinud,” räägib Töötukassa esindaja Livia Laas.

    Kõige paremini suutsid kriisiga toime tulla tööandjad, kes reageerisid muutustele kiiresti ning adapteerusid vastavalt. Tööplaanid mõeldi uuesti läbi, tootmissuunad suunati ümber ning seetõttu võib neid ka aasta võitjateks pidada.

    Tänu sellele on ka paljudesse valdkondadesse tasakaal tekkinud ning need tööandjad on isegi laienenud või oma toodangut suurendanud. Tööjõu tasakaal – et siis töötajaid pole üle, ega puudu – valitseb näiteks kõikvõimalike infotehnoloogiaga seotud alade juures.

    Paljud on aga ka täna töötajate leidmisega hädas. Üldises plaanis on tööandjatel suurim puudus oskustöölistest, näiteks keevitajatest. Vaja läheb ka eripedagooge, põllumajandustehnikaga tegelevaid spetsialiste ning meditsiinitöötajaid.

    Linnade ja maakohtade heitlus kestab edasi

    Mõned mured, mis on kestnud pikalt, kestavad paraku ka praegu. Erinevused linnapiirkondade ning maapiirkondade vahel on jätkuvalt suured. Tavaliselt tuleb maakohtades töötajaid juurde, kui töökoht asub hea transpordiühendusega piirkonnas.

    Kui tegu on logistiliselt keerulisema paigaga, siis on töötajate leidmine tunduvalt keerulisem. “Kriisi ajal mõjutas seda ka ühistranspordiliinide sulgemine, sest paljud bussid näiteks vaid ühe inimese pärast sõitma ei hakanud, loomulikult oma oma osa mängida ka linnastumisel,” lisab Laas.

    Hea näide on haridussektor. Tallinnas ning maakonnakeskustes õpetajatest eriti suurt puudust hetkel ei ole. Samas väikesed maakoolid lausa janunevad nende järgi. Silmapaistvad erisused on suured ning siin on juba pikemat aega vaja ümberkorraldusi.

    Eriolukord leevendas mõnes valdkonnas tööjõupuudust

    “Kriisi ajal nägime ka seda, et varasemalt suure puudujäägiga ametikohtadel jäi see probleem väiksemaks. Ja seda mitmel põhjusel,” ütleb Laas.

    Näiteks on alati väga hinnas olnud rahvusvaheliste vedude autojuhid, ent Eestis see positsioon väga populaarne pole olnud. Riigisiseselt leiab juhte küllaga, ent pikemaks ajaks ning kaugetesse kohtadesse sõitma nõus olevaid inimesi leiab vähe.

    Erilolukorra tõttu on see probleem aga lahenema hakanud – ja mõnes mõttes on selle lahendanud just nimelt eriolukorrad riikides. Nimelt ei ole kaugele sõite enam nii palju, kui enne kriisi. 

    Tööturu kriisijärgse aja taastumise kiirust on raske ennustada, japole ka kindel, et kõiki ameteid enam endises mahus vajataksegi. Töötukassa soovitab inimestel lisaks põhiplaanidele välja mõelda ka plaan B ning plaan C, sest sageli on ühe valdkonna oskusi võimalik ära kasutada ka muudes kohtades. Kui täpselt ei oska seda teha, saab alati tulla karjäärinõustaja juurde konsultatsioonile.

     

    Allikas: https://geenius.ee/

     



    0 kommentaari


    Recommended Comments

    Hetkel kommentaarid veel puuduvad.

    Kommentaari lisamiseks loo konto või logi sisse

    Kommenteerimiseks peate olema liige

    Loo konto

    Liituge meie kommuuni uue kontoga. See on lihtne!

    Loo uus konto

    Logi sisse

    On juba konto? Logi sisse siit.

    Logi sisse nüüd
    • Blogi

      • Eesti

        • 42
          postitust
        • 4
          kommentaari
        • 997
          vaatamist
      • Maailm

        • 18
          postitust
        • 0
          kommentaari
        • 513
          vaatamist
      • Tehnoloogia ja teadus

        • 33
          postitust
        • 0
          kommentaari
        • 530
          vaatamist
      • Mängumaailm

        • 43
          postitust
        • 0
          kommentaari
        • 737
          vaatamist
      • Arvamus

        • 4
          postitust
        • 2
          kommentaari
        • 340
          vaatamist
      • Haridus

        • 3
          postitust
        • 1
          kommentaar
        • 272
          vaatamist
    • Blogi postitused

      • Tööjõuvajaduse baromeeter: kuidas mõjutas kriisiaeg tööturgu?
        MariV in Eesti,
      • Dagmar Narusson: avatud dialoog ja ebakindluse tolereerimine eriolukorras
        MariV in Arvamus,
      • Ootamatu: pidalitõbi räsib Aafrika šimpanse
        MariV in Maailm,
      • Haridusministeerium soovib muuta doktorandid nooremteaduriteks
        MariV in Haridus,
      • Teadlane selgitab, kui arendav on lapsele nutimäng
        MariV in Tehnoloogia ja teadus,
    • Tööpakkumised

    ×
    ×
    • Loo uus...

    Oluline informatsioon

    Selle veebisaidi paremaks muutmiseks oleme teie seadmesse paigutanud küpsised . Võite kohandada oma küpsiste seadeid , vastasel juhul eeldame, et te olete küpsiste kasutamisega nõus kui jätkate veebisaidil sirvimist.. Palun lugege läbi Kasutustingimused ja Privaatsuspoliitika.