Kohati tundub, et tänapäeva lapsed on nutikate ekraanide hoida ning digimäng kestab hommikust õhtuni. Kas nutimängud võivad ka olla last arendavad ja kuidas digimängu juhendada, selgitab Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia lektor Elyna Nevski.

Tänapäeva lapsed kasvavad sageli meediarikastes kodudes, kus leidub erinevaid nutiseadmeid, aga ka nutikaid mänguasju, mis näevad välja justkui tavalised lelud. Kaasaja karud, nukud , autod on tihti varustatud sensorite ja kiipidega, mis reageerivad ning suhtlevad lastega pea sama aktiivselt ja vahetult nagu puutetundlikud ekraanidki. Traditsioonilise mängu kõrval on tänaste laste jaoks olulisel kohal ka digimäng.

Digimäng on kaasaegne mänguvorm, mis viitab enamasti ekraanil põhinevate rakenduste kasutamisele ja toimub puuteliigutuste abil. Samuti tähendab digimäng ka ekraanilt nähtu matkimist, kus laps võib saada muusikavideost sisendi tantsuks või lauluks.

Digimäng toimib ka vastupidi. Traditsiooniline mäng võib olla sisendiks ekraanil toimuvatele tegevustele. Seega võtavad lapsed digimängu kogemused kaasa rühmaruumi, kooli, õue, külla, poodi ja mujale ning enamasti ei olegi digiseadmeid füüsiliselt vaja, et traditsiooniline mäng saaks tõuke hoopis ekraanil toimuvast.

"Digimäng ei ole passiivne videote ja piltide vaatamine ekraanil."

Digimäng ei ole passiivne videote ja piltide vaatamine ekraanil ega selgeks õpitud rakenduste mängimine. Lapsed on digimängu aktiivsed algatajad ja osalejad. Selleks, et digimäng oleks lapse arengut toetav, peab ekraanidel nähtu ja kogetu olema lapsele mõistetav ja arusaadav. Võtmeisikuks siinkohal ongi täiskasvanu ja tema selgitused, sest ega ükski rakendus ega tark mänguasi üksi last ei õpeta. Arendavaks ja hariduslikuks teeb digimängu ikkagi lapse juhendamine.

Laste digimängu juhendamine tähendab eelkõige suhtlust laste ja tema vanemate, samuti õpetajate , vanemate õdede-vendade vahel. Suhtlus võiks hõlmata selgitamist, suunavaid küsimusi, aga ka reegleid ja piiranguid.

Lapse digimängu aktiivset juhendamist võib võrrelda ühise raamatu vaatamisega, kus vanem kommenteerib, selgitab, osutab nähtule või palub seda teha ka lapsel. Aktiivne juhendamine tähendab ühist meediakogemuse jagamist, kus vanem reageerib lapse tegevusele ja annab talle tagasisidet, on osavõtlik ja kaasaelav.

Lapse iseseisev ja näiliselt asjatundlik toimetamine nutimänguasjadega (sh ekraanidega) on libe ja kiire tee nutika lapsehoidjani, kes ei toeta, ei suuna ega valmista last ette selleks, et ta ühel hetkel ise õigeid otsuseid langetaks – kui kaua, kus ja millist meediasisu tarbida.

Soovitusi laste digimängu juhendamiseks:

• Laste digimängu juhendajad ei ole ainult lapsevanemad, vaid ka suuremad õed-vennad. Seetõttu tuleks vanematel tähelepanu pöörata, millist ekraani kasutamise eeskuju vanemad õed-vennad noorematele annavad.
• Kokkulepped ekraani kasutamise aja ning sisu piirangute kohta tuleb võimalusel teha kohe, kui lapsele digimängu tutvustatakse. Hiljem on kokkuleppeid palju keerulisem muuta või luua.
• Selleks, et digimäng oleks lapse arengut toetav ja positiivselt suunav, peab täiskasvanu olema kursis, mida laps ekraanil teeb ja kõige parem viis oma nina heas mõttes lapse asjadesse toppida on jagada temaga ühist meediakogemust.

Laste digimängu ja selle juhendamise vajalikkust uuris Elyna Nevski samuti on doktoritöös "0–3aastaste laste digimäng ning selle sotsiaalne vahendamine".

Allikas: https://novaator.err.ee/